50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alari kasekamp
Õppematerjali autor
Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad.
järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid, koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda. Restoran, mille uks käib raskelt, ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes
OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised suhted mõjutavad kõiki organisatsioonikäitumise aspekte, nii rühmakäitumist, eestvedamist kui ka organisatsiooni ühist kultuuri, · Üksikisiku käitumine on peamine, mille kaudu mõista inimkäitumist ja suhteid ning ka iseenda käitumist organisatsiooni kontekstis. · Üksikisiku käitumise mõistmine on aluseks rühmatöö ja organisatsioonikäitumise uurimisel. Rääkides/uurides üksikisiku käitumisest organisatsioonis, peame alustama isiksusest. On olemas palju erinevaid teooriaid ja definitsioone isiksuse kohta, mis kõik käsitlevad seda ainet pisut erinevate nurkade alt. Iga inimene on indiviid (kuulub liiki Homo Sapiens, ) kas aga iga indiviid on isiksus
Sageli toimub aga ühe poole tahtmise läbisurumine 5 või vastasseisu vinduma jäämine. Vastasseis on emotsionaalselt pingestav. Seda tajutakse kui ärevust ja pinget, millest püütakse vabaneda. Tavaliselt toimub konflikt millegi ümber või millegi pärast. Seda, mille pärast konfliktis ollakse, nimetatakse konflikti põhiküsimuseks. Konflikti põhiküsimus on telg, mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Osapooled võivad mõista konflikti põhiküsimust erinevalt. Samuti võib konflikti arenedes muutuda põhiküsimus, samas võib ka konfliktiprotsess ise muutuda põhiküsimuseks. See tähendab, et kui alguses arutleti millegi konkreetse üle, siis hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse
Kui need ei muutu paremaks, lähevad nad halvemaks». Kui suhed ei saa tugevaks, siis muutuvad nad nõrgemaks; kui nad ei vii läheduseni, viivad nad kaugemiseni; kui nad ei muutu produktiivsemaks, muutuvad nad vähem produkstiivsemaks. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuse õppimisel ona vastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Inimsuhete kordaminekuks tarvilike oskuste liiki: 1) Kuulamisoskused - aitavad inimesel mõista, mida tiene tegelikult öelda tahab. 2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2
mittekooskõlalist informatsiooni ei märgata ja ei jäeta meelde. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 232 - 234) Hoiakud ja väärtused 6 Hoiak on püsiv valmisolek reageerimiseks või hinnanguks ehk valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt inimestele, situatsioonidele ja nähtustele. Hoiakud aitavad inimestel keskkonnaga kiiresti kohaneda ja seda mõista. Kui hoiak on välja kujunenud, siis saab inimene pikalt kaalutlemata valida käitumisviisi ja vastupidi: hoiaku puudumine tekitab tema jaoks segadust. Hoiakute kujunemist mõjutavad inimese väärtused. Väärtusteks nimetatakse tõekspidamiste kogumit, mis juhib inimese tegevust ja otsustamist erinevates olukordades. Teiselt poolt, hoiakute üheks kõige olulisemaks rolliks peetakse seda, need võimaldavad väärtusi käitumises väljendada ja mõistetavaks teha
ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem: inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses. Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne
Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove. Tõhusa eneseväljenduse reeglid: sõnum peab oleme otsekohene sõnumi peab edastama kohe sõnum peab olema selge sõnum peab olema sirgjooneline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid