Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Seega ei kohusta väitlusreeglid kedagi valetama. Pigem vastupidi, valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Kui võtta kujundiks Eesti Väitlusseltsi vapiloom sebra, võib öelda, et üks pool peab rääkima tähtsamaks sebra mustad ja teine valged triibud. Mõned näited lihtsamatest väitlusteemadest: Koolivormi kehtestamine (koolis x) on põhjendatud Kohustuslik sõjaväeteenistus Eestis on põhjendatud Kanepi legaliseerimine on põhjendatud Poisid ja tüdrukud peaksid käima erinevates koolides Hasartmängude keelamine on põhjendatud Surmanuhtlus on põhjendatud Kõrgharidus peaks Eestis olema tasuline Naised on ühiskonnale olulisemad kui mehed Keskkonnakaitse on tähtsam kui majanduse areng Eesti kodanikud peaks tunnistama teovõimeliseks (täisealiseks) alates 16. eluaastast. 2. Varem kokkulepitud reeglid, mille järgi väitlus toimub.
Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele 8 mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare omast oluliselt kahel põhjusel
PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995
Kriminaalmenetluse piiritlemine. Ruumiline kehtivus EV kriminaalmenetlusõiguse sätted kehtivad kõigis EV territooriumil toimetatavates kriminaalmenetlustes sõltumata kuriteo toimepanemise kohast, kui see ei ole välislepingutega määratud teisiti (rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, kui Eesti on taotlevaks või täitvaks riigiks) Erand: välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis, va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti krm-e põhimõtetega (nt valedetektor) Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat.
Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona- varusid täiendada. Sageli ei liikunud sõjavägi mitte sinna, kuhu vaja, vaid sinna, kust oli loota leida eest toidu- ja hobumoona. Vaenlasega võitlemise kõrval kujutas ellujäämine vahel isegi suuremat väljakutset. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistika-
Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona- varusid täiendada. Sageli ei liikunud sõjavägi mitte sinna, kuhu vaja, vaid sinna, kust oli loota leida eest toidu- ja hobumoona. Vaenlasega võitlemise kõrval kujutas ellujäämine vahel isegi suuremat väljakutset. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistika-
Kõik kommentaarid