Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis teeb süsteemist süsteemi ?
  • Kuidas määratletakse ?
  • Mis on Lääne kultuuri hävimise alguseks ?
  • Kuidas tekivad tsivilisatsioonid ?
  • Mida määratleb religiooni alusel: probleem - kas see on ikka kõikehõlmav ?
  • Mis on impeeriumi ja suurriigi vahe ?
  • Mis määravad ära, kes domineerib, ja usk( ?
  • Miks Euroopa muutus domineerivaks ?
  • Kus on piir, milleni võib enesemääramist veel kuidagi õigustada ?
  • Kui osist on vaja, et rääkida süsteemist ?
  • Mis on viimane tsükkel klassivõitluses ?
  • Militaarne tsüklilisus (viimane: globaalne konflikt ?
  • Mis asi globaliseerumine üldse on ?
  • Mis ei eelda füüsilist kokkupuudet inimeste vahel. Psühholoogid - kui kaugele võib selline asi üldse minna, kui kaua ja millises ulatuses tegevus ?
  • Kui kaugest ajast alates on W. maailmasüsteem olemas ?
  • Kuidas NL üldse sai taoliseks suurvõimuks ?
  • Kuidas sai vastasseis tekkida ?
  • Kuidas ja kui kiiresti vähendada relvajõudu.. ?
  • Miks liitlased läksid tülli ?
 
Säutsu twitteris
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,
1. loeng
1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud
Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus)
Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!):
1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada.
2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi.
  • Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk.
  • Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates)
  • Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne
  • Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei saa keegi teine juhtida
    Iga süsteemi saab erinevat moodi tõlgendada.
    Süsteem rahvusvahelistes suhetes
    RVSSüst.

Jah (on olemas) Ei
RIIK INIMKOND
(Buzan jt)
Kuidas määratletakse?
Dougherty, Pflatzgraff:
1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik
2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal
3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused
4) Muutujate seoste võrgustik.
Osised /elemendid: (pikk loetelu )
1) Riigid või mitteriigid
2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi)
3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon
//nt koloniaalsüsteem : funktsioon = imperialism , ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine
4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus
5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega)
6) Avatus või suletus – avatud süsteem – vastuolu piiride ja eristatavusega
7) Allsüsteemide olemasolu (~ hierarhia)
8) Hulk – oluline/ebaoluline? hulk määrab ära süsteemi mingisuguse karakteri . //nt riikide arv süsteemis
Konkreetsemad süsteemikäsitlused
Riik
spetsiifilised universaalsed – Vestfaali süsteemi ja varasemaid saab analüüsida samamoodi, komponendid on samad
Muu
Holsti – universaalsus, tema käsitluse 5 probleemiseadet:
1) Piirid – geograafilised, võrdlemisi kunstlikud, selged/ebamäärased
tsivilisatsioonid – kultuuri järgi
– praegune maailm = 1 süsteem, aga varasemalt võis teisiti olla
Berliini konverents ~ 130 aastat tagasi põhiliselt Euroopa riigid leppisid kokku, kuidas poliitilised piirid lähevad.
2) Riik + peamised tunnusjooned (4):
- rahvusriik (Nation state) – selle aluseks on arusaam, et iga poliitiline ühik, mida on võimalik määratleda 3 tunnuse – rahvus ise, keel, religioon – järgi, peaks saama oma riigi. Sellise arusaama alusel on riigid hakanud tekkima alles hiljuti .
Maailma esimene rahvusriik tekkis 1820ndatel – Kreeka.
20. sajandil tekkinud riigid on kõik kujunenud rahva suveräänsuse põhimõttel.
Probleem: kas iga rahvas on väärt oma riiki? → läbikukkunud riigid
- suurus – tänapäeval eristamine suuruse järgi muutunud olulisemaks kui varem.
Maailma jaotamine suuruse järgi: G7, G8
- valitsemisviis
- majandus, tehnoloogia, haridus – maailma jaotamine arenenud ja mittearenenud riikideks
3) StruktuurHolsti jaoks väga spetsiifiline: domineerimise võimalikkus
- majanduses
- sõjaline valdkond
//nt Jaapan = sõjaliselt ei ole mitte midagi, majanduslikult väga domineeriv oma piirkonnas.
//nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik.
Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglidsuurriigid , impeeriumid
4) Suhete iseloom
- eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...)
- diplomaatia
5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul
2. loeng
Aleksandr Dugingeopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane
tema käsitlus imperialistlik , venekeskne, mitte eriti teaduslik „ Postmodernne geopoliitika“
süsteemne lähenemine , aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus.
Identsuse määratlemine:Paradigmad
Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne)
(eitab premodernset) (praegune aeg)
Impeerium – ebamäärane, Riik – anti-impeerium, Globaliseerumine – riigid
ennekõike rahvusülene, mitmete impeeriumile iseloomulik lahustuvadja tekivad uued
etniliste gruppide ratsionaalne heidetakse kõrvale, argine, „rändrahvad“,
projekt. selgete ülesannetega riik traditsiooniline ühtlustub.
Impeeriumis elajad identifitseerivad (Hobbes), riik on
ennast kui osalejad mingis protestantlik .
universaalses projektis .
Identsuse Etnoskui impeerium on Rahvus – kunstlikult organiseeritud, /Kosmopolitism
tunnused antud, siis ka etnos on selle aluseks on riik ja
loodud, ratsionaalne, aga ruumis kodanikkond. Toimub mingisugune
piiratud, inimene sünnib ja sureb unifitseerumine, ühtlustumine.
Mingid etnoses, etnos on loomulik.
Religioon – premodernsuse erivorm , Ilmalikkus Neospiritualism – toimub
samastub eelnevatega, võimeline individuaalne müüdiloome.
konsolideerida eri etnoseid ( Kalifaat ).

Hierarhia
– indiviidi osatähtsus Võrdsus – jõuab kõige kaugemale Individualism
suurem, ennast määratletakse demokraatlikus ühiskonnas.

kuhugi seisusesse või klassi
(valitsejad-valitsetavad).
Dollfus ( prantslane ) – räägib süsteemist:
Maailmasüsteem – inimkond oma ruumilises seoses.
- Koostisosad: inimkond ja assotsiatsioonide kogum (ühiskonnad, riigid, kultuurid, firmad, turud ,...)
Assotsiatsioonid arenevad pidevalt vastastikuses seoses.
Tema käsitlust saab kasutada nii ammuste aegade kui tänapäeva puhul.
- Süsteemi tunnused (5):
1) Sillutised (pavements) – kõige tuntumad sillutised on riigid (piirid, atribuudid, sümbolid ), ka turud – hõlmavad mitut riiki, aga võivad riike ka poolitada.
2) Püünised (võrgustikud) – majanduslik ebavõrdsus võimaldab kaubandust, varad jagunenud ebaühtlaselt, mõned piirkonnad on muutunud atraktiivsemaks, mõned mitte. Püünised on kesksed, kus toimub kaupade ja inimeste liikumine.
3) Megalopoliste arhipelaag ( saarestik tavaliselt) – suurlinnade kogumid, mitte lihtsalt suurlinn
/nt Boswash USAs (Bostonist Washingtonini), Euroopas Ruhri tööstuspiirkond.
tõukejõukeskused, annavad impulsse ülejäänutele. Omavahel seotud, aga võivad olla ka üksteisest kaugel.
4) Tagahoovid ehk kontrollitud kaos – midagi eriti ei toimu, madal arengutase /nt Aafrika
5) Megalopoliste ja tagahoovide vahepealne – arengutasemelt vahepealsed
/nt Lõuna-Korea ja Taiwan (Kagu- Aasia Tiigrid , USA ütleb: uued industriaalühiskonnad).
* Eesti paiknemine: osa „megalopolisest“ võibolla: aga tõenäoliselt 5.
Helsingi
Stockholm Sankt Peterburg
Tallinn
Jacques Levy (prantslane) – läheb riigist kõige kaugemale, aga päris ei välista.
Tema skeem universaalne ei ole, tema pakutud mudelid sobivad mõned minevikku, mõned kaasaega.
Konkreetseid mudeleid tal 4:
1) Maailmade rühm – kaugete aegade maailm, omavahelist suhtlust ei ole.
Mingisugusel moel on seda võimalik ka tänase maailma suhtes käsitleda, aga siis peab seda tegema millegi sellise põhjal, mille järgi saab tõmmata maailmas rangeid piire – nt keel, religioon.
2) Võitlusväli – väga levinud mudel ka tänapäeva maailmas, riik on keskne , määratud territooriumi järgi, riigid võitlevad ja võitlus käib territooriumi pärast.
3) Hierarhiline võrgustikomavahelised seosed, ennekõike seostab Levy seda majandusega, mingid riigid on veidi rohkem arenenumad ja need ka domineerivad
4) Maailma ühiskond (world society) – kõik eelnevad kokku
ÕIS: slaid
5) Võiduajamine – järjestatus, kuidas keegi kusagil paikneb teatud arenguvaldkonnas
ÕIS: slaid: mudelite paiknemine ajas (hierarchical network käib alla, world society üles)
3. loeng
Geopoliitiline maailmajaotus
maailma lahtimõtestamine geopoliitilistest arusaamadest lähtuvalt.
Geopoliitika – riikide piirkondade territooriumite ruumiline suhtlemine
Descartes – geopooliitikute aluseks: kui eemaldada kõik, mida eemaldada annab, siis jääb ikkagi alles miski, mida eemaldada ei saa – ruum.
Solidaarsusega tegeleb geopoliitika – rivaalid , konkurendid
Geopoliitikal kerge imperialistlik hõng juures, ühe või teise riigi välispoliitilised eesmärgid. Teoreetilised geopoliitikud jätsid need kõrvale.
Geopoliitika jaguneb:
1) klassikaline e. traditsiooniline – tegeleb ruumiga väga vahetult
2 klassikalist geopoliitikut pakkusid välja kaks täiesti vastandlikku arusaama, panid aluse ruumilisele reaalsusele, võttes ära riikide ja indiviidide taotlused, ligi 100 aastat tagasi ~1900. aastatel:
Mackinder: „südamaa“ = heartland = „sagarad“. See, kes valitseb südamaad, valitseb poolkaari ja kogu maad.
ÕIS: slaid: Mackinder, sagaralad.
Mackinderit innustas ajalugu (pivot area stepivööndist nt hunnid ; turgid (tänapäeval türklased) – invasioon lääne poole; mongolid 13. sajandil – vallutused igale poole, tšingiziidid), viimasel 100 aastal ei ole see ala mänginud mitte mingisugust rolli! 1400 .-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol.
Mahan: meri on see, mis domineerib ! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle.
ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud.
Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri ) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast. (ajaloost nt viikingid vs maa; holland , portugal , Sbr – mereriigid )
ÕIS: slaidid: Meinig, südamaa; Spykman, merealad; Haushofer, panregioonid – esimene mees, kes läks regioonidele üle, leidis, et maailma võib vaadelda regioonide läbi, mis on omavahel seoses; Cohen , geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium
Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks:
a) impeerium – Ameerika Ühendriigid ( laias laastus), Lääs, Põhi, „kuldne miljard“
b) contra-impeerium – vastandub esimesele, revanšistlik, ei taha impeeriumi, aga tahab tekitada midagi sellist, mis oleks euro-aseaatlik impeerium USA vastu. Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm , EL tervikuna , India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata.
c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globaliseerumise nähtuse vastu (seostatakse impeeriumiga), nt äärmuslikud organisatsioonid (poliitiliselt kas vasak/parem- äärmuselased), samapärased organisatsioonid (vabamüürlased), keskkonnaorganisatsioonid jms.
d) mitte-eliit ehk mass – mitteimpeeriumid, lähemalt Dugin ei seleta.
Impeeriumi ja mitteimpeeriumi vaheliseks veelahkmeks on mood.
ÕIS: slaid: Baltoscandia – sellele panid aluse rootsi geopoliitikud, kelle koolkond on ajalooliselt märkimisväärne olnud, Eestile tutvustas seda Edgar K(G?)ant. Tänapäeva skandinaaviale selline liigitus enam ei imponeeri.
2) kriitilinelähevad rohkem sümbolitesse, mille aluseks on ruum, lükkab vahetud territooriumid eemale, nendega ei tegeleta.
ÕIS: slaid: Geopoliitilised ruumimudelid, Berg, 1998 ( tsentraalne – Duginile kõige lähem vb)
geopoliitika – riikide välispoliitiline pretendeerimine millelegi (nt Reini jõe piirkond, mere lähedus jt).
Igal riigil on olemas oma mingi väike geopoliitika, kui on olemas mingid ambitsioonid.
Aleksander Keskküla – luurega seotud tegelane, kes organiseeris Lenini tuleku tagasi Venemaale Saksamaalt pagulusest.
Tsivilisatsioonid ja kultuur (maailmajaotuse alusena )
mõte on jagada maailma vastavalt kultuuriliste ja tsivilisatsioonilistele eripäradele (nii hetkeolukorra kui ka ajaloo põhjal).
Spengler – sai kuulsaks oma käsitlusega õhtumaade allakäigust, mille ta kirjutas I ms lõppedes (Saksamaa kaotusega seotud pessimism).
Väidab, et maailma ajalugu (ja maailm) koosneb tsivilisatsioonidest, mida on kokku 8:
1) Babüloonia (salapärane kõrgkultuur )
2) Egiptus (ajaliselt varem kui Babüloonia)
3) Hiina
4) India;
5) Mehhiko ( asteekide Mehhiko)
6) Klassikaline (Antiikmaailm, apolloonlik – elurõõmus)
7) Araabia (maagiline)
8) Läänekultuur (faustlik)
Spengleri teine mõõde: tekkimise-hävimise lugu – metafoor =aastaajad (kevad-suvi-...)
Mis on Lääne kultuuri hävimise alguseks? Demokraatia! Niipea, kui on tekkinud demokraatia, on jõudnud kätte Lääne tsivilisatsiooni talv.
Toynbee – inglise kultuuriloolane: räägib selgelt tsivilisatsioonidest, paigutab nad laiema tähendusega.
Tsivilitsatsioonid
Õied (õitsele puhkenud Luhta läinud tsivilisatsioonid, hääbunud
tsivilisatsioonid)
Iseseisvad Satelliit -tsivilisatsioonid
Originaalsed Koopia
ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Toynbee, 2003, I, II ja III slaid (Meroe=Aafrikas, Niiluse ülemjooks , tänapäeva Sudaan v Etioopia, esimene Süüria=pärslaste eelne Süüria, hävitati, Nestoriaanlik=kristluse eri vormid, lagunes pm vaidluse pärast, kes on Jeesus , Kaug-Lääne kristlik=iiri kristlik, skandinaavia =viikingid)
Kuidas tekivad tsivilisatsioonid? Toynbee: 1) rass – kuulub inimese põhiloomusesse; 2) keskkond.
Alati on mingi väljakutse, millele vaja vastus anda, kokkupõrge. Selle suhtes staatiline tsivilisatsioon on määratud hukkumisele, aga dünaamiline elab üle. Toynbee arvates on tsivilisatsiooni areng pidev mäkkeronimine.
Huntington „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ - räägib hetkel olevatest, tänapäeval eksisteerivatest tsivilisatsioonidest, erinevalt eelnevatest meestest. Kokku on neid 9 kanti, mida määratleb religiooni alusel:
probleem – kas see on ikka kõikehõlmav?
ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 ( Islam & hindu sümbioos – moslemid , marid – kus? Paigutab veidi ebaloogiliselt)
slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart
Huntingtoni põhiidee: kokkupõrke küsimus, päevapoliitikast lähtudes on ta veendumusel, et Islam on kõige radikaalsem.
Gumiljov (hääldus: ...`jof): tema mõiste „superetnos“, mis koosneb etnostest.
Aluseks ennekõike vaimsus (religioon, aga mitte nii, nagu Huntingtonil), käitumise stereotüübid , mis tulenevad etnosest ja muutuvad ajas.
Alge – kosmiline algtõuge, ei seleta eriti seda, kuidas kosmos mõjutab. Algtõuke jaoks on oluline, et oleks olemas passionaarsed inimesed, kes ei hooli oma elust, et realiseerida mingit ideed. Ajalugu ongi passionaaride minemise ja tulemise lugu G arvates.
Slaid: Gumiljov, 1979, passionaarsuse teljed
4. loeng
Maailma majanduslik ja poliitiline jaotus
I Majanduslik jaotus:
1. Rikkus ja vaesus
a) vahetuskurss
slaid: Maailmapanga jaotus 2008 (Aafrikas Ekvatoriaal- Guinea sinine)
Maailmapank jagab maailma 4ks (vahetuskursi alusel):
1) kõrge majanduslik areng = rikkad riigid (üle 12 000 $)
//Eesti näitaja on tavaliselt olnud 14 200 $, isegi sel aastal jääb samasse gruppi, 2008. a seisuga 47. kohal
2) ülem kesmine (SKP alla 12 000 $),
3) alam keskmine (SKP alla 4000 $)
4) madal (SKP per capita alla 1000 $)
- piirid kuidagi kunstlikult tõmmatud
b) PPP – ostujõu kurss, //Eesti oma 2008. a 19 700
slaid: Vähim arenenud (least developed countries) – ÜRO 2008
slaid: Raskelt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #1 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #2 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #3 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #4 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #5 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #6 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #7 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #8 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #9 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #10 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #11 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #12 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #13 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #14 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #15 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #16 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #17 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #18 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #19 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #20 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #21 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #22 Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil- #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bbrocks Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

17
doc
Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
54
docx
Rahvusvaheliste suhete ajalugu
134
doc
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
88
docx
Rahvusvahelise poliitika loengud
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
12
pdf
Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte
343
pdf
Maailmataju uusversioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun