Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt - sarnased materjalid

semester, lepingudavaõigus, diplomaat, üro, subjektid, konventsioon, keela, õigussüsteem, kohtunik, puuduta, julgeolekunõukogu, kuritegu, vahendus, õigusjärglus, puutumatu, puutumatus, printsiipi, enesekaitse, mandrilava, sõjalised, rannikuriik, esmalt, humanitaarõigus, riigisisene, mereõigus, õigussubjektsus, riigisisesed, siseveed, avameri
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

Võlaõigus Eestis - 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod RKTKo 3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

 jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld (varem võis mittesekkumise nõuet jõu kasutamisega lihtsalt eirata),  rahvusvaheline koostöö (rahv.-vah. organisatsioonide mõju kasv, riikide võimalused läbi rahv.- vah. organisatsioonide teiste riikide asjadesse sekkuda),  inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng 5 Põhimõte hõlmab relvajõu kasutamist, ent ei keela muid sekkumise vorme, nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö jm. Samas ei tohi need meetodid olla suunatud suveräänsuse õiguste kahjustamisele. Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld ÜRO põhikirjas artiklis 2(4) tavaõiguse staatusega keeld on siduv ka neile riikidele, kes pole ÜRO liikmed. Vaidluste rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) kohustab liikmesriigid lahendama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt.

Õigus
60 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

Peale teda tuli Krabar, kes vastupidi venestuspoliitikale ei olnud eriline venestaja. Eesti Vabariigi lõpus oli õppejõuks Ants Piip. Peale teda oli A. Uustal. Kuidas eristada mõisteid ­ legitiimsus ja legaalsus - legaalsus ­ teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus ­ puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja ­kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega ­ kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas,

Õigus
395 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 9. Usalduse kaitse printsiip Koormavate uute regulatsioonide puhul seaduse tagasiulatuva jõu rakendamisel, kui muudetakse regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud.

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted.  Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.  Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning

Õigusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õigusnormid on: · kirja pandud · kehtestatud pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt · täitmine tagatakse riikliku sunniga Õigusväised sotsiaalsed normid võival olla samuti kirja pandud, kuid nende täitmist ei tagata riigi sunniga, nt. asutuse sisekord. Sotsiaalne norm hakkab ühiskonnas või grupis kehtima siis, kui seda praktikas järgitakse ja kui mittejärgimine toob kaasa hukkamõistu. Anglo-Ameerika õigussüsteem common law põhineb kohtu pretsedentidel. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem põhineb õigusaktidel. Õigus jaguneb avalikuks õiguseks, kriminaalõiguseks ja eraõiguseks mis omakorda jagunevad: avalik õigus: · rahvusvaheline õigus · riigi õigus · haldusõigus · finantsõigus · protsessiõigus kriminaalõigus eraõigus · kaubandusõigus · tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) k

Õigus
796 allalaadimist
thumbnail
118
doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald

Haldusõigus
75 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

subjektiivses tähenduses. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses – tsiviilõigusnormide kogum. Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus

Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Romaani-germaani õigusperekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õiguse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks on selles perekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Sellesse perekonda kuulub oma ajaloolis-poliitilise arengu mõjul ka Eesti õigussüsteem. Angloameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ning hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Äriõiguse konspekt

rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 5.Nimeta õigussuhte kolm koosseisulist elementi, kirjelda neid lühidalt Kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 1) Õigussuhte sisu - igale õigusele vastab teatud kohustus, miks ja mis tingimustel sõlmitakse nt. Laenuleping, nt. Raha laenamisel on laenaja kohustus raha tagasi maksta ja laenuandjal on õigus raha tagasi nõuda. 2) Õigussuhte subjektid (Inimene) - on isikud (inimesed või firmad vms), kes kannavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Tsiviilõiguse ees on kõik isikud võrdsed ­ nii uksikisik kui ka riik. 3) Õigussuhte objektid - all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid huvesid, mille puhul ja millega uhenduses uldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel. Objekt on

Õigus
26 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Rahvusvaheline õigus

universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. B) Partikulaarsed allikad ­ rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks ­ tavad ja lepingud; Lisaallikateks ­ õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik ­ rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline ­ rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks.

Rahvusvaheline õigus
560 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. 24. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibist a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigust o ühiskonnas täpselt niipalju, kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil ’iguse subjektid – inimesed. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium – eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuur tunneb kolme suurt õiguse valdkonda: eraõigus, avalik

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

, lk 47-49), et õigusteooria diferentseerub järgmisteks valdkondadeks (harudeks): 1) teooria õigusest, 2) teooria õiguslikust praktikast, 3) teooria õiguse uurimisest. Teooria õigusest ehk seadusandluse teooria on teoreetilised käsitlused õigusnormide tekkest, olemusest ja mõjust ühiskonnas (õiguse ja moraali vahekord; õigusteadvus ning õiguskultuur; õigusnormide hierarhiline süsteem; õigussuhe; õigusnormide andmine ehk õigusloome ja selleks pädevad subjektid riikliku olemise tingimustes; õigusloome etapid (otsustusprotsess õigusloomes) riikliku olemise tingimustes; õigusnormide olemus ja regulatiivne toime; õigusnormide kehtivus ajas, ruumis ja isikute ringi suhtes). Teooria õiguslikust praktikast ehk otsustamise teooria on teoreetilised käsitlused õiguse realiseerimise kohta (õiguse realiseerimise vormid, viisid ning realiseerimise õigustatud ja kohustatud subjektid; otsustusprotsess õigusemõistmisel ning riigihalduses).

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse o jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld (varem võis mittesekkumise nõuet jõu kasutamisega lihtsalt eirata), o rahvusvaheline koostöö (rahv.-vah. organisatsioonide mõju kasv, riikide võimalused läbi rahv.-vah. organisatsioonide teiste riikide asjadesse sekkuda), o inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng Põhimõte hõlmab relvajõu kasutamist, ent ei keela muid sekkumise vorme, nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö jm. Samas ei tohi need meetodid olla suunatud suveräänsuse õiguste kahjustamisele. Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld ÜRO põhikirjas artiklis 2(4) tavaõiguse staatusega keeld on siduv ka neile riikidele, kes pole ÜRO liikmed. Tülide rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) nimetatud keeld on ajapikku laienenud kõigile riikidele.

Rahvusvaheline õigus
31 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

korralduse üle otsustada; - Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ja selle konventsiooni lisaprotokoll (tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal); - Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon (toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi); - Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta (eesmärk on regionaalsete ja vähemuskeelte säilitamine Euroopa kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law)

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus

sellega ähvardada mis tahes viisil mis tahes asja vastu 5) Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus a. ÜRO harta art 1 lg 2 ütleb, et kõik rahvad on võrdsed oma õiguste poolest ja omavad enesemääramisõigust Rahvusvahelise õiguse allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemis puudub konkreetne hierarhiline õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad, tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid, st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud. Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt: 1) Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid ­ põhiallikas 2) Rahvusvaheline tava e õigusena tunnustatud üldine praktika ­ põhiallikas 3) Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad ­ põhiallikas 4) Kohtuotsused ja erinevate rahvaste kõrgeima kvalifikatsiooniga autorite

Õigus
258 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt

humanitaarõigusest. Sõda on suurepärane olukord inimõiguste rikkumiseks ja kus erinevate õiguste tagamine on keeruline, nt tagada õigust haridusele, tööle, liikumisvabadust. Sõda paratamatult hakkab piirama õigust elule, eelkõige võitleja puhul. Humanitaarõigus on normide kogum, mis püüab saavutada tasakaalu inimõiguste kaitse ja sõja vajaduste vahel. · 1864 võetakse vastu esimene konventsioon humanitaarõiguse kohta, ,,kõiki haavatuid ja haigeid tuleb kohelda võrdselt". Aga lubatud positiivne diskrimineerimine - kui on objektiivsed põhjused, siis võib paremini kohelda, nt kui inimesel on raske kõhuhaav, siis teda ravitakse enne, kui isikut, kes on saanud kuuliga õlga kergelt riivata. · Inimõigused ja humanitaarõigused ei välista üksteist. Nad kehtivad kohati samaaegselt. Ei saa öelda, et humanitaarõigused kehtivad ainult sõjaolukorras

Õiguse entsüklopeedia
205 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Õigusteaduse eksam

60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited ­ mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited ­ kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78

Õiguse alused
155 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. § 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B

Haldusõigus
88 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Rahvusvaheline avalik õigus

Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed ­ teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele

Võlaõiguse üldosa
11 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Kuna formatsioone arv on piiratud, tihti riike esindavad mitu ministre korraga. Mõnikord tekkib probleem, sest riigid võivad saata erineva tasandi ministri või erinevatest ministeeriumitest. Aastal toimub umbes 60-70 koosolekut, mis kehtivad 6-7 tundi ja Välis- ning rahandusministrite koosolekud kuni 2 päeva. Igal riigil on olemas Brüsselis alalise esindajate delegatsioon. Seda juhib tahaliselt pädev diplomaat (alaline esindaja) kelle alluvuses on umbes 50 ametnike (suurte riikide juhul). Liikmesriigide alalised esindajad kuuluvad COREPER-i (Alaliste esindajate komitee). COREPER on vastutav Nõukogu töö ettevalmistamise eest ja ülesannete eest, mida annab Nõukogu. On olemas COREPER 2 kuhu kuuluvad alalised esindajad ja COREPER 1, kuhu kuuluvad mitte nii tähtad delegaadid. On olemas ka keeruline kommiteede ja töögrupide võrgustik, mis valmistab ja abistab Nõukogu ja COREPER-i töös

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

Ligikaudu viiskümmend aastat hiljem märgib Saksa õigusteadlane Hartmut Maurer, et era- ja avaliku õiguse piiritlemine on vaieldav ning kahtlane. Seega ei ole õigusteadlased kuni käesoleva ajani leidnud sellele probleemile ühest lahendust. Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid.

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

 Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat- riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne)  Hargmaised korporatsioonid  Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik  Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused: o Territoorium o Rahvas o Valitsus o Võime suhelda o (Rahvusvaheline tunnustus) Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla o Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi o Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on o Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada

Riigiteadused
20 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010  ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus)  kodune uurimustöö  eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik  Realism  (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad

Õiguse kujunemine
44 allalaadimist
thumbnail
19
doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) ­ rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem ­ seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem ­ pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid ­ usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid ­ pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil ­ Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle

Sissejuhatus õigusteadusesse
29 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

See näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi ­ unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Föderatsioon ehk liitriik on riik, millle koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid), nt USA, India, Saksamaa. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV Liidus), osariigid (USA-s, Indias), kantonid (Sveitsis) jne. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Paljudes riikides, sõltumata nende valitsemisvormi ja riikliku korralduse erisusest, on territooriume, mis kasutavad ülejäänud riigiosadega võrreldes erinevat õiguspoliitilist

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Positiivne õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. 2) Loomuõigus ehk ülipositiivne õigus- Loodus on inimesest omaette eksisteeriv igavene nähtus. Seal eksisteerivad universaalsed looduse seadused. Need on ideaalsed ja igavesed. Loomuõigus on õiglane, arukas ja vooruslik. Loomuõigus on rohkem tunnetatavad printsiibid,

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna ­ suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem ­ seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem ­ pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid ­ usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid ­ pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Praegu on kõigis maailma õigussüsteemides mandri-euroopa või angloameerika mõju. 1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus) Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil ­ Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared

Õiguse alused
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun