Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala..............
1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21
Kool. Koostaja: Katre Rohumägi, Caroly Huobolainen 8c klass Tallinn 2010 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade
2008 valmis uute IUCN-i reeglite järgi koostatud Eesti mille koosseisu kuulus ka looduskaitse valitsus 1989 looduskaitse ja metsamajanduse komitee punane nimestik (punane raamat). (juhataja Heino Luik). muudeti keskkonnaministeeriumiks. 2001 ratifitseeriti Århusi konventsioon (lepe, mille Einar Tammuri eestvedamisel asutati eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada 2009 riiklik looduskaitsekeskus, 1966 asutati Eesti looduskaitse selts (ELKS), rahvalik looduskaitsekooperatiiv Kotkas, millest hiljem keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu keskkonnateenistused ja kiirguskeskus ühendati
laidude kaitseala keskuses. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitsealal on Soonlepa lahe piiranguvöönd, kuhu kuulub Soonlepa lahe kaitsealale jääv osa, välja arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv osa ning seitse sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Ei ole matkaradasid. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Hiiumaa laidude maastikukaitseala koos Käina lahega kuulub Ramsari alade hulka. Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala
rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“. 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks 1978 – ENSV metsakoodeks 1979 – I Eesti Punane Raamat 1980 – looduskaitse kuu 1985-1987 – „Fosforiidisõda“ 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1993 – Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark
Kõik kommentaarid