Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1. majanduslikud eeldused- kaubandus 2. Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4. Sõjalised eeldused-mobiliseerumine, idenditeet, vihkamine. Kennedy arvas, et rahvusriigid tekkisid u 16 saj, ehk enne Westfaali. Westfaali rahulepe: Püha-Rooma Impeerium- vaid Austria & osa Saksamaad jäi Impeeriumile, Paavsti võimu kadumine. Saksamaa uutel riikidel oli õigus oma sise- ja välispoliitikale
● elanikkonna kasv ● tunnustamine -> kümmekond riiki on maailmas, mida ei ole siiamaani eriti tunnustatud ja mida ka arvatavasti ei tunnustata ● lagunemine või ühinemine - dekoloniseerimine - kommunism ● Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis - multi- või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt. Sageli arenevad mõjusfäärid.; Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks
Geopoliitilised koodid on lokaalsed (naaberriigid), regionaalsed (riikidel, kelle mõju ulatub naabritest kaugemale) või globaalsed (tüüpilised suurriikidele ja käsitlevad maailma tervikuna oma huvisfääris. (Ibid.) Globaalsed koodid hõlmavad endas suurriikide välispoliitilisi ehk rahvusvahelisi plaane. Geopoliitika seab esikohale rahvuslikud huvid. Kaasaegses geopoliitikas saame eristada kolme peamist teoreetilist suunda, mis on abiks seletamaks rivaalsust rahvusvaheliste suhete valguses: 1. Võimusuhete analüüs - keskendub regionaliseerumisele, riikide süsteemi hierarhilisusele ning püüab leida vastust küsimustele millised võimukeskused on maailmas esindatud, kuivõrd suudavad kõrgema järgu võimud mõjutada maailmapoliitikat? 2. Valitseva ideoloogia analüüs - püüab leida vastuseid küsimustele: millele tugineb riikluse idee? Kuidas õigustatakse tegutsemist piirialadel, sekkumist regionaalsetesse konfliktidesse? Mida tähendab "õigus
terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO) mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset süsteemi; see tähendab, et toimub teatud samastumine (Eastoni musta kasti süsteem, kus on sisend>must kast>väljund, väljundist tuleb tagasiside sisendisse); riikidel on mingisugused huvid, mustas kastis toimub läbirääkimiste protsess, väljundiks on teatud otsused (kollektiivne tegutsemine, kollektiivseks seadustamiseks, hukkamõist). Kas ÜRO-l oli volitus pommitada Belgradi ja Bagdadi?
Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid...................................................................................................... 8 Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad.............................................................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus................................................
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8
Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroopa suurriikide konsultatsioonipoliitika. Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa, Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa, Prantsusmaa
DEMOKRAATILIKU RAHU TEOORIA: demokraatlikud riigid ei lähe sõtta üksteise vastu. Poliitiline kultuur näeb ette konflikti rahumeelset lahendamist, nagu ühised moraalsed väärtused, majanduslik koostöö ja sõltuvus teineteisest. USA eesmärk on demokraatia arendamine igale poole, see tagab stabiilse ja parema valitsemise. Kas USA peaks demokraatia laiendamise tegema võtmetähendusega osaks välispoliitilises strateegias?: Meedia/rahvas? Liberaalne maailma kord: Reeglitel põhinev süsteem, millest osad saavad rohkem kasu, kui teised, kuid stabiilsus on kasuks kõigile. USA liberaalne maailmakord (1945-2015) toob sisse enneolematu majanduskasvu. Kapitalism- kapital tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon toob kasu kõigil- internet telekommunikatsioon; institutsioonid tagavad koostöö ja rahu- WTO; IMF; UN. Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA
Kõik kommentaarid