TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni
1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti?
Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhiliseks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli trimestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur, tavaliselt on tegemist segumaterjalisega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisesse kuuluvatest
CH3CONH2+H2O + H+àCH3COOH+NH4+ Amiidi füüsikalised omadused · Tahked · Värvuseta · Mürgised · Tekivad keemilistes protsessides kõrvalproduktidena Rasvad Rasvad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Estrite oleku järgi jagatakse nad kaheks: tahkeid nimetatakse loomseteks ja vedelaid taimseteks. Rasvade agregaatoleku määravad tema koostises olevad glütseroolrühmad. Oluline on neis sisalduvate sidemete arv. Osa kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped on inimorganismi normaalseks elutegevuseks väga tähtsad, kuid organism ei suuda neid ise sünteesida ja seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Rasvade lagunemist mikroobide toimel nimetatakse rääsumiseks. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine
ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on
Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida. 8)Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine-tekstiilitööstus. 10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel 11) Mis on rasvhapped? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv, vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata 12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest, C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim) 14) Trinitroglütseriin õlitaoline vedelik, plahvatab isegi löögist ja põrutusest, kasutatakse meditsiinis, lõhkainetes
Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid:
Kõik kommentaarid