Raiskamine
võtab tulevikult võimalused
Ajaloo
vältel oleks inimesed ühiskonna just kui üles rajanud
raiskamisele. Kunagi ennemuiste, päris alguses, ei teadvustatudki
inimesed endale seda. Kuid, mida aeg edasi, seda rohkem hakati
raiskama, kuni ajani, mil inimesi enam ei huvitanudki kas ja kui
palju nad loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad . Tegelikkus on
see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku
haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.
Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka
meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud „Me oleme oma planeedi ressursid , sealhulgas ka õhu ja
vee, maha laristanud nagu homset ei olekski , ja sellepärast homset
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kreeeta
Õppematerjali autor
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma elukeskkonda: raiunud maha palju m
tootmiseks tuule- või päikeseenergiat, mis on põhimõtteliselt taastuvad, kuni Päike olemas on. Kuid iga üksik inimene ei tarvita otseselt naftat, vaid naftasaadusi. Näiteks bensiini automootorisse valades või plastmassist majapidamisriistu kasutades. Inimesed ei mõtlegi tavaliselt sellele, kust üks või teine ese pärineb või milliseid ressursse selleks kasutatud on. Isegi tavalise paberi äraviskamine on tegelikult raiskamine. Selleks, et saada paar poognat paberit, on vaja langetada üks suur puu. Ka iga üksik inimene saastab oma elus väga palju. Isegi kui mitte lihtsalt kraanivett voolama jättes või elektripirni tarbetult põlema jättes, siis ehk ilumeelt rikkudes. Kui mõelda hetke oma tegevuse üle, siis kas me paneme alati oma näritud nätsu, kommipaberi või jäätisepulga prügikasti? Kas suitsetajad asetavad alati oma koni õigesse kohta, isegi kui mitte arvestada,
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusv
vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 51. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 52. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 53. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 54. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab?
teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 53. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 54. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab?
vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 53. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 54. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab?
(Lembo, Toivo 2009, 9). Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide, s.h umbrohtude, sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil
Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Ühe planeedi kontseptsioon ""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid