Raku ehitus ja talitus konspekt (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA ?
  • KUIDAS RAKKE UURITAKSE ?
  • MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID ENAMASTI VÄGA VÄIKESED ?
  • MISSUGUSE KUJUGA ON RAKUD ?
  • MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA ?
  • MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE ?
  • MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN ?
  • KUIDAS TOIMUB AINETE TRANSPORT LÄBI RAKUMEMBRAANI ?
  • MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE ?
  • MISSUGUSED ORGANELLID ON MEMBRAANSE EHITUSEGA ?
  • MILLINE ON MITOKONDRITE EHITUS JA FUNKTSIOON ?
  • MILLISE EHITUSEGA ON TSÜTOSKELETT JA KUIDAS SEE TALITLEB ?
  • MILLISED ORGANELLID SEOSTUVAD VEEL TSÜTOSKELETIGA ?
  • MISSUGUNE ON RAKUKESTA EHITUS ?
  • MIS TÄHTSUS ON RAKUKESTAL ?
  • MISSUGUNE ON KLOROPLASTI EHITUS ?
  • MIS ÜLESANNE ON VAKUOOLIDEL ?
  • MISSUGUNE ON SEENE VÄLISEHITUS ?
  • MISSUGUSED ON SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED ?
  • MIS TÄHTSUS ON SEENTEL LOODUSES JA INIMTEGEVUSES ?
  • MISSUGUSE EHITUSEGA ON BAKTERIRAKU ÜMBRISED ?
  • MISSUGUSED ON BAKTERITE KROMOSOOMID ?
  • MISSUGUSED ORGANELLID KUULUVAD BAKTERIRAKU EHITUSSE ?
  • MILLISED ON BAKTERITE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED ?
  • MILLEST BAKTERID TOITUVAD ?
  • MIS TÄHTSUS ON BAKTERITEL LOODUSES ?
  • MIS TÄHTSUS ON BAKTERITEL TEISTELE ORGANISMIDELE ?
  • KUIDAS KASUTAVAD INIMESED BAKTEREID IGAPÄEVAELUS ?
 
Säutsu twitteris
1. RAKU EHITUS JA TALITUS
1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE
Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook ’i poolt.
MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA?
* Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann ).
* Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow).
- rakud tekivad ainult rakkudest
- uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel
- organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel
* Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
- avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus

KUIDAS RAKKE UURITAKSE?
Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi – kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope.
1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS
Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. (Üherakulised on bakterid ja protistid; hulkraksed on taimed, seened ja loomad).
MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID ENAMASTI VÄGA VÄIKESED?
Üherakulistel organismidel toimug kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured.
MISSUGUSE KUJUGA ON RAKUD?
Bakterid on oma väliskujult erinevad: valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. Mõned kaetud karvakestega, teistel viburid. On ka täiesti siledaid ja limakapsliga varustatud vorme.
Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega.
- Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise kihi ja ümbritseb siseorganeid.
- Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet.
- Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad nt luukude, rasvkude ja veri . Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet.
- Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine.
1.3. PÄRISTUUMNE RAKK
Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e prokarüoodid ja päristuumsed e eukarüoodid. (Eeltuumseteks on bakterid; päristuumsed on protistid, taimed, seened, loomad).
Eeltuumsetel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure.
Päristuumsetel on iga rakk ümbritsetud rakumembraaniga ning raku sisemus on täidet. poolvedela tsütoplasmaga, mills leidub arvukalt mitmesuguseid organelle.
MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA?
Tsütoplasma peam. koostiseks on vesi, milles on lahust. palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH.
Tsütoplastama on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped , nukleotiidid, mono - ja oligosahhariidid, orgaanilisi happeid jt. Selles on esitatud kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiidhapped.
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE?
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja seal välja.
Tuumasisest plasmat nim. karüoplasmaks, mis sisaldab DNA’d, valke, RNA’d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid .
Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest – need on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Rakutuum reguleerig kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukub.
Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes ka mitu.
KUI PALJU ON RAKUS KROMOSOOME JA MISSUGUNE ON NENDE EHITUS?
Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (nt inimese igas keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib mikroskoopilise sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paaris kromosoome nim. homogloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravad geenid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raku ehitus ja talitus konspekt #1 Raku ehitus ja talitus konspekt #2 Raku ehitus ja talitus konspekt #3 Raku ehitus ja talitus konspekt #4 Raku ehitus ja talitus konspekt #5 Raku ehitus ja talitus konspekt #6 Raku ehitus ja talitus konspekt #7 Raku ehitus ja talitus konspekt #8 Raku ehitus ja talitus konspekt #9 Raku ehitus ja talitus konspekt #10 Raku ehitus ja talitus konspekt #11 Raku ehitus ja talitus konspekt #12 Raku ehitus ja talitus konspekt #13 Raku ehitus ja talitus konspekt #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s6stramari Õppematerjali autor

Lisainfo

Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook’i poolt.

MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA?
* Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann).
* Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow).
- rakud tekivad ainult rakkudest
....

rakuteooria , raku ehitus , raku talitus , päristuumne rakk , tsütoplasma , rakutuum , kromosoom , rakumembraan , rakuorganellid , tsütoplasmavõrgustik , ribosoomid , mitokonder , tsütoskelett , taimerakk , plastiid , vakuool , seened , seenerakk , bakterid , bakterirakk , bakterite tähtsus

Mõisted

Sisukord

  • RAKUTEOORIA KUJUNEMINE
  • RAKKUDE MITMEKESISUS
  • PÄRISTUUMNE RAKK
  • RAKUMEMBRAAN
  • RAKUORGANELLID
  • Tsütoskelett
  • TAIMERAKK
  • SEENED
  • BAKTERID
  • BAKTERITE TÄHTSUS

Teemad

  • Tsütoloogia
  • Kõik organismid on rakulise ehitusega
  • Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel
  • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
  • binokulaarseid mikroskoope
  • stereomikroskoopi
  • Valgusmikroskoobiga
  • Mikrotoomi
  • Elektromikroskoobi
  • radioaktiivseid
  • isotoope
  • Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks
  • rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks
  • Epiteelkoe
  • Lihaskoe
  • Sidekoe
  • Närvikoe
  • Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma
  • eeltuumsed e prokarüoodid ja päristuumsed e eukarüoodid
  • Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks
  • tervikuks
  • Rakutuum reguleerig kõiki rakus toimuvaid protsesse
  • Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravad
  • geenid
  • Membraan eraldab raku
  • sesekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja
  • ühendab rakke omavahel
  • Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
  • Aktiivseks ainete
  • transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole
  • transportvalgud
  • retseptorvalke
  • tsütoplastavõrgustiku
  • Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
  • ribosoomid
  • kaheosaline
  • Riosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
  • Ribosoomides toimub valkude süntees
  • polüsoomideks
  • Lüsosoomid on ühekordse membraaniga
  • ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid
  • Golgi kompleks
  • Golgi kompleksis
  • jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja
  • lüsosoomidesse
  • harjakesteks
  • Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga
  • Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja
  • organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett
  • Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest
  • Tsütoskeletti võib lugeda
  • raku tugi- ja liikumissüsteemiks
  • fibrille
  • mikrotuubuleid
  • Tsentrosoom koosneb kahest
  • teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist
  • mikrotuubulitest
  • kääviniidid
  • Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma
  • plastiidide
  • vakuoolid
  • rakukestaga
  • tselluloos
  • Tugifunktsiooni
  • kaitsefunktsiooni
  • transportfunktsiooni
  • värvusetuid
  • leukoplaste
  • klorofülli
  • karotinoidid
  • lamellid
  • Kloroplastis toimub fotosüntees
  • veemahutid
  • varuaineid;
  • suhkruid
  • kaitsekohastumus
  • siserõhk
  • Veepuudusel
  • eukarüoodid
  • Vaatamata seente
  • suurele mitmeksisusele on nad kõik heterotroofid
  • hüüfidest
  • mütseeli
  • Seened paljunevad enamasti eoste abil
  • viljakehades
  • kandseente
  • hallikute
  • kottseente
  • mükotoksiine
  • pärmseened
  • Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe
  • seeneliikide rakkudel
  • otsmised rahuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühes
  • hulktuumsest rakust
  • Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad
  • seenhaigusi
  • aineringi
  • Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu
  • moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma
  • üherakulised
  • organismid
  • rakumembraaniga
  • Kest täidab peam
  • viburiga
  • limakapsli
  • põhjustavad
  • patogeenseteks
  • bakteritoksiinidest
  • tuumapiirkond
  • Kõigli bakteritel on vaid üks kromosoom
  • plasmiidideks
  • Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna
  • eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks
  • Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad
  • rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid
  • gaasivakuoolid
  • Bakterid paljunevad pooldumisega
  • spoore
  • Bakterid saavad spooride kujul täiendava
  • vaa ja toitaineteta elada aastasadu
  • Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti
  • Valdav osa bakteritest on heterotroofid
  • Bakterite eriline
  • tähtsus on mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel
  • laguahela
  • Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujunemisel
  • Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide – süsinuku, hapniku
  • lämmastiku, fosfori ja väävli – looduslikes ringetes
  • Nii näiteks aitavad jämesooles
  • elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese
  • seedeensüümid lõhustada ei suuda
  • Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda
  • patogeenseid liike
  • Biotehnoloogia
  • biotõrje
  • valguliste
  • ensüümide tootmisega

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
doc
Raku ehitus ja talitlus
9
doc
Raku ehitus ja talitlus
3
doc
Raku ehitus ja talitlus
7
doc
Raku ehitus ja talitlus
5
docx
Raku ehitus ja talitlus
8
rtf
Raku ehitus ja talitlus
3
doc
Raku ehituse konspekt
4
doc
Raku ehitus ja talitus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !