Rahvusvahelistumine kutsealal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................

Pedagoogika

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-

Perekonnaõpetus

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e

Suhtlemine

14

odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

Olemas olevate teadmisi ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis tähendab, et distsiplinaarsete ja situatiivsete (konkreetsed kutseteadmised) teadmiste kasutamist lahendamaks tööalaseid ülesandeid/probleeme. Väga lihtsustatult võiks öelda, et tuleks õpetada tuleks õpetada ja kasutada ainult osa üldaine teadmisest. Ehk siis kutseõpetajatena võiks me arvestada, et mõistlik oleks õpetada üldaineid just nii vähe või palju (kuidas kellelegi meeldib), mida sellel kutsealal vaja on, ent oluline on luua teadmisi, et õpilane teaks, miks tal just seda osa matemaatikast vaja on. Situatiivseid ja distsiplinaarsete teadmiste ühendamine ei ole väga hõlbus, kuna kohandamise kontekst seab takistusi). Arvestama peaks ka seda, et mingil hetkel võib õpilasel olla ikkagi vaja teadmisi, mis ei ole kutsespetsiifilised, näiteks kui ta soovib jätkata oma haridusteed mõnel kõrgemal astmel

kutsepedagoogika

20

doc

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 ­ 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi  Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine.................................................

Eripedagoogika

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika

36

docx

PERSONALIJUHTIMINE

6) org kahandamine, koondamine ­ tehnoloogia teeb osa tööd ära. 7) teenuste sisseostmine ­ kas on mõistlik hoida palgal palju rahvast, kui on väike org? Vbl peaks teenust hoopis sisse ostma hakkama. 8) naiste osakaalu suurenemine meeste aladel ­ varem oli rohkem meeste asju ja naiste asju eraldi. Naisi on meeste aladel nüüd rohkem, kuna naisi lihtsalt on rohkem. 9) käsitöö vähenemine ­ masinad teevad ära. 10) org ja turgude rahvusvahelistumine ­ peab mõtlema globaalselt, mitte lokaalselt. Kuhu edasi liikuda. (Skype näide) 11) lühiajalised töösuhted 12) meeskonnatöö suurenemine ­ ekspertsuse nõuded on nii suured, et üks inimene ei jõua seda täita. On vaja erinevate valdkondade ekspertide koostööd. Lähitulevikus: - Innovatsioon kiireneb, tempo tõuseb. - Töökohad ja aeg hägustuvad. Kus, mis ajal peab (inimene) olema, see muutub paindlikumaks.

Psühholoogia

47

docx

Downi sündroom Õpimapp

Tallinna Ülikooli Pedagoogline Seminar Noorsootöö – ja täiendõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Õpimapp Koostas: Laura Pirbe Juhedaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 1 Downi sündroom ehk trisoomia 21 2 Selle sündroomi korral on lapsel üks lisa kromosoom. Haiguse esinemissagedus on umbes 1:1000 vastsündinu kohta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Pärilik informatsioon, kuidas meie keha peaks välja nägema ja töötama, on kirjapandud ja kokku pakitud kromosoomidesse, mis asuvad kõikides keharakkudes. Normaalselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia ehk paariline. Seega võib ütelda, et inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene emalt ja teise isalt. 22 paari on mehel ja naisel sarnased ja nad on nummerdatud 1-22ni ning neid nimetatakse autos

Bioloogia

Kommentaarid (0)