Raku ehitus ja talitlus. Loomaraku ehitus. (0)

III RAKU EHITUS JA TALITLUS
Rakuteooria kujunemine
Tsütoloogia – rakuteadus.
Esimene mikroskoop – 1595.a. hollandi vennad Janssenid.
Valgusmikroskoop – 1665.a. Robert Hook , raku mõiste.
Munaraku avastamine – K.E. von Baer , 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias.
Matthias Schleiden – 1838.a. – taimed on rakulise ehitusega.
Theodor Schwann – 1839.a. – loomad on rakulise ehitusega.
„Kõik organismid on rakulise ehitusega“
Rudolf Virchow – 1858.a. – „Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel“
Põhiseisukohad:
→ kõik organismid koosnevad rakkudest,
→ iga organism saab alguse olemasolevast rakust,
→ rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas.
LOOMARAKU EHITUS
Mitokonder , siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom , komatiin, golgi kompleks , lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul , tsentrosoomid, rakumembraan
Organellide ülesanded:

Tsütoplasma:

• Täidab rakku
  
• Peamine koostisosa vesi
  
• Seob omavahel rakuorganelle
  
• Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH.
  

Rakutuum :

• Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot
  
• Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
  
• Juhib raku elutegevust
  

Kromosoomid :

• Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
  
• Sisalduvad tuumas
  
• Moodustavad kromatiini , nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal
  
• Inimese keharakus on 46 kromosoomi, suguraku tuumas 23 kromosoomi.
  

Rakumembraan:

• Rakukest
  
• Koosneb 2 kihist
  
• Välispinnal asuvad süsivesikud
  
• Membraanis on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus
  
• Ümbritseb ja kaitseb rakku
  
• Säilitab rakukuju
  
• Välistab tsütoplasma laialivalgumise
  
• Membraani välispinnal olevad retseptorid kannavad üle informatsiooni raku sisemusse
  
• Läbi membraani toimub raku toitumine:
  

difusiooni teel – gaasiliste aineosakeste liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama kontsentratsiooniga keskkonda

osmoon – vedeliku liikumine tasakaalustumise eesmärgil.

Tsütoplasma võrgustik:

• Ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) – toimub rakusisene ainete liikumine. Toetub tuumale .
  

Siledapinnaline ER:

• Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub:
  

• Varusüsivesikute süntees (glükogeen)
  
• Lipiidide süntees
  
• Bioaktiivsete ainete süntees ( steroidhormoonid )
  
• Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes
  

Karedapinnaline ER

• Kanalitel paiknevad ribosoomid , kus toimub valgusüntees.
  

Ribosoomid – koosnevad suuremast ja väiksemast allüksustest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. U 6000 ribosoomi ühes rakus.

• Valgusüntees.
  

Golgi kompleks – ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. U 10 golgi kompleksi ühes rakus.

• Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse.
  
• Rakumembraani ja rakukesta moodustumine
  
• Lüsosoomide moodustumine.
  

Lüsosoomid – ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.

• Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine
  
• Rakusisene seedimine – pino - ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine)
  
• Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine)
  
• Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse)
  

Mitokondrid – ümbritsetud kahe membraaniga

• Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga
  
• Sisemembraan on kurruline
  

Tähtsus:

• Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees)
  
• Kindlustab rakuhingamise.
  

Tsütoskelett – valgulistest florillidest võrkjas struktuur

• Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks
  
• Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.
  

Tsentrosoom – asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2st tsentrioolist →3*9 mikrotuubulist.

• Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise