Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rassid, keeled ning usundid (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni
Rassid-keeled ning usundid #1 Rassid-keeled ning usundid #2 Rassid-keeled ning usundid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaijaliisa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 )

Kultuurilugu
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest.

Kultuurid ja tavad
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatasioon. Uurijad eestis: Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega. Granö- geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos eestis ,,Eesti maastikulised üksused". Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava. Kant- oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Selle teosega pani aluse linnageole eestis. Doktoritöös keskendus majandus-ja rahvastikugeole, kuid leidus ka kultuurilisi momente. Tema puhul räägitakse ka nn lundi koolkonnast

Kultuurigeograafia
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

defineerimata. Enamikus saksa õpikutes klassifitseeritakse majandusteadused (Raudjärv, 1995, lk 9) rahvamajandusõpetuseks; ettevõttemajandusõpetuseks; finantsmajandusõpetuseks. Majanduspoliitika kuulub (koos majandusloo ja majandusteooriaga) rahvamajandusõpetuse koosseisu. 1.2. Majanduspoliitika teooria ja praktika 1.2.1. Teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on tegemist kahe aspektiga (Raudjärv, 1995, lk 17): teoreetilise aspektiga; praktilise aspektiga. Majanduspoliitika peaks põhimõtteliselt lähtuma kahest eeldusest (Raudjärv, 1995, lk 17): ühiskonnas soovitavast majanduspoliitikast; ühiskonnas võimalikust majanduspoliitikast. Iga (majandus)süsteem peab omal viisil lahendama vastuolu inimeste piiramatute soovide ja ühiskonna piiratud ressursside vahel

Akadeemiline kirjutamine
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2

Religioon
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia ­ kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid ­ (5%) vabad Kodanikud ­ vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid ­vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid ­ vabad kodaniku-

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia ­ kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid ­ (5%) vabad kodanikud Kodanikud ­ vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000).

Ajalugu



Lisainfo

Inimesed erinevad eelkõige oma välimuse, keele, temperamendi, riietuse, toitumisharjumuste ja kommete poolest. Näiteks põhjapoolsematel inimestel on silmad, juuksed ning nahk heledad kuid näiteks lõunapoolsetel aladel hoopis tumedad. Sellist rassi nimetatakse europiidseks rassiks. Europiidsesse rassi kuuluvad riigid nagu Euroopa, Aasia lääneosa ning Põhja- Aafrika.............. jätkub
Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000–7000 vahele. Keelte täpse arvu
kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda
erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt.
Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad
rühmadeks ja edasi alarühmadeks. ................... jätkub
Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. Olemas on väga palju erinevaid uske. Meile kõige tuttavam on vist kristlus ehk ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus............ jätkub
Teine usk, mille kohta on kõik palju kuulnud on Katoliiklus. Katoliiklus on kristluse


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun