Raskusjõud (0)

Raskusjõud
Ümber päikese liikudes on maa kiirus 50 korda suurem püssikuuli liikumiskiirusest. Maad hoiab sellel peaaegu ringjoonelisel liikumisteel ehk orbiidil tugev jõud, mida nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui seda jõudu ei oleks, lendaks Maa Päikesest eemale maailmaruumi nagu kivi kiviheitemasinast. Gravitatsioonijõudu, millega Maa tõmbab enda lähedal olevat keha, nimetatakse raskusjõuks. Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele kehadele . Selle jõu suurus oleneb üksteist mõjutavate kehade massist. Et planeetide mass on väga suur, mõjuvad nendele tugevad gravitatsioonijõud. Kuigi sa seda ei tunne, mõjutab raskusjõud ka sind, hoides sind Maa pinnal, olenemata sellest, kus sa oled. See tuleb sellest, et Maa peal olevatele kehadele mõjuv gravitatsioonijõud ehk raskusjõud on alati suunatud Maa keskkoha poole. Mõnikord, näiteks redelit mööda üles ronides, tunned sa raskusjõu mõju: sa pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu.
Kukkumine
Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei olene kehade raskusest: kui õhutakistust ei oleks, kukuksid kerged kehad niisama kiiresti kui rasked kehad. Ligikaudu 400 aastat tagasi märkas seda Itaalia teadlane Galileo Galilei.
Mass ja kaal
Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal.
Kuu ja Maa
Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad. Kui Kuu on otse mere kohal, siis tõmbab tema raskusjõud merevett enda poole, põhjustades tõusu, kui Maa pöördub, siis satub Kuu maismaa kohale ja algab mõõn.
Maa raskusjõud
Maa vastaskülgedel olevad inimesed seisavad üksteise suhtes pea alaspidi. Aga maailmaruumi nad ei kuku . Nad püsivad igal pool kindlalt Maa pinnal. See on sellepärast, et raskusjõud tõmbab kõiki kehi Maa keskpunkti poole. ,,Allapoole’’ tähendab alati Maa keskme poole.
Raskuskese
Suurt ja kogukat eset, näiteks redelit on kõige parem kanda, toetades seda keskkohast. Redeli raskus tasakaalustub tema keskpunktis, mida nimetatakse raskuskeskmeks ja mis enamasti ühtib tema massikeskmega. Alt laieneva raske keha raskuskeha asetseb madalal, seepärast ei kuku selline keha kergesti ümber.
• Isaac Newton
• Inglise teadlane Isaac Newton (1643- 1727 ) oli esimene, kes mõistis raskusjõu olemust. 1666. aastal, vaadates õuna kukkumist, mõtles ta, kas raskusjõud, mis sunnib õuna alati maapinnale kukkuma , on seesama jõud, mis hoiab Kuud orbiidil. See oli julge oletus ja kulus palju aastaid, enne kui ta suutis mõtte õigsust tõestada. Ta näitas et gravitatsiooniliste tõmbejõudude seadus ehk gravitatsiooniseadus kehtib kogu maailmaruumis.
• Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega .  
•
SEEGA:
 Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks.
Raskusjõu erinevus erinevatel planeetidel 
 Keha mass on võrdne nii Maal kui Kuul.
 Erinev on aga keha kaal, sest raskusjõud Kuul on 6 korda väiksem, kui Maal.
 Keha kaal 
 Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab tuge.
 Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus – raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge.
 Sageli