kilogrammi. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Raual on palju sulameid mõned neid tutvustan 1-Malm(Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) 2-Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) 3-Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega 4-Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid Malm Malm on rauasulam,kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulas ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest,et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida,kuna malm on puruneb. Malm on head valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras,mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus lööke. Samas on malmil halb keeviratus. Malmi külmakeevitamisel kasutatakse
*Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. *Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua sulamid - *Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. *Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja
Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku
Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldus
· Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasulamid · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. · Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase
RAUD Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud on omaduselt metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56–26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II v�
moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on metallurgias need metallid ja sulamid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga väheses hulgas). [1] 3 1. VÄRVILISED METALLID Värvilised metalli, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingud) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). [2] 1.1 Pronks Pronks on sulam, mis koosneb 88% vasest ja 12% tinast. Pronksi kasutati väga pikalt müntide valmistamiseks
seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata
Kõik kommentaarid