Raiskamine võtab tulevikult võimalused. (3)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Nüüdismaailma mitmepalgelisus

keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala on kõige rohkem kahanenud arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise kasvu kui ka metsamaa põllumaaks muutmise tõttu. Kasvav nõudlus metsatööstuse toodangu ­ puidu, paberi ja kütuse ­ järele ületab mõnes piirkonnas juba praegu jätkusuutliku metsanduse võimalused. Taime- ja loomaliikide väljasuremine Taime- ja loomaliikide hävimine on paljuski pöördumatu muutus ning mõjutab inimkonna väljavaateid kõige rohkem. Hävimisohus olevate või ohustatud linnu-, imetaja- ja kalaliikide osatähtsust märgitakse nüüd kahekohaliste arvudega: 11% maailma 8615 linnuliigist, 25% 4355 imetajaliigist ja hinnanguliselt 34% kõigist kalaliikidest on ohustatud. Peamine liikide kadumise põhjus on elupaikade hävitamine, ent nende

Ühiskond

14

doc

Kas toiduainete defitsiit on reaalne?

nii mõnigi kord oma eluga riskima. Vanas Maailmas oli neid perioode palju, kus põllumajandusel polnud kõige parem aasta (tavaliselt mängis suurt rolli ilm) ja inimesed kannatasid toiduainete defitsiidi käes. Põhja-Ameerikas toimus farmerite revolutsioon aastatel 1940-1950 kuna põllumajanduslik tootmine kasvas tohutult. Samuti oli Eestis NSV-liidu ajal (1970.aastate lõpus) sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine . Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Üks aktuaalsemaid ja mastaabsemaid looduskatastroofe sel aastal oli Haiitil ja miks mitte välja tuua ka Eestis Padaorus lumevangi sattunud inimesi (kuigi viimase puhul oli vaid 24

Majanduspoliitika

8

doc

Maakera ülerahvastatus kui keskkonna probleem

Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja selle mõjust keskkonnale. I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

16

doc

GLOBAALSED PROBLEEMID

Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2  SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised

Geograafia

30

docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et“ palju lapsi on elujõu tunnus“ , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 10 kõige suurema rahvastikutihedusega riiki maailmas on: ** Riik/Piirkond Populatsioon Pindala(km2) Tihedus (pop.km2) 1 Singapur 5.183.700 710 7301

Loodus

29

doc

Referaat Globaliseerumine

(Lembo, Toivo 2009, 9). Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide, s.h umbrohtude, sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil

Kodanikuõpetus

19

doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku  2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad..............................................................................

Majandus

12

docx

Eesti punane raamat

Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI PUNANE RAAMAT Bioloogia referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus lk3 Punane raamat lk4 ,,Eesti punane raamat" lk4 Ökosüsteem lk5 Looduslikud tooted lk5 Rahvastiku kasv lk5 Väljasuremine lk6 Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6 Inimkonna teke lk6 Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn lk10 Raisakotkas

Bioloogia

Kommentaarid (3)