Raudtee standardid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Raudteeveod

Raudtee Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid)

Geograafia

10

doc

Transpordiehituse põhialused

..................................................2 1.1.Mõiste ........................................................................................................................................2 1.2 Kaubaveomahu faktorid:............................................................................................................ 3 2. Transpordi liigid...............................................................................................................................4 2.1 Raudtee.......................................................................................................................................4 2.2 Veeteed ......................................................................................................................................5 2.3 Lennundus.................................................................................................................................. 6 1.4.Torutransport............................................

Andme-ja tekstitöötlus

6

docx

Rail Balticu projekt

ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju

Ühiskond

11

docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

 1. Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

5

doc

Türi linn

TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a

Ajalugu

18

doc

Raudteeveod - eksami kordamisküsimused vastustega

1. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 2.Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele. 3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord. Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm 4. Mis on kauba-reisirong?

Logistika

20

docx

Rail Balticu majanduslikust tasuvusest

ühendamise vajadust. 1995. aastal koostati Eestis valitsuse nõudel visioonidokument "Üleriigiline planeering EESTI 2010", mille kohaselt oli reisijateveos võtmeküsimuseks kiirraudteede rajamine. 2004. aastal võeti Eesti vastu Euroopa Liitu ning sellest ajast pärit Euroopa Komisjoni otsuses on kirjas, et Balti riikide raudteetransport tuleb integreerida järk- järgult Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi. Ühendamise peamiseks eelduseks oli Eestis levinud laiarööpmelise raudtee ühendamine mujal Euroopas levinud kitsama rööpmelaiusega. (Rail Baltica lugu 2018) 2005. aastal kuulutas Euroopa Komisjon välja hanke Rail Balticu projekti teostatavuse eeluuringuks (Ajaloolised faktid 2018). Konkreetsemalt algas Rail Balticu projekt 2006. aasta märtsis, kui Brüsselis allkirjastati projektis osalevate Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome ministrite ning Rail Balticu Euroopa koordinaatori poolt ühiste kavatsuste protokoll. Ühiseid kavatsusi kinnitati taaskord 2010

Ärilogistika

Meedia

Kommentaarid (0)