Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas suhtuda temasse pärast sõda ?
  • Millised olid Marshalli plaani eesmärgid NSVLi seisukohalt ja USA seisukohalt ?
  • Millega seletad USA ja NSVLi vastandlikke seisukohti ?
  • Kelle kodumaa täpselt ?
 
Säutsu twitteris
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted
1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon , mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine . Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta .
1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandžuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandžuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandžuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandžuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani-Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia -Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid . Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas , et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa . Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas – Hispaania . Hispaania oli kuningriik , aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid ( kommunistid , sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid – taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele. Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad , teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco . 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) – rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa – rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler . 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud , sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga – Anšluss. (mingi plaan OTTO oli ka)
Tšehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tšehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tšehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased . Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tšehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe ( sobing ) – kokku said Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia esindajad – lepiti kokku, et Sudeedimaa antakse üle Saksamaale ja nemad ise garanteerivad Tšehhoslovakkia uute tekkinud riigipiiride puutumatuse. Tšehhoslovakkia oli sunnitud Sudeedimaast loobuma , mis oli talle väga ebasoodne, sest pool tootmisaladest oli Sudeedimaal, samuti kaotas ta piirikindlustused. Lisaks ka Poola ja Ungari hõivasid alasid, kus elasid poolakad või ungarlased . Kõik kasutasid ära Müncheni lepingut.
15.03.1939 okupeeris Saksamaa kogu Tšehhoslovakkia, mis selle tagajärjel tükeldati – läänepoolne ala (tšehhid) liideti otseselt Saksamaaaga ja seda ala hakati nimetama Böömi- Määri protektoriaadiks. Idapoolne osa (slovakid) – moodustati Slovaki vabariik, mida võib nimetada Saksamaa vasallriigiks. Lisaks sellele, et endaga ühendati Tšehhide alad, ühendas 22.märtsil Saksamaa endaga ka Klaipeda ehk Memeli piirkonna (mille hõivas Leedult). Edasi hakkas Saksamaa Poolat nillima. Esitas Poolale nõudmisi, et läbi Poola koridori saaks Saksamaa puutumatud ühendusteed (maanteed, raudteed ), kus oleks võimalik liigelda ilma Poola võimu kontrollita . Kasutati taaskord seda, et Poolas kiusatakse taga seal elavaid sakslasi. Lääneriigid ei soovinud enam järeleandmisi teha ja Prantsusmaa ning Inglismaa otsisid liitlast. Kevad 1939 algasid kolmepoolsed läbirääkimised Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel – kuidas ohjeldada Saksamaad (sõlmida saksavastane liit). Nõukogude Liit nõudis, et ta saaks oma väed paigutada Balti riikide, Rumeenia ja Poola territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga – 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) – Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida-Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri).



Töö allikatega .
  • Mittekallaletungileping õnnestus nii kergelt sõlmida, sest NSVLi läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga venisid, lisaks ei lubatud tal vägesid Poola viia. Saksamaaga õnnestus aga Ida-Euroopa omavahel sõbralikult ära jagada. NSVLile oli liit Saksamaaga väga soodne – Saksamaa oli NSVLile nõus vastu tulema Poola aladega, lääneriigid mitte.
  • Maailmas oleks NSVLi ja Saksmaa omavaheline Ida-Euroopa jagamine põhjustanud tõenäoliselt suurt vastuolu ja kumbki ei soovinud teiste riikide sekkumist nende välispoliitikasse. NSVL eitas lepingu olemasolu kuni 1989.
  • Enne pakti sõlmimist oli Saksamaa üksik riik, kellel puudusid liitlased. Nõukogude Liidu ja Inglismaa vahelised suhted olid enne pakti sõlmimist soojad, pakti sõlmimisega Nõukogude Liit põhimõtteliselt loobus soojadest suhetest Inglismaaga. Nõukogude Liidu poliitika oli kahepalgeline – läbirääkimised erinevate riikidega, kokku lepiti sellega, kes tegi parema pakkumise (nt läbirääkimised Inglismaa-Prantsusmaaga ja Saksamaaga). Saksamaa üritas leida liitlast, et üks pool tema piirist oleks kindlustatud (sõja puhul peaks sõdima ainult ühel rindel). Inglismaa hoidis asjadest eemale kuna Poola küsimuseni, alates sellest hakkas ta otsima liitlast, et Saksamaad ohjeldada.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt oli paha. Molotovi-Ribbentropi pakt on üks II maailmasõja põhjustest.

    II maailmasõda (1.09.1939-2.09.1945)
    Kolm jõudu: Saksamaa ja tema liitlased (Itaalia, Jaapan, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Soome). Nõukogude Liit ja kolmas jõud oli Inglismaa ja ka Ameerika Ühendriigid. NSVL oli Saksamaa liitlane kuni juuni 1941 ja nii sai NSVList Inglismaa ja USA liitlane → Hitleri vastane koalitsioon. Saksamaa ja tema liitlased olid Teljeriigid .
    II maailmasõja tegevus toimus laiematel aladel. Euroopas sõditi läänerindel (Saksamaast läänes), idarindel (Saksamaast idas) ja Vahemeri ning P-Aafrika. Teine suurem piirkond, kus sõjategevus toimus oli Kaug-Ida – Hiina, Vaikse ookeani saared, mille kaudu üritati jõuda USA läänerannikule; Kagu- Aasia (Jaapan väitis, et seal toimub kolonialistidest vabastamine). Tegelikkuses oli Kagu-Aasiast kaugem eesmärk India, aga selleni ei jõutud. Kolmas suurem piirkond, kus sõditi oli Okeaania , sealt üritati jõuda Austraaliani. Sõjategevus toimus ka maailmamerel.
    Teises maailmasõjas on kolm suurt perioodi:
  • September 1939 – november 1942 – Saksamaa ja tema liitlaste pealtung. Küllaltki kiire edasiliikumine.
  • November 1942 – juuli 1943 – murranguline periood sõjas – initsiatiiv läheb Hitleri- vastase koalitsiooni kätte. Stalingradi lahing ja El- alameini lahing – nende lahingute käigus pandi pealtung seisma.
  • Juuli 1943 – september 1945 – Hitleri-vastase koalitsiooni pealetung , lüüasaamine, kapituleerumine
    Teine maailmasõda algas 1.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Saksa väed ei liikunud kaugemale joonest, mis oli MRPga kokku lepitud – idapoolne osa jäi NSVLile, Saksa hõivas läänepoolse osa. Lääneriigid üritasid esialgu kokku leppida (üks tingimus oli, et Saksamaa peab oma väed Poolast välja viima). Lääneriigid kuulutasid 3.septembril sõja. Septembrist kuni 1940nda aprillini toimus läänes „kummaline sõda“ – sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei olnud. Inglismaa ja Prantsusmaa väed paiknesid Prantsusmaa kaitsekindlustuse vööl ja Saksa väed Saksamaal kaitsekindlustuse vööl. 17.sept 1939 tungis Poola ka NSVL. Ka NSVL ei ületanud kindlaksmääratud piiri. Poola riik oli likvideeritud – läänepoolne osa Saksamaale, idapoolne osa Nõukogude Venemaale. Pärast Poola hõivamist tehti ühine sõjaväemarss.
    Septembris 1939 esitas NSVL Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule soovi sõlmida vastastikuse abistamise leping. Eesti, Läti ja Leedu võtsid selle lepingu vastu – nende territooriumile rajati sõjaväebaasid, sisse viidi Nõukogude Liidu väed. Soomelt nõuti lisaks Karjala maakitsuse (kannase) loovutamist. November 1939 - märts 1940 toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel Talvesõda. Soomet rünnati Karjala maakitsusest ja Karjalast põhja pool olevatest aladest . Karjala maakitsusele oli soomlastel rajatud Mannerheimi liin, kus nad osutasid vastupanu. Soomes oli välja kuulutatud demokraatlik riik, kes palus abi NSVLilt. 1939 aasta talv oli väga külm ja lumerohke. See külm
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #1 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #2 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #3 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #4 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #5 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #6 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #7 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #8 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #9 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #10 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #11 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #12 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #13 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #14 Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor spikker112 Õppematerjali autor

    Mõisted

    Teemad

    • ndate aastate rahvusvahelised suhted
    • desarmeerimiskonverents
    • 30
    • Esimene sõjakolle
    • Jaapani-Hiina sõda
    • Teine sõjakolle
    • Etioopia-Itaalia sõda
    • Rahvasteliit
    • agressorid
    • majandussanktsioonid
    • Hispaania
    • rahvarinde
    • sõjalise
    • riigipöörde
    • kodusõda
    • 39
    • Vabariigi pooldajad
    • Vabariigi vastaseid
    • aastaks
    • Franco diktatuur
    • Neljandaks sõjakoldeks
    • Anšluss
    • september 1938 sõlmiti Müncheni
    • kokkulepe
    • Ungari
    • Böömi
    • Slovaki vabariik
    • Klaipeda ehk Memeli
    • Kevad 1939
    • Molotovi-Ribbentropi pakt
    • Töö allikatega
    • II maailmasõda (1.09.1939-2.09.1945)
    • Saksamaa ja tema liitlased
    • Ameerika Ühendriigid
    • Hitleri
    • Teljeriigid
    • Septembris 1939
    • November 1939 - märts 1940
    • Talvesõda
    • SOOME
    • NÕUKOGUDE LIIT
    • aprillis
    • Mais 1940
    • juunis
    • marssal Petaine
    • idas
    • augustis-septembris
    • Aprill
    • juuni 1941
    • Armeegrupp NORD
    • Armeegrupp MITTE
    • Armeegrupp SÜD
    • Detsember 1941
    • august 1941
    • Atlandi Harta
    • Ühinenud Rahvaste deklaratsioon
    • Jaanuar 1942
    • Midway lahing
    • Teine
    • El-Alameini lahing
    • November 1942
    • nda
    • maikuuks
    • Kolmas
    • november 1942 – veebruar 1943 Stalingradi lahing
    • suvel
    • Teherani konverents
    • teise rinde küsimust
    • maailma sõjajärgset korraldust
    • NSVL oli kohustatud
    • Jaapanile sõja kuulutama
    • aastal
    • juuni 1944 – Normandia dessant
    • ndal aastal
    • Jalta konverents
    • aprill 1945
    • mai
    • OLUKORD PÄRAST II MAAILMASÕDA
    • Pariisi rahukonverentsiga 1946
    • Viini-Austria riigilepingu
    • Moskva deklaratsioon
    • aasta otoobris
    • Nürnbergi tribunal
    • NSVL
    • Külma sõja
    • raudne eesriie
    • Berliini blokaad
    • Külm sõda
    • avaldumisvorme
    • võidurelvastumine
    • sõjalis-poliitiliste liitude teke
    • kriisid
    • lokaalsed sõjad
    • ideoloogiline võitlus
    • spionaaž ja salateenistuste tegevus (
    • Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm
    • Marshalli plaan
    • 1952
    • Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
    • Millised olid Marshalli plaani eesmärgid NSVLi seisukohalt ja USA seisukohalt?
    • Allikate A, B ja C põhjal) Mõlemale 2 eesmärki
    • Millega seletad USA ja NSVLi vastandlikke seisukohti? 2 seletust
    • Kas nõustud Erhardi hinnanguga Marshalli plaanile? Põhjenda oma seisukohta
    • argumendiga
    • 1949
    • Saksa Liitvabariik
    • Saksa Demokraatlik Vabariik
    • II pool – Korea sõda (kaardil 4; 1950-53)
    • aastal
    • I pool – Suessi kriis (kaardil 3, 1956)
    • II pool – Ungari kriis (kaardil 2, 1956)
    • II pool – Berliini III kriis ehk Berliini müür (kaardil 3, 1961)
    • I pool – Kuuba ehk Kariibi kriis (kaardil 2)
    • II pool – Praha kevad ehk Tšehhoslovakkia (kaardil 2A, 1968)
    • Brežnevi
    • doktriin
    • Poola kriis – 1980-81
    • Indo-Hiina sündmused
    • 1954
    • 64 toimus kodusõda
    • Domino teooria
    • Vietkongid
    • 1973
    • 75 toimus Vietnamis kodusõda
    • Lähis-Ida
    • Suessi kriis
    • puhkes 6-päevane sõda
    • 74 – Jon Kippuri sõda
    • Võidurelvastumine
    • Tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping
    • pingelõdvendus
    • idalepinguteks
    • suhete aluste leping
    • Raketitõrjesüsteemide rajamise
    • leping
    • SALT 1 – strateegilise relvastuse piiramise leping
    • Euroopa Julgeoleku- ja
    • Koostöö Nõukogu
    • vastu Helsingi lõppakt
    • Samal aastal algab ka uus Külma sõja ägenemine
    • sõlmiti START 1
    • USA II maailmasõja järel
    • USA president Truman
    • Trumani vahetas välja vabariiklane Eisenhower
    • Eisenhoweri asemel tuli demokraat Kennedy (1961-1963)
    • Kennedy järel sai
    • presidendiks demokraat Johnson (1963-69)
    • Pärast Johnsonit sai presidendiks Nixon
    • 74)
    • Watergate’i afäär
    • Pärast Nixonit sai presidendiks Gerald Ford (ainus mittevalitud president USAs)
    • Pärast Fordi sai presidendiks demokraat Jimmy Carter
    • 81)
    • Pärast teda tuli võimule vabariiklane Reagan (1981-89)
    • Reiganoomika – Reagani majanduspoliitika
    • Pärast Reaganit tuli võimule vabariiklane G. Bush (1989-93)
    • Pärast teda sai presidendiks demokraat B.Clinton (1993-2001). Seejärel sai presidendiks
    • vabariiklane G.W.Bush (2001-2009). Seejärel sai presidendiks B.Obama

    Kommentaarid (1)

    its2cold profiilipilt
    its2cold: Väga hea ja põhjalik!
    21:24 04-11-2009


    Sarnased materjalid

    89
    doc
    Ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt
    92
    docx
    Maailm 20-sajandi algul
    12
    pdf
    Üldajalugu 20-sajandil
    39
    pptx
    Rahvusvahelised suhted 20-sajandil
    27
    doc
    Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !