Raku- ja molekulaarbioloogia (0)

5 Hindamata
 
Raku- ja molekulaarbioloogia
Kõik elusorganismid on:
Rakulise ehitusega
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa
ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub.
Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid
Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta
looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid,
liigid ja ökosüsteemid.
Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu
Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat ­
autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks.
Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid ­ heterotroofid. Ükski loomorganism ei
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Raku- ja molekulaarbioloogia #1 Raku- ja molekulaarbioloogia #2 Raku- ja molekulaarbioloogia #3 Raku- ja molekulaarbioloogia #4 Raku- ja molekulaarbioloogia #5
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millal meie koduplaneet tekkis ?
  • Milline ta alguses välja nägi ?
  • Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid ?
  • Kuidas tekkis elu ?
  • Mis on redoksreaktsioonid ?

Mõisted

Teemad

  • Raku- ja molekulaarbioloogia
  • Kõik elusorganismid on
  • Rakulise ehitusega
  • Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid
  • Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu
  • autotroofid
  • heterotroofid
  • Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas)
  • Paljunemisvõimelised
  • Arenemisvõimelised
  • Võimelised reageerima ärritusele
  • Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel
  • Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused
  • Biomolekul
  • Rakk
  • Kude
  • Organ
  • Organism
  • Populatsioon
  • Liik
  • Ökosüsteem
  • Biosfäär
  • Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud
  • Varajane keemiline evolutsioon ja abiogenees
  • Millal meie koduplaneet tekkis? Milline ta alguses välja nägi? Millistest keemilistest elementidest ta
  • koosnes? Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid? Kuidas tekkis elu? Kõige õigem vastus on
  • me ei tea. Keegi pole mõõteriistade ja filmikaameraga kohal olnud. Jääb üle püstitada hüpoteese ja
  • püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest
  • Maast. Radioaktiivsete isotoopide uurimisega määratakse pinnase ja selles leiduvate elu jäänuste
  • vanus. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest
  • ühenditest kujunesid aja jooksul atmosfääris ja ürgookeanis keerulised bioorgaanilised molekulid
  • Abiogeneesi hüpoteesi järgi tekkis elu elutust mateeriast (keerulistest bioorgaanilistest molekulidest)
  • juhuslikult sobivate tingimuste tõttu, mis leidsid aset ainult üks kord Maa ajaloos. Tõsi, neid
  • hüpoteese ei ole suudetud päriselt tõestada. Mõni keemilise evolutsiooni etapp on jäänud
  • mõistatuseks. Ei ole ka õnnestunud luua bioorgaanilistest molekulidest rakku kunstlikes ürgse Maa
  • tingimustes. Aga lihtsaim organism, mis kätkeb endas kõik elu omadused, on rakk. Teadlaste
  • käsutuses on nüüdseks tehnoloogiad, mis võimaldavad sünteesida DNA lõike pikkusega 50-200
  • nukleotiidi. Selliseid lühikesi lõike on võimalik omavahel siduda ja luua pikemaid DNA molekule. Ka
  • RNA molekule on laboris sünteesitud. 2003.a. õnnestus USA teadlastel luua sünteetilised viirused
  • Ühe hüpoteesi järgi tekkisid viirused ja bakterid hoopis kuskil mujal kosmoses ja lendasid Maale
  • meteoriidil. 1996. aastal kuulutasid USA kosmoseagentuuri NASA teadlased maailmale, et avastasid
  • Marsilt pärit meteoriidist fossiilse bakteri. Munajad ja kepjad moodustised olid vaid 100 nanomeetri
  • pikkused. See on tuhandik juuksekarvast. Selle ajani ei usutud, et bakter võib olla nii väike. Nüüd on
  • neid tillukesi nanobakteri e. nanoobi nime saanud mikroorganisme avastatud nii sügavalt maa alt
  • liivakivist kui inimese neerudest. Soome Kuopio ülikooli teadlased Olavi Kajander ja Neva Ciftcioglu
  • rabasid teadusüldsust uue leiuga. Nad avastasid nanobakterid neerukividest
  • Aatomid ja molekulid ürgplaneedil maa
  • Mis on energia?
  • Mis on redoksreaktsioonid?
  • Vee roll keemilises evolutsioonis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

194
docx
37
doc
19
doc
19
doc
38
pdf
36
doc
42
doc
150
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto