Rakenduselekroonika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Rakenduselektroonika


1.1 Võimendid


Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine , nii, et võimalikult säiluks signaali kuju.

Joonis 1.1.1

Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal . Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega .
Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid.
Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks heliseadmetes. See tähendab ta peab suutma võimendada helisagedusega signaale.

Joonis 1.1.2

Helisageduste põhisagedused on küll madalamad kui 20kHz, kuid muusikaliste helide tämbri edastamiseks on vaja võimendada ka nii nimetatud ülemhelisid.


1.2 Alalispinge võimendi

Automaatikas leiab kasutamis terve rida suhteliselt nõrku alalispingesignaale, mida kasutamisel on kindlasti vaja võimedada. Taoliseks tüüpiliseks signaali allikaks on termobaar, mille signaal on 10-40mV. Selleks, et taolisi signaale võimendada peab võimendi alumine sageduspiir olema 0.

Joonis 1.2.1
Samal ajal nende ülemine sageduspiir peab olema küllalt kõrge (vähemalt mõni kHz) sest alalispingelised signaalid võivad muututa väga kiiresti ja signaali muutuste kiireks edastamiseks peab võimendi sageduspiir olema küllalt kõrge.




1.3 Ribavõimendi

Joonis 1.3.1
Ribavõimendi võimendab signaale suhteliselt kitsas kuid küllalt täpselt määratud sageduste vahemikus. See on f1 kuni f2 joonisel. Neid kasutatakse eelkõige selleks, et eraldada suurest hulgast erineva sagedusega signaalidest meid huvitavad signaalid. Nii näiteks kontrollitakse katlaleeki fotoanduriga, sagedusvahemikus 10-40Hz.
Sageli kasutatakse vajalikku sagedusriba eraldamiseks võnkeringe, sel juhul on võimendi sageduskarakteristika resonants kõvera kujuline, ning taolisi võimendeid nimetatakse resonants võimenditeks.

Joonis 1.3.2
2.1 Võimendi iseloomustavad parameetrid

Joonis 2.1.1
Parameetrid on arvväärtused, millega iseloomustatakse mingi tehnilise seadme omadusi. Võimendite iseloomustamiseks on vajalikke parameetreid üsna mitu:
  • Sisendtakistus – on võimendi sisend klemmide vahel kujuldetav takistus mis koormab signaali allikat. On ilmne, et on soovitav , et võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur sest sellisel juhul on signaal allika koormus väike ja ei teki signaali kadu. Sisendtakistuse väärtus sõltub kasutatavadest võimendus elemenditest. Transistor võimendi on ta mõne kilooomi ringis , lamp ja väljatransistor võimendidel aga megaoomides.
  • Väljundtakistus – see on kujuldetava väljundpinge generaatori sisetakistus. On soovitav, et väljund takistus oleks võimalikult väike sest siis on väike ka tema klemmidel tekkiv signaali kadu.
  • Nimisisendsignaal – see on sisend signaali amplituud väärtus, millele võimendi on arvestatud. Ta sõltub kasutatavast sisend signaali allikast nii näiteks mikrofoni korral on nimisisendsignaal 1-3mV, magnetofoni helipea korral umbes 50mV jne.
  • Nimikoormustakistus – see on tarbija ehk koormuse väärtus millele on võimendi on arvutatud.
  • Väljundvõimsus – see on signaali sageduslik võimsus mida on võimeline võimendi arendama standardsel koormusel ilma, et signaali moonutused ületaksid lubatud määra. Helivõimendite puhul eristatakse keskmiste muusika võimsust ja impulss võimsust.
  • Dünaamiline diapasioon – see on suht arv signaali ja oma müra suhtes võimendi on seda kvaliteetsem mida suurem on see arv kvaliteetsetel helivõimenditel peaks olema vähemalt olema 60dB. K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/ Psis ; Küld=K1*K2*…*Kn . Võimendus tegur võib olla ka antud log ühikutes KdB=20lg K või KP dB=10lg K ; Küld dB=K1dB+K2dB+…+Kn dB.
  • Võimendatab sagedusala – Sageduse piirkond mille ulatuses võimendustegur ei lange kokkuleppelisest allapoole (tavaliselt 0,7)

    Joonis 2.1.2

    2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused


    Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi – mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused – mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus . Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused. Nende toimel võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral (tavaliselt esineb võimenduse langus madalatel ja kõrgematel sagedustel ).
    Võimenduse erinev määr kajastub võimendi amplituudi sageduskarakteristikul. Peale amplituudi muutuste põhjustavad eelnimetatud reaktiivelemendid. Ka veel signaali faasimoonutusi. Need kajastuvad faasisageduse karakteristikutel.

    Joonis 2.2.1

    Inimkõrv faasimoonutusi ei taju ja seetõttu pole nad helivõimendite puhul olulised, küll aga nad olulised automaat reguleerimissüsteemi võimenditel kuna seal võib signaali faasinihe olla mitte stadiilsuse põhjuseks.
    Mittelineaar moonutused avalduvad sellest, et signaali erinevaid hetk väärtusi võimendatakse erineval määral. Transistorvõimendite korral on selle nähtuse põhjuseks sisend tunnusjoone mittelineaarsus ja valesti valitud tööpunkt

    Joonis 2.2.2

    Toodud näite puhul on signaali negatiivne poolperiood võimendatud vähem kui positiivne poolperiood ja võib ka öelda, et siinuseline signaal on muutunud mitte siinuliseks. Mittesiinuseline signaal on ka teatavasti vaadeldav erisagedusega harmooliste summaga . Nii võib öelda, et mittelineaarmoonutuste korral tekkivad signaali juurde kõrgemad harmoonilised , mida nimetatakse ka mittelineaarsuse produktideks.
    Mittelineaarmoonutuste määra iseloomustatakse mittelineaarmoonutuste teguriga

    Joonis 2.2.3










    I1 on esimese harmoonilise harmoon mille sagedus võrdub signaali sagedusega I2 teise harmoonilise harmoon mille sagedus on kaks korda suurem esimese harmoonist. I3 harmoon jne. Kvaliteetse heliülekande puhul ei tohi mittelineaarmoonutuste tegur olla suurem kui 1%. Vähem kvaliteetse ülekande puhul lubadakse 3-5%, kõneülekandel kuni 8% sealt edasi läheb ka kõne raskesti mõistetavaks. Kuid toodud näite puhul kasutada kõrgemat tööpunkti siis nihkub signaali muutuste piirkond tunnusjooned lineaarsemasse osasse ja moonutused vähenevad.

    2.3 Mitmeastmelised võimendid
    Väga sageli ei piisa signaali võimendamiseks ühest võimendus astmest ja võimendi tuleb kujundada mitmeastmelisena nii, et esimese astme signaal antakse teise astme sisendisse, teise astme väljund signaal kolmanda astme sisendisse jne.
    Signaali edastamisel ühest astmest teise kasutatakse sidestus elemente mille ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti.
    Enamlevinud sidestus ahelaks on RC-ahel, mis koosneb kondensaatorist ja takistusest.

    Joonis 2.3.1

    Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena toimib aga järgneva astme sisendtakistus

    Joonis 2.3.2

    Nimetatud RC-ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus. Ja alalispinget ei lase ta ültse läbi. Viimati nimetatud omadus isoleerib üksikud astmed alalisvooluliselt. Mis võimaldab igas astmes eraldi valida ja vikseerida tööpunkt. Teiselt poolt sõltub aga võimendi alumine sagedus piir sidestuskondensaatorite valikus. Lubades teatud määral sagedusmoonutusi mis on tingitud pingelangust sidestuskondensaatoril mõjutab sagedus piiri ka astme sisend takistus ehk teisiti öeldes kui sagedus piir on ette antud siis peab olema takist R ja sidestus kondensaatori mahtuvuse suhe kindle. See tähendab kui astme sisend takistus on väike tuleb kasutada suurema mahtuvusega sidestukondensaatorit mille mahtuvus takistus on väiksem. Reaalselt helisagedusvõimendites võimendus astme sisend takistus 1-5koomi. Ja sobivaks sidestuskondensaatori mahtuvuseks 10-100uF.
    Kui aga kasutada väljatransistore kus astme sisend taksistus on ühe megaoomi ringis see on tuhat korda suurem siis võib sidestuskondensaator olla tuhat korda väiksem 0,001uF-1uF.

    2.4. Otseses sidestuses võimendi

    Joonis 2.4.1

    Otseses sidestusesvõimendis on esimese astme väljund ühendatud järgmise astme sisendiga, otse ilma sidestus elemente kasutamata (puudub sidestus kondensaator ). Taolises lülituses toimib esimese astme kollektori ja emitteri vaheline alaliskomponent teise astme baasi ja emitteri vahelise pingena.
    Kui esimese astme on kasutatud tavalist madalat tööpunkti, siis võib osutuda teise astme baasile antav pinge sedavõrd kõrgeks, et tema toimel läheb transistor küllastusse, ning lakkab võimendamast. Kui aga kasutada esimeses astmes kõrgemat tööpunkti siis väheneb kollektori ja emitteri vaheline pinge ja taoline lülitus on võimeline töötama.
    Joonis 2.4.2

    Vajadus taolise lülituse järele tekkib eelkõige mikroelektroonikas sest vajalikke suure mahtuvilisi kondensaatoreid ei osata mikroelektroonika tehnoloogiaga valmistada. Nende lisamine väljaspoolt on aga tülikas. Tingituna sellest, et esimese astme kollektori ja emitteri vaheline pinge mõjub vahetult teise astme baasile. Määrab esimese astme tööpunkti valik automaatselt ka teise astme tööpunkti ja kui on ka kolmas aste siis ka selle tööpunkti.
    Sellest tingituna kanduvad ka kõik esimese tööpunkti mittestabiilsused (võimendatuna) järgmistesse astmedesse, et ei tekiks üldist reziimi mittestabiilsust peab esimese astme tööpunkt olema väga rangelt stabiliseeritud.
    Kõrge tööpunkti kasutamine esimeses astmes suurendab aga tarbidavat voolu, mis on samuti mitte soovitav.
    Tööreziimi annab parandada kui kasutada astmete vahel diood sidestust

    Joonis 2.4.1 täiendus

    Joonis 2.4.3 graafik

    Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V.











    2.5 Lõppvõimendid

    Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega.
    Joonis 2.5.1













    Võimendi korral on generaatori sisetakistuseks võimendus astme väljund takistus. Ja selleks, et rahuldada sobituvuse tingimus ühendatakse koormus võimendus astmega väljundtrafo kaudu.

    Joonis. 2.5.2

    Trafo kasutamisel langeb koormustakistus primaar poolele taandatud takistusena, mille väärtus sõltub trafo ülekande tegurist. R´L=RL/n2, n=W1/W2. Kui koormustakistus on väljund takistusest väiksem tuleb kasutada pinget vähendavat trafot kui suurem siis pinget tõstvat trafot.







    Joonis 2.5.3

    Tingituna trafost muutub ka transistori tööreziim sest kollektor pinge muutused ei teki nüüd mitte kollektor takistuse pingelangu kaas abil. Vaid toitepinge ja primaarmähisel tekkiva emj jõuliitumisel. Kui sisend signaal puudub siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisend signaali suurenemisel tekib kollektor voolu suurenemine siis induttseeridakse pirmaar mähisel emj mis püüab voolu suurenemist takistada see tähendab tema minus on suunatud kollektorile. Sisend signaali vähenemisel püüab aga trafo induktiivsus . Voolu muutust takistada ja emj pluss on suunatud kollektorile. Praktiliselt võib taolises reziimis kollektori ja emitteri vaheline pinge muutuda toitepingest märksa suuremaks .
    Vaadeldud lõppvõimendi lülitus on küll lihtne kuid ta on vähe levinud. Vähese leviku põhjuseks on madalkasutegur mis väljudub tarbijtava võimsuse suhtena. =Pvälj/P0. Vaadeldud lülitusel ei ületa kasutegur 30%.
    Kõrgema kasuteguri tagab nii nimetatud vastastakk lülitus.













    Joonis 2.5.4 skeem + 5 graafikut

    Vastastakk lülituses kasutatakse kahte transistori millised töötavad kordamööda nii, et üks võimendab signaali üht poolperioodi ja teine teist. Transistoride tööpunkt valitakse seejuures transistori avamise piirile mis tõttu väheneb tarbitav vool ja suureneb kasutegur. Selleks, et transistorid saaksid töötada korda mööda tuleb sisend pinge muuta 2ks võrdseks kuid vastasfaasiliseks signaaliks. Selleks kasutatakse sisend trafot kuid selle ülesande täitmiseks võidakse kasutada ka samasuguse toimega electron lülitust mida nimetatakse faasipöörde lülituseks. Tööpunkt vikseeritakse pingeallikaga sobivaks tööpunkti vikseerivaks pingeks on 0,6-0,7V pingeallika asemel võib kasutada ka pingejagurit. Signaali esimesel poolperioodil toimib VT1 baasil positiivne pinge, transistor avaneb ja tekkib kollektori vool. Samal ajal toimib teise transistori baasil negatiivne pinge, transistor sulgub ja kollektor voolu ei ole.
    Järgmisel poolperioodil vahetavad transistorid asendit see tähendab suletakse VT1 ja avatakse VT2. erinevate tranistoride kollektorvoolud kulgevad primaarmähises erinevates suundades ja selle tulemusena indutseeritakse väljundis normaalne vahelduv signaal. Vastastakk lülituse põhiliseks eeliseks on kõrgem kasutegur, mis ulatub 70%ni. Peale nimetatud on vastatakk lülitusel ka teisi eeliseid neil puudub väljund trafol alaliseelmagneetimine kuna kollektorvoolude alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad.

    Joonis 2.5.4 graafiku täiendus

    Mittelinaarmoonutuste vähenemine tekkib seetõttu, et kollektorvoolude teised harmoonilised satuvad väljund trafos teine teisega vastasfaasi ja seetõttu nad kompenseeruvad . Mida vähem on väljundvoolus harmoonilisi seda väiksemad on mittelinaarmoonutused. Nimetatud eeliste tõttu on vastastakk lülitused kaasajal enam kasutatavadeks lõppvõimendideks. Igasugune trafo on konstruktiivselt tülikas ja ka suhetliselt kallis element. Sisend trafot on võimalik asendada faasipöörde lülitusega kuid ka väljund trafost on võimalik loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutatavate transistoride väljund takistused on lähedased. Valjuhääldite takistus on teatavasti 4 – 8 oomi . Sama suurus järgus on ka võimsate transistorite väljund takistus. Lubades mõnigast kõrvale kaldumist sobitustingimusest on võimalik kasutada lõppvõimendite lülitusi milles puudub väljundtrafo.

    Joonis 2.5.5

    Vaadeldavad lülitust nimetatakse kondensaator väljundiga lülituseks. Signaali esimesel poolperioodil VT1 on avatud kulgeb vool läbi VT1 läbi kondensaatori ja läbi koormustakistuse. VT2 on sel ajal suletud. Järgmisel poolperioodil on VT1 suletud. Nüüd hakkab vooluallikaks tööle eelmisel poolperioodil laetud kondensaator ning tema laegnust tingitud vool läbib nüüd tarbijat. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suuremahtuvusega, et tema laengust piisaks voolu tekitamiseks ka kõige madalamadel sagedustel kus periood on pikk. Praktiliselt kujuneb taolises lülituses vajalikkuks kondensaatori mahtuvuseks vähemalt 1000uF. Kondensaatorit on võimalik vältida kui kasutada kaht eraldi pingeallikat

    Joonis 2.5.6









    Väga lihtsa lülituse võib saada kui kasutada üheaegselt NPN ja PNP transistore

    Joonis 2.5.7

    Selles lülituses kaob vajadus signaali faasipööramiseks sest signaali positiivse poolperioodi toimel NPN transistor avatakse PNP aga suletakse signaali negatiivsel poolperioodil on aga olukord vastupidine . On ilmne, et kõik vastastakk lülitused töötavad kvaliteetselt ainult siis kui lülituse mõlema õlad on elektriliselt võrdsete omadustega. See nõue eeldab seda, et transistoridel peavad olema võrdsed vooluvõimendustegurid ja võrdsed algvoolud B1=B2; Ico1=Ico2. Samuti peavad olema valmistatud sümmeetrilistena nii sisend kui väljund trafod. Kaasajal valitakse paaristransistore juba valmistaja tehase poolt see tähendab neid müüakse paaris komplektidena. Praktiliselt tähendab see seda kui üks transistor on riknenud siis on soovitav asendada paar.

    2.6 Tagasiside võimendidest

    Joonis 2.6.1

    Tagasisideks nimeatakse sellist tööreziimi kus osa väljund pingest juhitakse tagasisde ahela kaudu tagasi võimendi sisendisse. Tagasisidet kasutatakse võimendi omaduste soovikohaseks muutmiseks.Sõltuvalt sellest, kas tagasiside pinge liitub faasis või vastufaasis, võib tagasiside olla kas positiivne või negatiivne. Peale selle liigitatakse tagasisidet kas tagasiside pinge ja sisendpinge liituvad järjestikku või paraleelselt on järjestikune ja paraleelne tagasiside. Ka võib tagaside olla kas pinge- või voolu tagasiside. Esimesel juhul on tagasiside pinge võrdeline väljundpingega teisel juhul aga väljundvooluga.



    Joonis 2.6.2
    Veel jaguneb tagasiside tahkeliseks ja parasiidseks esimesel juhul on tekitatud tagasiside nii nimetatud tagasiside elementidega kindla eesmärgiga mõjutada võimenid omadusi soovitaval määral, teisel juhul tekib tagasiside parasiitelementide kaudu näiteks ahelate vaheliste parasiitmahtuvuste kaudu. Ja sel juhul ei ole tagasiside toime kuigi täpselt ennustatav. Tagasiside toime võimendi olulisemale parameetrile see on võimendustegurile avaldub järgmiste valemitega positiivse tagasiside korral Kts=K/1-BK, K on võimendustegur ilma tagasisideta ja beeta on tagasiside tegur mis näitab milline osa väljund pingest antakse tagasi sisendisse. B=Uts/Uvälj. Nagu valemist selgub suureneb positiivse tagasiside toimel võimendi võimendustegur. Vaatamata sellele praktiliselt positiivset võimendites ei kasutata sest vaatamata võimendusteguri suurenemisele suurenevad nii sagedus kui mittelineaarmoonutused. Küll leiab aga positiivse tagasiside kasutamist generaatorides see on signaali tekitavades lülitustes. Kui beeta korda K läheneb ühele siis muutub võimendi võimendustegur lõpmata suureks see tähendab et lülitust tekitab väljund pinget ilma sisend pingeta see on generaatori reziim .
    Negatiivse tagasiside korral Kts=K/1+BK võimendustegur väheneb kuid paranevad kõik kvaliteedi näitajad see on vähenevad linear ja mittelineaarmoonutused suureneb sisend takistus jne. Mittelineaarmoonutuste vähenemine on seletatav sellega, et kõrgemad harmoonilised mis tekivad võimendi väljundis juhitakse koos tagasiside pingega sisendisse seal
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rakenduselekroonika #1 Rakenduselekroonika #2 Rakenduselekroonika #3 Rakenduselekroonika #4 Rakenduselekroonika #5 Rakenduselekroonika #6 Rakenduselekroonika #7 Rakenduselekroonika #8 Rakenduselekroonika #9 Rakenduselekroonika #10 Rakenduselekroonika #11 Rakenduselekroonika #12 Rakenduselekroonika #13 Rakenduselekroonika #14 Rakenduselekroonika #15 Rakenduselekroonika #16 Rakenduselekroonika #17 Rakenduselekroonika #18 Rakenduselekroonika #19 Rakenduselekroonika #20 Rakenduselekroonika #21 Rakenduselekroonika #22 Rakenduselekroonika #23 Rakenduselekroonika #24 Rakenduselekroonika #25 Rakenduselekroonika #26 Rakenduselekroonika #27 Rakenduselekroonika #28 Rakenduselekroonika #29 Rakenduselekroonika #30 Rakenduselekroonika #31 Rakenduselekroonika #32 Rakenduselekroonika #33 Rakenduselekroonika #34 Rakenduselekroonika #35 Rakenduselekroonika #36 Rakenduselekroonika #37 Rakenduselekroonika #38 Rakenduselekroonika #39 Rakenduselekroonika #40 Rakenduselekroonika #41 Rakenduselekroonika #42 Rakenduselekroonika #43 Rakenduselekroonika #44 Rakenduselekroonika #45 Rakenduselekroonika #46 Rakenduselekroonika #47 Rakenduselekroonika #48 Rakenduselekroonika #49 Rakenduselekroonika #50
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristjantxx Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    helisageduste põhisagedused, parameetrid, transistor võimendi, väljundtakistus, nimisisendsignaal, väljundvõimsus, dünaamiline diapasioon, lineaarmoonutused, transistorvõimendite korral, kondensaatoriks, nimetatud rc, otseses sidestusesvõimendis, lõppvõimendite ülesandeks, elektrotehnika kursusest, võimendi korral, koormustakistus, leviku põhjuseks, igasugune trafo, sisend trafot, valjuhääldite takistus, vaadeldavad lülitust, poolperioodil, paraleelselt, mittelineaarmoonutuste vähenemine, takistuse suurenemist, vaadeldav tagasiside, tagasidet, emitterjärgur, väljundpinge, üldreeglina, operatsioonvõimendid, opvõimendil, tähistatud sisendit, opvõimendi, opvõimendi võimendustegur, opvõimenditele, diferantsiaalvõimendi, vahevõimendi, praktiliseks, toitepinge, tarbitav vool, nihke pinge, mõnedel opvõimenditel, sisend takistus, pinge võimendustegur, väljundvool, transiitsagedus, sisendtakistus, vastavalt sellele, automaatikas, opvõimendi baasil, sagedusriba laius, taolisi lülitusi, kompraatoriks, komparaatorid, üldotstarbelised, generaatorideks, siinuspinge generaatorid, generaatori saamiseks, sagedusest 0, lültiuses, stabiliseerivaks elemendiks, vaadeldavas lülituses, pieeso efekt, kvarts kristallile, toodud aseskeemil, invertor, signaalide korral, impullsi kuju, eksponent protsessile, ajakonstandi korral, piirikuteks, teostav diood, multivibrad, multivibra, transistor multivibra, elemenditel, vaadeldud lülitusel, ootemultivbiraator, minus, alumine sisend, dioodidega, tüürimisnurka, arv, aktiivkoormuse korral, läbiv vool, üheekvadrandiline, taoliseks kaheekvadrandiliseks, teiseks erievuseks, kolmandaks erinevuseks, stabilisaatori skeemides

    Sisukord

    • Rakenduselektroonika
    • Võimendid
    • Alalispinge võimendi
    • Ribavõimendi
    • Võimendi iseloomustavad parameetrid
    • Võimendamisel tekkivad moonutused
    • Mitmeastmelised võimendid
    • Otseses sidestuses võimendi
    • Lõppvõimendid
    • Tagasiside võimendidest
    • Parasiitne tagasiside
    • Operatsioonvõimendid
    • Toitepinge
    • Tarbitav vool
    • Suurim lubadav sisendpinge
    • Nihke pinge
    • Sisend takistus
    • Pinge võimendustegur
    • Väljund pinge suurim amplituud
    • Ühissignaali summutus tegur
    • Toitepinge muutuse summutus tegur
    • Väljundvool
    • Väljundpinge kasvu kiirus
    • Opvõimendi põhilülitused
    • Opvõimendi sageduskarakteristika
    • Opvõimendite rakendusi
    • Komparaator
    • Operatsioon võimendite liigid
    • Generaator
    • RC generaatorid
    • LC generaatorid
    • kvarts generaatorid
    • Impulss tehnika alus
    • 2 Impulsside moonutumine Rc-ahelas
    • Piirikud
    • Multivibraatorid
    • multivibraator opvõimendid
    • multivibraator loogikaelemtidel
    • ootemultivibraator
    • Muundustehnika
    • kolmefaasilised alaldid
    • Reguleeritavad alaldid
    • Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule
    • Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus
    • Alalispinge muundurid
    • ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur

    Teemad

    • Võimendid
    • Alalispinge võimendi
    • Ribavõimendi
    • Võimendi iseloomustavad parameetrid
    • Võimendamisel tekkivad moonutused
    • Mitmeastmelised võimendid
    • Otseses sidestuses võimendi
    • Lõppvõimendid
    • Tagasiside võimendidest
    • Parasiitne tagasiside
    • Operatsioonvõimendid
    • transiitsagedus
    • Opvõimendi põhilülitused
    • Opvõimendi sageduskarakteristika
    • Opvõimendite rakendusi
    • Komparaator
    • Operatsioon võimendite liigid
    • Generaator
    • RC generaatorid
    • LC generaatorid
    • kvarts generaatorid
    • Impulss tehnika alus
    • 2 Impulsside moonutumine Rc-ahelas
    • Piirikud
    • Multivibraatorid
    • multivibraator opvõimendid
    • multivibraator loogikaelemtidel
    • ootemultivibraator
    • Muundustehnika
    • kolmefaasilised alaldid
    • Reguleeritavad alaldid
    • Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule
    • Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus
    • Alalispinge muundurid
    • ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur

    Kommentaarid (1)

    Taic profiilipilt
    Taic: Väga hea materjal!!! Suur tänu sellele kes lisas.
    14:55 15-01-2013


    Sarnased materjalid

    2
    doc
    Rakendus elektroonika 2 spikk
    2
    doc
    Rakendus elektroonika 3 spikk
    1
    doc
    Rakendus elektroonika 1 spikk
    42
    doc
    Rakenduselektroonika konspekt
    197
    pdf
    Elektroonika
    32
    doc
    Elektroonika
    32
    doc
    Rakenduselektroonika
    33
    docx
    Elektriajamid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !