Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega?
  • Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid?
  • Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes?
  • Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus?
  • Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus?
  • Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks?
  • Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine?
  • Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub?
  • Millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal?
  • Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel?
  • Kus paikneb selle järjestuse retseptor?
  • Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus?
  • Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada?
  • Mis on nende ülesanded?
  • Kus toimub selliste lipiidide süntees?
  • Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse?
  • Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud?
  • Mis on transtsütoos?
  • Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel?
  • Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne?
  • Milline on valkude transpordi erinevus tsütoplasma-ER-i ja tsütoplasma-tuuma vahel?
  • Kui suur on tuumapoori difusioonipiir?
  • Kuidas liigitatakse karüoferriine ning mis on rakus nende ülesandeks?
  • Milliste valkude vahendusel see transport teoks saab 3 valku?
  • Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest?
  • Milline on kõige tuntum tuuma organellreaktsioonikeskus?
  • Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla?
  • Mis selle numbri määrab?
  • Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju?
  • Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse?
  • Mis on hetero- ja eukromatiin?
  • Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin?
  • Millised kromosoomi osad liigitatakse konstitutiivseks heterokromatiiniks?
  • Milles seisneb geenide positsiooniefekt?
  • Millised on kolm kromosoomi säilitamiseks vajalikku struktuurielementi?
  • Miks telomeerid lühenevad?
  • Mis juhtub rakuga kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud?
  • Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast?
  • Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi?
  • Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA?
  • Millises rakutsükli faasis on eukarüoodi kromosoomid kõige rohkem kokku pakitud?
  • Mida selle abil teha saab?
  • Kuidas neid nimetatakse?
  • Millistest histoonidest moodustub nukleosoom mitu histooni ja millised histoonid?
  • Milline histoon sellesse struktuuri ei kuulu ja mis on tema teadaolevad ülesanded tuumas?
  • Millised piirkonnad on selle jaoks DNAs?
  • Milles seisneb C-väärtuse paradoks?
  • Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA mRNA-d mitte arvestades?
  • Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid?
  • Mis on pseudogeen?
  • Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka?
  • Kust tuleneb retrotransposoni retro" nimetus?
  • Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla?
  • Mis tagab enamike valguliste transkriptsioonifaktorite DNA-ga seondumise spetsiifilisuse?
  • Kuidas saab RNA polümeraasi ligipääsu geeni ees asetsevale promootorile takistada?
  • Kuidas saab seda soodustada?
  • Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks?
  • Mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega?
  • Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni?
  • Kui kaua kestab?
  • Keskkonnamõjude suhtes?
  • Millises mRNA molekuli osas asub info tema rakusisese suunamise kohta?
  • Mida mõeldakse selle all et geeniekspressioon on mürarikas?
  • Mis on selle tulemus?
  • Mis tüüpi valgud on tsükliinid?
  • Mis on nende funktsiooniks?
  • Millist tüüpi tsükliine võite nimetada?
  • Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis kuidas see realiseerub?
  • Millises rakutsükli faasis see rakk on?
  • Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele?
  • Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus?
  • Kuidas mitokondrites pmf tekib?
  • Kui palju prootoneid transporditakse 2 elektroni liikumisel hapnikule?
  • Kus see kompleks mitokondris paikneb?
  • Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse?
  • Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli?
  • Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele?
  • Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil?
  • Mis toimub elektronide transpordi ja oksüdatiivse fosforüleerumise lahutamisel?
  • Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel?
  • Milliste mitokondri piirkondade vahel ja kust kuhu prootonid liiguvad?
  • Mis toimub fotosüsteemis kus paikneb Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris?
  • Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis?
  • Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad?
  • Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine?
  • Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise?
  • Millise mootorvalguga võiks olla tegemist?
  • Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad?
  • Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis?
  • Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus?
  • Kuidas toimite kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus?
  • Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga?
  • Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest?
  • Millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides?
  • Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse?
Vasakule Paremale
Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #1 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #2 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #3 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #4 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #5 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #6 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #7 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #8 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #9 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #10 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #11 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #12 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #13 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #14 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #15 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #16 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #17 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #18 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #19 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #20 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #21 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #22 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #23 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #24 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #25 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #26 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #27 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiako Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja Lineaarne, erinevad

Rakubioloogia
thumbnail
32
docx

RakubioloogiaI kordamine 2012

Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub

Rakubioloogia
thumbnail
36
doc

Rakubioloogia

1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×101

Rakubioloogia
thumbnail
50
doc

Rakubioloogia ülevaade

Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad

Rakubioloogia
thumbnail
30
doc

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste stru

Rakubioloogia
thumbnail
16
doc

Rakubioloogia teine kursus kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktu

Bioloogia
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
thumbnail
32
doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

Geenitehnoloogia



Lisainfo

TÜ Rakubioloogia 1 kordamisküsimused ja vastused.

Kommentaarid (2)

AneteYeahh profiilipilt
AneteYeahh: Hea materjal, vastab ilusti kontrolltöö küsimused ära
14:47 28-03-2017
kelluke17 profiilipilt
kelluke17: Hea materjal! :)
16:55 11-05-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun