Rahvusvahelised suhted (3)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Euroopa Liidu juhtorganid

Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon ­ seadusandlik ministrite Nõukogu ­ tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur ­ täidesaatev Euroopa Komisjon ­ kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid ­ esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad

Rahvusvaheline integratsioon

3

docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" ­ artikkel 5) Relvajõud ­ maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Euroopa Liit, ÜRO, OSCE

(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsi

Ühiskonnaõpetus

60

pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös  ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast  ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võideld

Ühiskond

25

docx

Riik ja erinevad organid

kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks. Riigi tunnused: 1) Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigi võim on ülimuslik ja sõltumatu. 2) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidega ning need on kõigile kohustuslikud. 3) Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. 4) Riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise üle. Riigi elemendid: Riiki iseloomustavad 1933

Riigiõpetus

3

docx

Euroopa Liit

Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) ­ Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping ­ Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) ­ nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) ­ Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) ­ Amsterdami leping ­ määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) ­ Nice/Nizza leping ­ suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) ­ Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnit

Ühiskonnaõpetus

7

doc

Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad

• lahendada tülid rahumeelselt • pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust • austada riikide suveräänsust • mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse • austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi • edendada koostööd riikide vahel • järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: • diplomaatilised suhted – tunnustamine de iure ja de facto, diplomaatide maalt väljasaatmine, diplomaatiliste suhete katkestamine • majanduslik koostöö – kaubavahetus, investeeringud jne, aga ka välisabi, humanitaarabi • lepingud – võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel või olla mitmepoolsed (avatud) 4) Kaasaja tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid (asutamine, eesmärgid,tegevus,seos- Eestiga)_(konspekt)

12. klassi ühiskond

14

docx

Osce üro nato

Põhimõtted, millest ÜRO oma tegevuses lähtub: · kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed; · liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi; · liikmesriigid lahendavad rahvusvahelised vaidlusküsimused rahum vahenditega;  · liikmesriigid hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest t territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu;

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (3)