5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2. ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH’I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! Absoluutse eelise seadus. A. Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale, mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus. Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused (erilised klimaatilised tingimused, maaressursid, maavarad jne).
5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2. ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH'I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! Absoluutse eelise seadus. A. Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale, mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus. Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: 1 Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused (erilised klimaatilised tingimused, maaressursid, maavarad jne).
4 konspektis failis Vkaub03.doc) D. Ricardo suhtelise teooria järgi kasu kaubavahetusest kui riik spetsialiseerub selle toote tootmisele, milles tal on suhteline eelis. Milles seisneb antud juhul kasu kaubandusest? Kuidas erineb tarbitavate toodete hulk ja riigi heaolutase autarkia (täiesti suletud majanduse) ning täieliku vabakaubanduse tingimjustes. 1 Joonisel esitatakse kaubanduse tasakaalu mudel riigi A jaoks. Rahvusvahelise kaubanduse abil liigub A oma autarkia tasakaalupunktist K täieliku spetsialiseerumise abil tootmispunkti J, mille abil ta saab tarbida punktis I. Seda võimaldab kauba S ekport HJ ja kauba T import HI. Uues tarbimispunktis I on tarbijatel suurem rahulolu kui esialgses tasakaalupunktis K. T TOT K I ÜSR ÜSR 0 H J S
inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah. majanduskord- atribuutideks on kapitali suurenenud liikuvus,
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL
vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4. Absoluutse eelise teooria A. Smith (1723 1790) väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid: Loomulik e. looduslik ressursid, asukoht. Omandatud- tuleneb tehnoloogia, vilumuste, (hariduse ja infrastruktuuri) kõrgemast tasemest. Olulisim
hädavajalike kaupadega. • Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. • Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. • Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks.
kaupadega. · Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. · Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. · Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks.
Kõik kommentaarid