Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Rakendus elektroonika(1)spikk - sarnased materjalid

imendi, sisend, sign, generaator, signaal, imendus, sisendit, toitepinge, tekkib, imendite, rtus, generaatorid, imalik, komparaator, operatsioon, hise, tarbitav, sagedustel, sisendpinge, iksem, parameetrid, litust, summutus, resonants, ratakse, alalispinge, sisendtakistus, llastus, imendeid, samasugune, ulatuda, genereerima, nihe, kristallide, ikese
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(2)spikk

võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. ­ tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda

Rakenduselektroonika
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem

Rakenduselektroonika
38 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakenduselekroonika

Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid

Rakenduselektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

sagedus vahemikus. Sagedusest f1 kuni sageduseni f2. Kusjuures see võimendatav ribalaius võib sõltuvalt kasutusalast olla erinev ja ka võimendatavate sageduste väärtus võib samuti olla erinev sõltuvalt kasutusvaldkonnast. Näiteks katla leegi signaal on sageduspiirkonnas 10 kuni 40 hertzi ja sellise riba võimendus asub leegi regulaatoris. Eriti kitsa ribaga võimendeid kasutatakse raadio tehnikas vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale st. need võimendid peavad olema ümber häälestatavad. Tavalised valitakse selektiivseteks võimenditeks ja kui nad baseeruvad häälestatavatel võnkeringidel, siis ka resonants võimenditeks. 1.1.4. Lairiba võimendi

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektroonika eksamiks

2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, U0=3..30mV siis võib väike ebasümmeetria esimeses *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel astmes kasvada suureks signaaliks *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. väljundis (kui sisend ühendatud maaga) *Sisendtak ühissign-le ­ ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel Saab vältida *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest nullnihkepinge 10..100uV/V U0. U0-

Elektroonika
512 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides. -Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. -Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel. -Sisendtakistus diferentssignaalile Rd sis - ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel.

Elektroonika
76 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realiseerimise põhimõte

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks

Elektriahelad ja elektroonika...
44 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

Stabiliseeriva toime kasutamiseks ühendatakse stabilitron paralleelselt tarbijaga see on objektiga, millel soovitakse pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V. Erinevatel stabiliseeritud pingete saamiseks tuleb valida sobiva Zener pingega stabilitron. Stabilitrone valmistatakse ka erinevatele vooludele

Elektroonika
235 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV)

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

joonisel 1.7. Joonis 1.7 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.9 Termistore kasutatakse automaatikas väga mitmel otstarbel. Kasutust võib vaadelda kolme erineva kasutusviisina: 1) Termistori kasutatakse temperatuuriandurina, kusjuures ta soojeneb ainult ümbritseva keskkonna toimel (seda läbiv vool on väike). 2) Kasutatakse termistori soojenemist teda läbiva voolu toimel, kus teatud voolu väärtusest tekkib suhteliselt suur takistuse vähenemine (vt. termistori pinge-voolu tunnusjoon joon. 1.8.), mis on sobiv liigpinge kaitsmetes. 3) Kasutatakse termistori soojuslikku tasakaalu, kus ta soojeneb nii keskkonna kui ka läbiva voolu toimel. See reziim leiab käsutust tuletõrjeautomaatikas. JOONIS 1.8. Termistoride põhiparameetrid on sarnased takistite parameetritega, nimitakistus (rida E6 või El2). hajuvõimsus. TTK ja lisaks veel soojuslik ajakonstant, mis on

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

Kasutusel jõuelektroonikas (energeetilises elektroonikas). Türistoril on neljakihiline pnpn ­ struktuur. Diood ­ türistor (Dinistor) mittetüüritav seadis. Türistoril on sisemine positiivne tagasiside. IK Ia = 1 - ( 1 + 2 ) IK S2 soojuslik vastuvool IK0; 1, 2 elementaarsete tran- sistoride vooluülekandetegurid. Türistori väljalülitamine (kui ta töötab alalisvoolu ahelates) - ainult toitepinge mahavõtmisega! 38 Triood ­ türistor (Trinistor) tüüritav seadis. Itü > Itü > Itü Tüürvoolu sisseandmine vähendab UÜ pinge suurust. 39 Türistori töö vahelduvpinge regulaatori skeemis: Nõrgavoolulise türistori (2 ­ 10A) ristlõige ja struktuuriskeem. Sümmeetrilised türistorid vahelduvvoolule; Diood-türistor Diak; triood-türistor Triak.

Elektroonika ja IT
74 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

......................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. .........................................................................................................................................30 4

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

suunale vastu ja tekkinud augud elektrivälja suunas, nii nagu käituks positiivne ühiklaeng. Kirjeldatud nähtust aitab selgitada joonisel 1.2 toodud skeem. Joonisel tähtedega tähistatud ridades on aine struktuur erinevatel ajahetkedel. Võime jälgida, kuidas toimub augu liikumine esimesest aatomist viiendani. 3 JOONIS 1 2 Nagu joonisel toodud skeemil selgub, esineb üheaegselt nii elektronide kui aukude liikumine. Kui keemiliselt puhtas aines tekkib üheaegselt sama arv elektrone ja auke, nagu praegu kirjeldasime, siis on meil tegemist materjali omajuhtivusega Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk N-juhtivuseks (sõnast "negative"), aukude liikumisest tingitud juhtivust aga aukjuhtivuseks ehk P- juhtivuseks(sõnast "positive"). Peale omajuhtivuse on sobivate lisandite lisamisega materjalile võimalik kunstlikult

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Joonis 6.3. Transistori kolm reziimi tunnusjoonte sarjal [4]. Transistori lähtetööpunkt saab asuda üksnes väljundtunnusjoonte neis punktides, mida läbib staatiline koormussirge. Staatiline koormussirge lõikab rõhttelge punktis IC = 0, millele vastab UCE = E, ja püsttelge punktis UCE = 0, millele vastab kollektorivoolu väärtus E / (RC + RE) Koormussirge võrrand: U CE = E - I C ( RC + RE ) , kus E on toitepinge, RC on koormustakistus kollektoriahelas ja RE takistus emitteriahelas. Tööpunkt paigutatakse sobivat baasivoolu valides harilikult koormussirge keskossa, et vahelduvsignaali tippväärtused ei ulatuks sulgepiirkonda ega ka küllastuspiirkonda, mis kutsuks esile mittelineaarmoonutused. Minimaalne kollektoripinge lähtetööpunktis: UCE = UCE min + Uce kus UCE min on selline kollektoripinge, millest ülespoole algab väljundtunnusjoonte lineaarne osa (0,5.

Elektroonika alused
76 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

tulemusena väheneb pingelangu väärtus takistile Rb ning väljundpinge püsib muutumatuna. 3. Sisendpinge suurenemine aga kutsub esile analoogilise suuruste muutused ning jällegi tagatakse väljundpinge stabiilsus : suureneb stabilitroni läbiv vool Iz, väheneb tema takistus alalisvoolule, kutsudes eisile takistuse Rb tekkiva pingelangudu suurenemise. 4. Vaatleme varianti- toitepinge ei muutu, kuid muutub koormus- väheneb koormusvool Ik. Kuna sisendpinge on muutumatu ja järelikult ka vool takistis Rb on muutumat, kuid suureneb stabilitroni läbiv vool Iz kuna väheneb tema takistus alalisvoolule. See aga tagab takistil Rb oleva pingelangu muutumatuse. Oluline: 1. Koormusvoolu suurenedes hakkab stabilitroni voolu Iz väärtus vähenema ning

Elektroonika alused
53 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

..........................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

neeluvoolu. Siirde laius kasvab neelus suunas, sest kanalit läbiva voolu tekitatud pingelang tõstab neelupoolses kanaliosas siirde vastupinget. Neeluvool on suurm, kui paisu ja lätte vahel pinget pole. Mida negatiivsem pinge n- kanaliga transistori paisule anda, seda nõrgemaks jääb neeluvool. Paisule positiivse pinge andmine pole mingit pidi kasulik, sest siirde laius päripingest märgatavalt ei sõltu ning päripinge korral tekkib arvestatav paisuvool, mis on ebasoovitav. [vaata | 15. Väljatranss (MOSFET, MOP-trans). muuda] Kanali voolu tüürimine isoleeritud paisu elektriväljaga. Akanlivoolu sõltuvus paisu pingest vaesustus- (depletion) ja rikastusrezhiimis (enhancement) töötavas transis. Väljatransside skeemisümbolid.

Elektroonika alused
148 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

kaudu null. Relee KA2 rakendub, kui mootori kiirus on vähenenud mingi nulli- lähedase väärtuseni. Selline olukord saavutatakse sellega, et releede KA1 ja KA2 mähiste ühine ots on ühendatud mingi kindla punktiga A pidurdustakistil R2. Joonis 1.14 Pidurdusvool tekitab ankruahela osal takistusega Rx pingelangu U Ip * Rx U . Kuna ankrumähises indutseeritud emj ja toitepinge on pidurdamise ajal sama- suunalised (vt joonis 1.15), tuleb pidurdusreleede mähiste ühise otsa ühenduspunkt kahest emj allikast toidetava silla diagonaalil valida selliselt, et pinge pidurdust juhtiva relee mähisel U = 0. Joonis 1.15 Kuni mootori pöörlemiskiirus ja seega ka tema ankrumähises indutseeritud emj ei vähene praktiliselt nullini, relee KA2 ei rakendu. Kuna mootori toitepinge on

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva

Mehhatroonika
140 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Elektroonika komponendid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L ­ Hz, L ­ H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C ­ F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. mu

Elektroonika
62 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise 5 teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise 6 tehniline lahend õpetab luua reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa: Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

ajas – tuleviku suunas. Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi 6 füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

suurendada dioodi lubatud suurimat hajuvõimsust ja alaldatud voolu suurimat lubatud keskväärtust. Jõudioodidelt nõutakse suurt lubatavat vastupinget ja väikest päripingelangu. Neid valmistatakse lubatud vooludega, mis ulatuvad kiloampritesse ja vastupingetega, mis ulatuvad kilovoltidesse. Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga.

Elektroonika alused
100 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. *Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus

Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust kandevsagedusest ülekantav infot sisaldav kasulik signaal. Nt: raadioringhäälinguks helisignaal, TV-signaali puhul nii pildi. Kui ka helisignaal, milleks kasutatakse kahte eraldi detektorit. Detektori tööpõhimõtte lülitus sõltub moduleerimise liigist (AM, FM, SSB, IM). *Ainult antennist ja detektorist koosnev vastuvõtja toimib täielikult antennist saadava KS-energia arvel, mistõttu tundlikkus ja tarbijale ülekantav väljundvõimsus on väga väikesed, sõltudes oluliselt:

Raadiovastuvõtuseadmed
48 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elektroonika komponendid

koormusega või sisendi sobitmaiseks signaali allika sisetakistusega. Juhul kui võimendi väljund sobidakse koormusega näiteks kõlaridega on trahvo nimetuseks väljund trahvo. Impuls trahvod on ettenähtud ajaliste lühikeste impulsside pinge muutmiseks ja kujundamiseks Kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses näiteks kuni 1,5 korda kasutatakse mõnikord autotrahvot mis koosneb ainult ühest mähisest ja seetõttu on energia allikas ehk sisend kalvaaniliselt ühendatud väljundiga mida tuleb ilmtingimata teada ohtuse seisukohalt. 1 1´ W1 ­ 3 W1 - 2 3 1 2 6 3 Paispoolid ehk drosserid liigitakse:

Elektriahelad ja elektroonika...
66 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

Pooljuhtides on Halli efekt seda märgatavam, mida suurem on etteantud programmile.(Etteantud suurus sõltub ajast sõltudes)3)Järgiv elektronide ja aukude liikuvuse erinevus ning mida väiksem on pooljuhi regulaator (kontrollivad valguse anduriga valgust) nt ukseavaja. Reguleerimine elektrijuhtivus. Halli tajureid kasutatakse magnet- ja elektriväljade tugevuse häiringu järgi?-Lisaks sisend suurusele mõjuvad obiektile veel mitmesugused mõõtmisel. Kuna vooluga juhi poolt tekitatud magnetvälja tugevus on võrdeline häiringud,mis ka mõjutavad kontrollitavat väljundsuurust. Häiringud on nt vooluga, kasutatakse Halli tajureid ka vooluandurites. (joonis 2.14). toitepinge muutumine,ümbrustemperatuuri muutumine,obiekti või regulaatori PID regulaatorid?- Kõige levinumaid klassikalisi juhtimismeetodeid on

Automaatika alused
285 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Sest diood on mittelineaarse takistusega element. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks? Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on

Elektrotehnika
313 allalaadimist
thumbnail
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus- ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl. DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll "rooū1amiskiiruseļ'' koos suutte kadude ja mälriste tetnperatuuri järsu tõtrsuga. ķencįeļ

Elektrotehnika ja elektroonika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun