Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rasvad, kolesterool (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Rasvad-kolesterool #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ME Õppematerjali autor
Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.

Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks.

Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud.
Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
ppt

Rasvad ( slaidid )

estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained jne

Keemia
thumbnail
4
doc

Rasvad - lipiidid

Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on

Keemia
thumbnail
1
sxw

Mina ja rasvad

Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka

Keemia
thumbnail
1
doc

Rasv ja mina

Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest

Keemia
thumbnail
16
pdf

Lipiidid

Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).

Biokeemia
thumbnail
42
ppt

Kehatüübid

kuni üheminutiline puhkepaus. Kestvustreening võib olla nii rasvapõletus kui intensiivne ja raske intervalltreening. Sobib ka jooks, kardioseadmed ( sõudeergomeeter, jooksulint, aeroobika) Treenida võiks 2-3 korda nädalas ülepäeviti. Piiramatu treeningaeg, miinimum 30 minutit aeroobset treeningut, lihastreening mitte üle tunni. ENDOMORF Õun, lühikest kuni keskmist kasvu, kalduv ülekaalulisusele. Naistel kipuvad rasvad ladestuma alakehale, peamiselt puusadele ja taljele, meestel kõhule ja ülaseljale. Aeglase ainevahetuse tõttu salvestab tema organism toiduenergiat rasvana tunduvalt rohkem kui teistel kehatüüpidel. Kuulsad endomorfid Kelly Osbourne, Ivi Eenmaa, Luciano Pavarotti. Toidusoovitused: Keha on tundlik vale toitumisstiili ja rämpstoidu suhtes. Kõige suurem vaenlane on kannatamatus. Tihti on võimeline end

Kehaline kasvatus
thumbnail
39
ppt

Makrotoitained

Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,

Toitumisõpetus
thumbnail
12
docx

Toitumise alused.

Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata- (mitu kaksiksidet), monoküllastumata- (üks kaksikside) ja küllastunud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine). Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelalisi rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, ei rikne (räästu) nii kergesti ja kannatavad kuumutamist kõrgemal temperatuuril (t 2000C) nt sulatatud sea- ja lambarasv (sisaldavad palju palmit- ja stearhapet). Lühiahelalisi küllastunud rasvhappeid sisaldavad rasvad (nt või) on pehmemad. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, seejuures seda voolavamad, mida rohkem on rasvhappes kaksiksidemeid. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (nt taimeõlid, kalarasv), on samuti vedel. Selline rasv on organismile kergemini omastatav kui tahke rasv, kuid ta räästub kergemini ning on kasutatav vaid temperatuuril alla 180 0C. Kaksiksidemeid sisaldavate rasvhapete

Toitumisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun