Rasvad (0)

Rasvad

• Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes.
  
• Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit.
  
• Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D- vitamiin ). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F- vitamiin ) allikaks.
  
• Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust.
  Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis
  Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha ( sealiha ) ja lihasaadused , piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe.
  
• Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist.
  

• Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid , on toatemperatuuril tahked , taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks .
  

• Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
  

• Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid . Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud rasvhapetele. Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Viimastel aastatel on margariinivalmistajatel õnnestunud vähendada margariinide transhapete sisaldust.
  

RASVA SISALDUS 100 grammis toiduaines:
Lard, õli, kookosrasv, searasv
100
Seapekk
89
Margariin & voimix, rasva 80%
81
Või, majonees
80
Valmis salatikastmed
73
Parapähkel
66
Sarapuupähklid
63
Kookoshelbed, kreeka pähkel
62
Margariin, rasva 60%
60
Mandlid
54
Päevalilleseemned
50
Maapähklid, soolased
49
Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel
47
India pähkel
46
Pop corn
43
Margariin (r 40%), salaami
40
Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor
35
Shokolaad, suitsuvorst , kookospähkel, angerjas
35
Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust , munakollane
30
Emmental , valgehallitusjuust, halvaa , suitsuangerjas
30
Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv
25
Piparkook , kakaopulber, kana , viinerid, keeduvorst
20
Kreeker, hapukoor , avokaado , soolaheeringas
20
Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis
15