Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt (0)

1 HALB

Esitatud küsimused

  • Mis  teeb  rahvusvahelisest  õigusest  rahvusvahelise  õiguse ?
  • Miks  rahvusvaheline  õigus  toimib ?
  • Kui  vahekohus  ületab  oma  mandaati,  võivad  osapooled  nõuda  otsuse   tühistamist -   - ­‐ Otsus  on  õiguslikult  siduv  ja  reeglina  lõplik,  harva  nähakse  ette  võimalus   apelleerida -   - ­‐ Samas  saab  vahekohtlut  küsida  selgitusi   - ­‐ Kuidas  tagada  otsuse  täimist ?
  • Kuidas -  lepingud   lõppevad  jne ?
  • Mida  tuleb  arvestada ?
 
Säutsu twitteris
Rahvusvaheline -  õigus  2015  1. semester  


Loengukonspekt -  
  Rahvusvaheline -  õigus  =  RÕ  
RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.  

28.september  loengut  ei  ole!  

Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1   seminari  võimalik  asendada  
lühiesseega.     Eksam - ­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi   keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses -  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐   teoreetilise   kontseptsiooni -  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne - ­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete -  alusel,  võib  olla  ka  arutlus  
 

31.08.15  
  Teema -  I  –  olemus  
 

Kogu  õigussüsteemi  saab  jagada:   - ­‐ riigisiseseks  õigussüsteemiks  (national  legal  system)     - ­‐ rahvusvaheliseks  õigussüsteemiks  (international  legal  system)  
  Rahvusvaheline -  õigus  on  detsentraliseeritud  –  eri  riigid  võivad  eri  asju  ajada.   Seetõttu -  ei  ole  võimalik  leida  ühtset  rahvusvahelise  õiguse  definitsiooni.    
  Rahvusvaheline -  õigus  on  õigusnormide  ja  –printsiipide  kogum,  mis  reguleerib  
nii  riikide  ja  teiste  rahvusvahelise  õiguse  subjektide  omavahelisi  suhteid  kui  ka   teatud -  määral  (tänapäeval)  nende  suhteid  füüsiliste  (üksikisikud)  ja  juriidiliste   isikutega -    (ettevõtted).  Nt   inimõigused  on  suunatud  riigi  ja  füüsiliste  isikute   vahelisse -  suhtlusesse.    
  Tasandid -   Kuigi -  võiks  eeldada,  et  rahvusvaheline  õigus  on  ühesugune  kõikjal  maailmas  ja   kehtib -  ühtmoodi  kõigi  riikide  suhtes,  ei  ole  see  tegelikult   nõnda .  Nt  kui  võtta   kätte -  mingi  rahvusvaheline  leping  siis  ei  saa  olla  kindel,  et  see  kehtib  kõikide   riikide -  kohta.  Iga  riik  saab  ise  otsustada,  kas  see  kehtib  nende  jaoks  või  mitte.  
Peab  alati  kontrollima,  et  kas  see  riik  on  selle  lepinguga  ühinenud  või  mitte.     Selleks -  on  olemas  UnitedNationTreatySeries,  kus  saab  kontrollida  kas  mõni  riik  
on  lepinguga  ühindenud  või  mitte.  Xxx( köide )UNTSxxx(lehekülg)  –   rahvusvaheliste -  lepingute  all,  mis  näitab,  kus  saab  neid  leida.    
  Rahvusvahelise -  õiguse  võimalikud  tasandid:   - ­‐ universaalne  rahvusvaheline  õigus  –  nt  nagu   tavaõigus   - ­‐ üldine  rahvusvaheline  õigus   - ­‐ regionaalne  rahvusvaheline  õigus-­‐  tähendab,  et  minigisugune  grupp  riike   otsustab -  luua  enda  jaoks  mingisugused  täiendavad  reeglid.  Nad  teevad   mingisuguse -  lepingu  ainult  enda  jaoks.    Nt  Euroopa  Liidu  õigus.    
  Vestfaali -  süsteem  


  1  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


1648.aastal  lõppes   Kolmekümneaastane  sõda,  mis  oli   ususõda ,  selle  sõja  lõpetas  
kaks  lepingut  ja  üks  neist  oli  Vestfaali  leping.  Ja  seal  pandi  paika  põhimõtted,  mis  
on  tänapäeval  ka.  Vestfaali  süsteem  tähendab,  et  meil  on   rahvusriikide  paljusus  
(riike  on  palju)  ja  ka  seda,  et  riigid  ei  tunnusta  kedagi  endast  kõrgemalseisvat  
(riik  ongi  kõrgeim  nn.  ehitusblokk  rahvusvahelise  õiguse  süsteemis=  ja  riigid  on  
suveräänssed.    
  Erinevused -  
Kaks  õigussüsteemi  erinevad  teineteisest  oluliselt.    
 
Kolm  olulist  erinevust:   - ­‐ rahvusvaheline  õigussüsteem  on  horisontaalne  süsteem  –  tähendab,  et   kõik -  riigid  on  võrdsed.  Rahvusvahelist  õigust  loovad  riigid  omavahel  ja   rakendavad -  riigid  omavahel.    (vs   riigisisene  õigusüsteem  on  vertikaalne  –   seal -  on  tavaliselt  vaid  üks   autoriteetne  õigusandlik  organ  nt  riigikogu  ja   kui -  tema  annab  õigust,  siis  teised   subjektid  peavad  võtma  seda  
kohustulikuna.  Sellesmõttes  see  süsteem  ongi  vertikaalne,  õigust  antakse   kõrgemalt -  poolt  ja  see  on  kohustuslik)   - ­‐ rahvusvahelises  õigussüsteemis  ei  ole  võimalik  välja  tuua  traditsioonilises   mõttes -  seadusandlikku,  täidesaatvat  ja  kohtuvõimu  –  ÜRO   peaassamblee   õiguslikud -  otsused  ei  ole   siduvad  ehk  ei  ole  100%  täitmiseks  kohustuslik.   Eesti -  kohtusüsteemis  on  kohustuslik   jurisdiktsioon  (ehk   prokurör  saab   viia -  päti  kohtu  ette).  Selleks,  et  üks  riik  saaks  teise  riigi  kohtusse  anda,   peab -  ta  teiste  käest  nõusolekut  küsima.  Kõik  riigid  on  suveräänssed,   seega -  nad  on  võrdsed.   - ­‐ rahvusvahelises  õigussüsteemis  tagamiseks  puudub  kiire,  terviklik  ja   universaalne -  saktsioonisüsteem-­‐  ehk  sunniviisiline  rakendamise  küsimus.   Saab -  teha  sanktsioone,  nt  Venemaa-­‐ Ukraina .  Riigid  ei  astunud  Venemaa   vastu -  sõjaliste  jõududega  vaid  rakendasid  sanktsioone.    
  Nõrkused -   Rahvusvahelisel -  õigussüsteemil  on  rida  nõrkusi,  nt   - ­‐ tõeliste  ühiste  huvide  vähesus  riikide  hulgas.  Ühised  huvid  ehk  
solidaarsus ,  mingi  asi,  mida  tuleb  ära  teha,  mis  on  kogu  maailma  huvides.   Sellised -  ühised  huvid  võivad  olla  näiteks   keskkonnakaitse  
( kasvuhoonegaasid ),  see  on  miski,  mis  ei  ole  vaid  ühe  riigi  probleem.     - ­‐ üheselt  määratletud  ja  piiritletud  õiguse  allikate   loetelu  puudumine   - ­‐ tsentraalsete  võimuorganite  puudumine   - ­‐ õiguse  sunniviisislise  rakendamise   keerukus   - ­‐ fundamentaalsete  põhimõtete   rikkumine  riiklikes  huvides  
 
Mis  teeb  rahvusvahelisest  õigusest  rahvusvahelise  õiguse?  Ta  ongi  teistsugune  
kui  tavaline  õigus,  teistsugustele  subjektidele  teistsuguses  piiris  jne.    
Aga  see  toimib  siiski:  Almost  all  nations  observe  almost  all  principles  of   international -  law  and  almost  all  of  their  obligations  almost  all  of  the  time.  –  Louis  
Henkin.    See  tähendab,  et  enamasti  kõik  riigid  jälgivad  rahvusvahelist  õigust  
 
 
 


  2  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Toime -   Riigid -  võtavad  rahvusvahelist  õigust  kõigest  hoolimata  õigusena  ja  järgivad  seda   reeglina -  väga  hästi.    
 
Miks  rahvusvaheline  õigus  toimib?   - ­‐ ühine  kasu   - ­‐ praktikute  mõju   - ­‐ paindlik  olemus-­‐  riik  võib  võtta  tervest  lepingust  välja  ühe  sätte  ehk  teha  
reservatsiooni,  mida  ta  ei  taha  tunnistada   - ­‐ psühholoogiline  efekt-­‐  riik  ei  taha  välja  näha  õigusrikkujana,  ja  nad   proovivad -  alati  leida  mingisugust  vabandust   - ­‐ poliitiline,  majanduslik   kulukus   - ­‐ sanktsioonid  
  Fundamentaalsed -  põhimõtted   Rahvusvaheline -   kogukond  on  väga   heterogeenne  (ehk  ebaühtlane).  
 
Aga  ühiselt  tunnustatakse  mitmeid   põhimõtteid ,  mullel  püsib  rahvusvaheline  
suhtlemine ,  nt   - ­‐ riikide   suveräänsus (riik  on  vaba  oma  käitumises  ja  teda  ei  ole  allutatud   kellelegi -  teisele,  kuid  siiski  nad  ei  ole  vabad  kõike  otsustama)  ja   võrdõiguslikkus -   - ­‐ riikide   siseasjadesse   sekkumise  keeld  -­‐   - ­‐ vaidluste  rahumeelse  lahendamise  kohustus   - ­‐ agressiivse  relvastatud  jõu  kasutamise  ja  sellega  ähvardamise  keeld   - ­‐ rahvaste  võrdõiguslikkus  ja  enesemääramisõigus  (ehk  rahval  on  õigus   otsustada -  oma  poliitiline  tulevik)  
  Erinevad -  allikad   Detsentraliseeritud -  rahvusvahelises  õigussüsteemis  on  õiguse  loomina  ja   leidmine -  keerulisem  
  Õiguse -  allikad  Rahvusvahelise  Kohtu  statuudi  järgi:  (siin  ka  nende   hierarhia )  
-­‐rahvusvahelised   lepingud  
 
 
  Tavaõigus -  –  nt  riik  ei  tohi  lasta  kasutada  oma  territooriumi  viisil,  mis  ohustab   teiste -  riikide  territooriume   Olemuselt -   kirjutamata  õigus,  mis  omab  rahvusvahlisel  tasandil  palju  suuremat   tähtsust -  kui  riigisisesel  tasandil.  
  Tavaõigus -  eeldab  kahte  olulist  elementi:   - ­‐ objektiivne  element,  mis  väljendub  riikide  korduvas,  järjepidevas  ja   üldises -  käitumises-­‐  on  olemas  korduv,  järjepidev  käitumine   - ­‐ subjektiivne  element,  mis  väljendub  riikide  veendumuses,  et  selline   käitumine -  on  õiguspärane  –  näidata  ära   veendumus ,  et  see  ei  ole  suvaline  
käitumine,  vaid  nad  käituvad   selliselt ,  et  nad  on   veendunud ,  et  õigus   lubab -  ja  nõuab  sellist  käitumist  


  3  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


 
Ilma  viimaseta  on  tegemist  lihtsalt  harjumuspä rase  käitumisega,  millel  ei  ole   õiguslikult -  kohustuvat  jõudu.  Kui  objektiivne  element  on  olemas,  siis  kas  sellse   reegli -  puhul  on  olemas  subjektiivne  element?  
  Tavaõigus -  on  elupäästv-­‐  USA  kaevati  Nicaragua  poolt  kohtusse,  nad  nõustusid,  et  
neid  võib  kaevata,  vaid  siis  kui  kõik  osapooled  tulevad  kohtusse.  Vaidlus  käis   Harta -  lepingu  üle,  milles  on  190+  osalist.  Selline  reegel  sisaldub  ka  tavaõiguses.  
  Tavaõigust -  võivad  kõik  tabavad,  kuid  kuskil  on  ikka  väikene  arusaamatus,  kuidas  
kõik  seda  tajuvad.    
  Objektiivse -  elemendi   osised :   - ­‐ korduvuse  juures  on  oluline,  et  mida  ühetaolisem  on  käitumine,  seda   väiksemast -  praktika  hulgast  võib  piisata  tavaõiguse  tekkimiseks   - ­‐ järjepidevus  tähistab  reeglina  pikaajalisust   - ­‐ üldisus  ei  viita  üksmeelele,    vaid  pigem  riikidele,  mis  suudavad  ja  tahavad   mõjutada -  kujunevat  tavaõigust   - ­‐   Riikide -  käitumine  võib  seisneda  nii  tegevuses  kui  ka  tegevusetuses,  samuti   seisukoha -  väljendamises.  
  Vaikimist -  peetakse  antud  kontekstis  nõusolekuks.     Tavaõigus -  on  reeglina  siduv  kõigile  eksisteerivatele  ja  tulevastele  rahvusvahlise   õiguse -  subjektidele.     Eranditeks -  on  ainult  “järjekindlad  vastuolijad”-­‐  kui  mingi  riik  näeb,  et   mingisugune -  uus  reegel  on  hakkanud  kujunema,  ning  see  reegel  talle  ei  meeldi,  
siis  ta  peab  igal  võimalikul  juhul  protesteerima  selle  vastu.  Kui  ta  on  kõik  ära  
tüüdanud,  siis  öeldakse,  et  “sina  jääd  sellest  reeglist  välja”.  Seda  võimalust  saab   kasutada -  vaid  uue,  väljakujuneva  reegli  suhtes.  Väga  raske  on  saada  selliseks,   järjekindlaks -  vastuolijaks  ning  väga  kerge  on  seda  staatust  kaotada.     Mitmed -  lepingud  peegeldavad  tavaõigust.    
  Lepingud -   Leping -  on  mitme  rahvusvahelise  õiguse  subjekti  vaheline  kokkulepe   rahvusvaheliste -  õigussuhete   loomiseks ,  muutmiseks  või  lõpetamiseks.    
  Lepingul -  kui  õiguse  allikal  on  mitmed  eelised:   - ­‐ sisaldab  täpselt  formuleeritud  õigusnorme   - ­‐ muutub  subjektile  siduvaks  pärast  seda,  kui  viimane  on  andnud  selleks   selge -  nõusoleku   - ­‐ on  parim  vahend  rahvusvahelise  õiguse  muutmiseks  
  Lepingud -  asendavad  vähehaaval  tavaõigust.    Praegu  on  rahvusvaheliseid   lepinguid -  u  5000,  kuid  valdav  osa  neist  on  tehnilised  nüansid,  mis  kõiki  teisi  ei  
puuduta.    
 
Iga   piiriülene  kokkulepe  ei  ole  veel  rahvusvahelise  õiguse  allikas.  
 


  4  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Lähtuvalt -  osalistest  tuleb  teha  vahet:   - ­‐ rahvusvahelistel  lepingutel  (treaty)  –  kui  kaks  riiki  sõlmivad  kokkuleppe   - ­‐ rahvusvahelistel  tehingutel  (international  contract)  –  omavahel  sõlmivad   kokku -  üks  inimene  lätist  ja  üks  eestist,  see  ei  ole  rahvusvahelise  õiguse   allikas -  
sest   viimased  ei  ole  nimest  hoolimata  rahvusvahelise  õiguse  allikas.  
  Õiguse -  üldprintsiibid  
Kui  tavaõigus  ja  lepingud  pakuvad  mitu  lahendust  või  nendes  on  hoopis   lünk ,  siis  
saab  lahenduse  leidmiseks  pöörduda  üldprintsiipide  poole.    
  Õiguse -  üldprintsiibid  võivad  tuleneda:   - ­‐ loomuõigusest  (nt   proportsionaalsus )   - ­‐ juristide  loogikast  (nt  lex   specialis   derogat  legi   generali )   - ­‐ rahvusvahelisest  õigusest  (nt  avamerevabadus)   - ­‐ riigisisesest  õigusest  (nt  pacta  sunt  servanda  –lepingud  on  täitmiseks)  
  Kohtuotsused -   Puudub -  ametlik  pretsedendiõigus.    
  Kohtuotsused -  on  heaks  tunnistuseks  tavaõiguslike  normide  või  õiguse   üldprintsiipide -  olemasolu  kohta.  
  Kohtunikel -  on  võimalik  selgitada  ja  täpsustada  kehtivat  õigust  või  mõnikord   hoopis -  luua  uut  õigust.  
  Rahvusvaheliste -  kohtute  lisandumine  on  viinud  olukorrani,  kus   kohtupraktika  ei  
ole  alati  ühetaoline,  vaid  mõnikord  lausa  konfliktne.  
  Hõlmab -  põhimõtteliselt  ka  riigisiseseid  otsuseid.    
  Autorite -  seisukohad  –  kõrged  kvalifitseeritud  autorid  
Need  on  eelkõige  tõendiks  mõne  tavaõigusliku  normi  või  õiguse  üldprintsiibi   olemasolu -  kohta.    
  Lisaks -  sellele  võivad  autorid  pakkuda  üldist  teoreetilist  raamistikku  mõnes  
valdkonnas,  välja  töötada  lepingute  eelnõusid  ning  analüüsida  riikide  ja  kohtute  
praktikat,  tuues  välja  arenguid  ja  probleeme.  
  Riigid -  viitavad  tihti  autorite  seisukohtadele.  
 
Aga  autorid  võivad  olla  mõjutatud  oma  sidemetest  erinevate  riikide  või  
rahvastega.  Mõõdetakse  usaldusväärsust  nii,  kuidas  kellegi  ja  kui  palju  artikleid  
on  tsiteerituid.  
  Potentsiaalsed -  allikad?   Traditsioonilis -  rahvusvahlsie  õiguse  allikaid  on  peetud  liialt  piiritletuteks  ja   võimetuteks -  tegelemaks  kõigi  kaasaegsete  rahvusvaheliste  küsimustega.  
 


  5  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Seetõttu -  on  püütud  kasutada  ka  muid  allikaid,  nt:   - ­‐ rahvusvaheliste  organisatsioonide  otsused   - ­‐ soft  law  ehk   leebe õigus   - ­‐ valitsusväliste  organisatsioonide  raportid  
  Selliste -  “allikate”  suhtes  tuleb  siiski  olla  ettevaatlik.    
  Hierarhia -   Selgesõnaline -  hierarhia  puudub.  
  Praktikas -  kuuluvad  esmajärjekorras  kohaldamisele  lepingud,  seejärel  on   tavaõigus -  ja  kui  need  osutuvad  ebapiisavateks,  siis  proovitakse  õiguse  
üldprintsiipe.  
 
Kui  grammatiliselt  lähenedes  võiks  öelda,  et  kolm  põhiallikat  on  võrdsed,  siis  
tegelikkuses:   - ­‐ omavad  lepingud  ja  tavaõigus   olulisemat  tähtsust   - ­‐ allutatakse  õiguse  üldprintsiibid  teistele  põhiallikatele  
  Õiguse -  allikate  tippu  paigutatakse  tavaliselt  ius  cogens  ehk  RÕ  imperatiivnorm.-­‐  
norm  mille  on  kõik  riigid  omaks  võtnud  ja  sellest  kõrvale  kandumine  on   kuulutatud -  lubamatuks.  Ehk  reegel  millel  ei  ole  erandeid  ning  ei  ole  õiguslikku  
vabandust,  miks  seda  reeglit  mitte  täita.  Üksikud  väga  konkreetsed  normid,  mis  
on  tüüpiliselt  keelavad.    
 
Normid,  mille  rahvusvaheline  kogukond  on  tervikuna  omaks  võtnud  ja  millest   kõrvalekalduine -  on  kuulutatud  lubamatu  mis  tahes  olukorras.  
  Olulisemad -  näited:   - ­‐ piinamise  keeld     - ­‐ orjuse  keeld   - ­‐ agressiivse  relvastatud  jõu  kasutamise  keeld  
  Rahvusvahelise -  ja  riigisisese  õiguse   vahekord   Teoreetilised -   käsitlused  
  Ajalooliselt -  on  välja  kujunenud  kaks  teoreetilist  käsitlust,  mis  püüavad  selgitada   rahvusvahelise -  ja  riigisisese  õiguse  suhet:   - ­‐ monism  –  rahvusvaheline  ja  riigisisene  õigus  moodustavad  ühe  ühise   komplektse -  õigussüsteemi  ning  kahe  õiguse  vahelise  vastuolu  korral  on   prioriteet -  rahvusvahelisel  õigusel.  Monism  on  üks  suur  õigussüsteem,  kus   sees -  on  hulk  riigisiseseid  õigusi,  mida  ühendab  rahvusvaheline  õigus.     - ­‐ dualsim  –  rahvusvaheline  ja  riigisisene  õigus  moodustavad  kaks   eraldiseisvat -  õigussüsteemi,  reguleerivad  erinevaid  tasandeid  ning   prioriteetsuse -  küsimus  ei  tohiks  tõusetuda.     Dualism  algas  17-­‐18.sajand   ning -  riigid  on  vaimustunud  suveräänssuse   ideest .  Dualism  ütleb  et  on   kaks -  erinevad  õigussüsteemi,  üks  on  rahvusvaheline  ja  teine  riigisisene  
õigussüsteem.  Rahvusvaheline  õigus  on  selleks,  et  reguleerida  riikide   vahelisi -  õigusi  ja  siseriiklik  selleks,  et  reguleerida  idiviidi  ja  idiviviidi  


  6  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


vahelisi -  suhteid.  Neil  ei  ole  kokkupuutepunkti  ja  mõlemal  on  eraldi  oma   roll -  täita.    
  Praktikas -  esinevad  erinevad  segavariandid.    
  Riigisisene -  rahvusvahelises   Rahvusvahelises -  õiguses  kehtib  printsiip,  et  riik  ei  saa  viidata  oma  riigisisesele   õigusele -  õigustamaks  oma  rahvusvahelise  kohustuste  mittetäitmist.    
  Rahvusvaheline -  õigus  ei   jäta  samas  riigisisest  õigust  igasuguse  tähelepanuta,  sest   - ­‐ riigisiseste  kohtute  otsused  võivad  olla  rahvusvahelise  õiguse  abiallikaks   - ­‐ teatud  küsimuste  lahendamine  on  täielikult  või  osaliselt  jäetud  riigisisese   õiguse -  või  organite  ülesandeks.    
  Rahvusvaheline -  riigisiseses   Riigisisese -  õiguse  hoiakut  rahvusvahelise  õiguse  suhtes  on  keerulisem  üldistada.  
  Rahvusvaheline -  õigus  kandub  riigisisesesse  õigusesse  kahel  viisil:   - ­‐ inkorporatsiooni   doktriini  järgi  kehtib  rahvusvahline  õigus  riigisisesel   tasandil -  automaatlselt  või  tulenevalt  mõnest  riigisisese  õiguse  viitest.   - ­‐ Transformatsiooni  doktriini  järgi  vajab  rahvusvaheline  õigus  riigisiseses   õiguses -  kehtimiseks  sisult  sarnast  riigisisest  õigusakti  
  Rahvusvahelisele -  õigusele  on  reegilna  ette  nähtud  ka  positsioon  riigisisese   õiguse -  allikate  hierarhias.  
  Selge -  positsioon  on  olemas  eelkõige  rahvusvaheliste  lepingute  puhul:   - ­‐ kõrgemal  konstitutsioonist  või  sellega  võrdne   - ­‐ madalamal  kontstitutsioonist,  kuid  kõrgemalt  teistest  õigusaktidest   - ­‐ võrdne  seadustega   - ­‐ madalamal   seadustest ,  kuid  kõrgemal  või  võrdne  täidesaatva  võimu   õigusaktidega -  
  Tavaõiguse -  seisund:   - ­‐ positsioon  ei  pruugi  olla  samasugune  nagu  lepingutel   - ­‐ .  
  Eesti -  Vabariigi  põhiseadusest   Rahvusvaheline -  tavaõigus  ja  õiguse  üldprintsiibid  on  meie  õigussüsteemi   lahutamatu -  osa  (paragrahv  3)  
  Rahvusvaheliste -  lepingute  staatus  (paragrahv  123)   - ­‐ lepinguid  peetakse  madalamaks  põhiseadusest,  sest  “Eesti  ei  sõlmi  
välislepinguid,  mis  on  vastuous  põhiseadusega”  (lõige  1)   - ­‐ lepingud  on  kõrgemal  teistest  õigusaktidest,  sest  “kui  Eesti  seadused  või   muud -   aktid  on  vastuolus  Riigikogu  poolt  ratifitseeritud  välislepingutega,   kohaldatakse -  välislepingu   sätteid ”  (lõige  2)  
 
 


  7  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


2015-­‐09-­‐04  
  Teema -  IV:  Subjektid  
  Üldiselt -  

Rahvusvahelise  õiguse  subjektideks  on  need,  kelle  käitumist  rahvusvaheline   õigus -  reguleerib  ning  kes  saavad  olla  rahvusvaheliste  õiguste  ja  kohustuste  
kandjaks.    
  Subjektid -  võivad  olla  kas:   - ­‐ algsed  ehk   täielikud  ehk  piiramata  –  saavad  olla  mis  tahes   rahvusvaheliste -  õiguste  ja  kohustuste  kandjaks  (riigid)   - ­‐ sekundaarsed  ehk  osalised  ehk  piiratud  –  saavad  olla  teatud   rahvusvaheliste -  õiguste  ja  kohustuste  kandjaks  (kõik  ülejäänud  subjektid   mis -  on  on  sündinud  kas  riigi  tahtest  või  nende  õigused  ja  kohustusted   sõltuvad -  riigi  tahtest  nt.  taustorganisatsioonid,  rahvusvahelised  
organisatsioonid ,  üksikisikud)  
  Võimalik -  on  eristada  õigusvõimet  ja  teovõimet.    Teo  ja  õigusvõime  tulevad  alati  
koos  riigile.  
Riik  on  küll  õigussubektina  olemas,  kuid  ta  ei  saa  õigussubjektina  tegutseda-­‐  nt  
kui  riik  on  okupeeritud.    
  Riigid -   - ­‐ Riigid  on  läbi  aegade  olnud  kõige  olulisemad  subjektid.  Esimese   maailmasõja -  lõpuni  sisuliselt  ainukesed-­‐   - ­‐ Hoolimata  uute  subjektide  tekkimisest  XX  sajandil  on  riigid  jätkuvalt  
ainsad,  täielikud,  olemuslikult  piiramata  subjektid   - ­‐ Kõik  ülejäänud  subjektid  on  sekundaarsed,   tuletatud  subjektid,  kelle   õigussubjektsus -  ...  
  Rahvusvahelised -  organisatsioonid   Mitmepoolse -  suhtlemise  vormid,  mille  kaudu  riigid  püüavad  arendada  koost ööd  
ja  saavutada  ühiselt  huvipakkuvaid  eesmärke.  On  tekkinud  praktilisest  
vajadusest,  midagi  ära  teha.    
  Rahvusvahelise -  haardega  organisatsioonid:   - ­‐ valitsustevahelised  organisatsioonid  (ehk  rahvusvahelised  
organisatsioonid),  mille  moodustavad  riigid  rahvusvahelise  õiguse  alusel   ja -  mis  on  ise  samuti  rahvusvahelise  õiguse  subjektid.  Moodustatud  riikide  
poolt,  rahvusvahelise  õiguse  alusel  ja  riikide  tahtest  tulenevalt   rahvusvahelise -  õiguse  subjektid.  Nt  Euroopa  Liit,  ÜRO,   NATO ,  IKAO  (On   võimalik -  et  rahvusvahelise  organisatsiooni  liikmeks  on  teine   rahvusvahelise -   organisatsioon ).  Neid  on  umbes  paar   tuhat   - ­‐ valitsusevälised  organisatsioonid,  mille  moodustavad  füüsilised  või   juriidilised -  isikud  mõne  riigi  riigisisese  õiguse  alusel  ega  ole   rahvusvahelise -  õiguse  subjektid.  On  olemas  sellised,  mis  ikkagi   toimetavad -   rahvusvaheliselt  –  nt  Punane   Rist ,   Greenpeace .  Neid  on  umbes  
45  000.    


  8  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Rahvusvahelised -  organisatsioonid   Tavapärased -  tunnused:   - ­‐ riikide  ühendused   - ­‐ asutatud  rahvusvahelise  õiguse  alusel   - ­‐ põhinevad  vähemalt  kahe  riigi  sõlmitud  asutamisaktil   - ­‐ loodud  konkreetsel  eesmärgil   - ­‐ mingid  alalised   organid  –  keegi  kes  koguaeg  toimetab.  Nt  ÜROl  
sekretariaat .     - ­‐ teatav  asutajatest  eraldiseisev   tahe   - ­‐ asutajate  omistatud  piiratud  õigussubjektsus   Nende -  õigussubjektsus  on  objektiivne.  
  Organisatsioon -  võib  tegutseda  ainult  oma   pädevuse  piires  ja  seda  aitavad  leida  
kaks  teooriat:   - ­‐ omistatud  pädevuse  teooria  peab  pädevuse  allikaks  ainult  asutamisakti   - ­‐ tuletatud  pädevuse  teooria  kohaselt  ei  pea   pädevus  tulenema   selgesõnaliselt -  asutamisaktist,  vaid  võib  olla  tuletatud  lähtuvalt  soovist  
tagada:  1)asutamisakti  sätete  efektiivne   täitmine  2)organisatsiooni   eesmärkide -  ja  funktsioonide  täitmine   - ­‐ ka  õigussubjektsus  võib  olla  tuletatud  
  Üksikisikud -  u  7500  000  000     Üksikisiku -  staatud  ei  ole  üheselt  määratletav.  
 
See  oleneb  otseselt  riikide  tahtest,  sest  üksikisik  saab  oma  rahvusvahelised   õigused -  ja  kohustused  ennekõike  riikide  käitumise  tulemusena.  
  Õigused -  ja  kohustused  tulenevad  ennekõike:   - ­‐ inimõigustest  (arenemine  hakkas  pihta  pärast  II  MS)   - ­‐ rahvusvaheliselisest  humanitaarõigusest   - ­‐ rahvusvahelisest  kriminaalõigusest  
 
  Erijuhtumid -   Ajaloolistel -  põhjustel  tekkinud  subjektid,  mis  ei  mahu  eelmiste  kategooriate  alla.  
  Peamised -  erijuhtumid:   - ­‐ Püha   Tool   - ­‐ Malta  Ordu   - ­‐ Rahvusvlikud  vabastusliikumised  
  Teatud -  mõttes  ka  Punase  Risti  Rahvusvaheline  Kommitee.    
  Korporatsioonid -  
Nad  tegutsevad  piiriüleselt,  mängivad  olulist  rolli   globaalses  kaubanduses  ja   suudavad -  mõjutada  isegi  poliitikat.  (Mõeldakse  suuri  ettevõtteid,  mis   rahvusvaheliselt -  toimetavad)  
 
Aga  kas  nad  on  subjektid?  


  9  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ nad  ei  ole  loodud  lepingu  alusel   - ­‐ neid  ei  tunnustata   - ­‐ neil  ei  ole  üksikisikutele  sarnaseid  õigusi  ja  kohustusi   - ­‐ nad  ei  täida  avaliku  võimu   funktsioone  
Ei   taheta  võtta  subjektidena  (selline  imelik  staadium).  
  Teema -  5  
Riik  Rahvusvahelises  õiguses   Üldiselt -   Riigid -  on  alati  olnud  kõige  olulisemad  subjektid.  
  Vastus -  küsimusele,  mis  on  riik,  ei  ole  alati  lihtne.  
  Montevideo -   Konventsioon  (1933)-­‐  riikide  õiguste  ja  kohustuste   konvensioon .     Selle -  järgi  riik  kui  rahvusvahelise  õiguse   subjekt ,  peaks  vastama  järgmistele   tunnustele -  (rahvusvahelise  õiguse  poole  pealt):   - ­‐ alaline  elanikkond   - ­‐ kindlaksmääratud   territoorium   - ­‐ valitsus   - ­‐ võime  astuda  suhetesse  teiste  riikidega  
 
Tunnused:  

1)  Alaline  elanikkond  

Inimesed  kes  elavad  püsivalt  riigi  territooriumil  ja   alluvad  selle  riigi  
jurisdiktsioonile.  
  Suuruse -  osas  ei  ole  miinimumnõuet  
  Alalise -  elaniku  staatuse  andmine  on  riigi  pädevuses  
  Elanikud -  jagunevad  oma  staatuse  alusel  järgmiselt  (staatusest  tulenevalt  võivad   sõltuda -  õigused  ja  kohustused):     - ­‐ kodanikud   - ­‐ välismaalased-­‐  nt   turist ,  kellel  on  teise  riigi   kodakondsus   - ­‐ kodakondsusetud-­‐  isik,  kellel  pole  ühtegi  kodakondsust.     -   Staatusest -  sõltuvad  riigisisesed  ja  rahvusvahelised  õigused  ja  kohustused  
 

2)  Kindel  territoorium   Territooriumi -  hulka  kuuluvad:  

-­‐ maismaa   - ­‐ akvatoorium   - ­‐ õhuruum   - ­‐ maapõu   -   Suuruse -  osas  ei  ole  miinimumnõuet.  
  Eraldatud -  teise  riikide  territooriumist  riigipiiriga,  kuid  vaidlused  viimase  osas  ei  
sa   kahtluse  alla  riigi  eksistentsi.  


  10  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


  Tinglikult -  on  territooriumi  osaks  ka  näiteks  sõjalaevad  ja  – lennukid .    
 

3)  Efektiivne  valitsus:  

-­‐ riigivõim  kes  teostab  avalikku  võimu  elanikkonna  ja  territooriumi  üle   - ­‐ faktiline  olemasolu  ei  ole  piisav,  oluline  on  efektiivse  ehk  reaalse  avaliku   võimu -   teostamine   - ­‐ valitsus  peaks  olema  sõltumatu   - ­‐ traditsiooniliselt  ei  sekku  rahvusvaheline  õigus  riigi  poliitilise  süsteemi  
valikusse.  
 

4)  Võime  astuda  suhetesse  teiste  riikidega:  

-­‐ eesmärk  on  eristada  ühelt  poolt  suveräänseid  riike  ja  teiselt  poolt   sõltuvaid -  territooriume,  varasemalt  ka  koloniaalmaid.     - ­‐ Rahvusvahelise  õiguse  iseseisvateks  subjektideks  ei  ole  seetõttu  näiteks:  
1)liit-­‐  või  föderatiivsete  riikide  osad  2)ülemereterritooriumid  
 
  Tunnustamine -   Tunnustamine -  on  keeruline  teema,  milles  segunevad  poliitilised  ja  õiguslikud  
aspektid.     Näiteks -   Kosovo -­‐  mingi  hulk  riike  mis  on  tunnustanud,  mingi  hulk  riike,  kes  pole   midagi -  öelnud  ning  mingi  hulk  riike,  kes  on  öelnud,  et   niimoodi  riigiks  ei  saa.    
  Riigi -  tunnustamine:   - ­‐ konstitutiivse  teooria  kohaselt  ei  eksisteeri  uut  riiki  rahvusvahelise   õiguse -  mõttes  seni,  kuni  sellele  ei  ole  osaks  saanud  teiste  riikide  
tunnustus.   - ­‐ Deklaratiivse  teooria  kohaselt  ei  oma  tunnustamine  mingit  õiguslikku   tähendust -  ja  riigi  olemasolu  on  pelgalt  faktiline  küsimus.  See  mida  teised   riigid -  ültevad  on  pigem  ilus,  informatiivne  žest.  Mida  teised  sellest  
arvavad ,  ei  ole  tegelikult  üldse  tähtis.    
  Valitsuse -  tunnustamine:   Valitsuse -  tunnustamine  kinnitab,  et  vastav  valitsus  on  riigi  õiguspärane  esindaja  
ja/või  teostab  effektiivset  avalikku  võimu.  
  Tavapärased -  otsustamise  kriteeriumid:   - ­‐ võime  teostada  efektiivset  avalikku  võimu   - ­‐ valmisolek  täita  rahvusvahelisi  kohustusi   - ­‐ kontroll  suurema  osa  territooriumi  üle   - ­‐ rahva  toetus  
  Valitsuse -   vahetumine  ei  mõjuta  riigi  staatust.    
  Peamised -  tunnustamise  tüübid  on  järgmised:   - ­‐ de   facto  tunnutsamine  tähendab  uue  riigi  või  valitsuse  esialgset   tunnustamist -  piiratud  ulatuses.  Öeldakse,  et  täna  on  asjad  niimoodi,  aga   mis -  tulevik  toob,  seda  me  ei  tea.    


  11  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ de  iure  tunnustamine  tähendab  uue  riigi  või  valitsuse  täielikku  
tunnustamist.  Ehk  tunnustatakse  kogu  riiki  (kui  ei  ole  sõnaselgelt  öeldud,   kumb -  tunnustamine  siis  de  iure)  
 
De  iure  tunnustamisel  on  “parandav”  mõju  ebaselgele  või  isegi  õigusvastasele  
olukorrale.    
  Eksisteerivad -  veel  mõned  tunnustamise   erivormid ,  nt  ad  hoc  tunnustamine.    
  Õigusjärglus -   Õigusjärglus -  puudutab   küsimusi  olukorras,  kus  üks  riik  või  selle  osa  asendub   teisega -  ja  järeltulijariik   - ­‐ hakkab  teostama  oma  avalikku  võimu  eelkäijariigi  territooriumil  või  selle   osal -   - ­‐ võtab  üle  teatud  rahvusvahelised  õigused  ja  kohustused  
  Juhtumid -  võivad  olla  väga   keerulised ,  sest  tõusetuvad  väga  erinevatest   olukordadest -  ja  lisaks  õiguslikele  küsimustele  on  need  väga  tihedalt  seotud   poliitiliste -  asjaoludega.    
  Situatsiooni -  lahendamisel  tuleb  võtta  arvesse:   - ­‐ kas  riik  peab  ennast  õigusjärglaseks  või  uueks  riigiks   - ­‐ mida   arvavad  teised  riigid  
  Peamiseks -  allikaks  on  rahvusvaheline  tavaõigus.  
  Õigusjärglus -  (succession)  eristub  järjepidevusest  (continuity):     - ­‐ mis  on  seotud  riigi  identiteediga   - ­‐ mille  puhul  ei  muutu  selle  õigussubjektsus  ega  rahvusvahelised  õigused  ja   kohustused -  
Kui  Eesti   taasiseseisvus ,  siis  meile  ei  rakendu  õigusjärglus  vaid  järjepidevus.  EV   jätkas -  sealt,  kus  ta  poolel  jäi  1940.    
  Õigusjärglus -   Õigusjärglus -  seoses  lepingutega:   - ­‐ territooriumi  puudutavatest  lepingutest  tulenevad  õigused  ja  kohustused   lähevad -  alati  täies  ulatuses  üle.    (nt  piirilepingud)   - ­‐ Reeglina  lähevad  järeltulijariigile  automaatselt  üle  ka  teised  eelkäijariigi  
lepingu,  v.a.  iseseisvunud  koloniaalmaadele  ja  muudele  sõltuvatele  
territooriumidele,  millel  võimaldatakse  alustada  “puhtalt  lehelt”.  Nt  kui   India -  sai  Briti  territooriumilt  vabaks,  said  nad  alustada  puhtalt  lehelt,  sest   miks -  nad  peaksid  olema  seotud  sellega,  mida   võõrvõim  neile  ette  määras.    
  Õigusjärglus -  seoses  organisatsiooni  liikmelisusega:   - ­‐ eelkäija  liikmelisus  kaob  reeglina  ja  järeltulijariik  peab  esitama  uue   avalduse -  liikmeks  saamiseks.    
  Õigusjärglus -  seoses  varade  ja  võlgadega:   - ­‐ reeglina  lähevad  järeltulijariigile  üle  nii   varad  kui  ka   võlad  


  12  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ mitme  järeltulijariigi  korral  tuleb  lähtuda  õiglusest  ja  
proportsionaalsusest.  
  Õigusjärglus -  seoses  kodakondsusega:   - ­‐ kodakondsuse   automaatne  muutmine  on  väga  keeruline.  Igale  inimesele   peab -  antama  valida  üks  või  teine  kodakondsus.     - ­‐ riigid  on  kohustatud  õigusjärgluse  puhul  vältima   olukordi ,  kus  inimesed   jääksid -  ilma  igasuguse  kodakondsuseta.  
  Riigid -  võivad  sõlmida  täpsustavaid  kokkuvõtteid.  
  Teema -  6     Jurisdiktsioon -  ja   immuniteet  
  Jurisdiktsioon -   Tähistab -  siinkohal  riigivõimu  teostamist.  
  Jurisdiktsioon -  jaguneb  kolmeks:   - ­‐ seadusandlik  jurisdiktsioon   - ­‐ täidesaatev  jurisdiktsioon   - ­‐ kohtulik  jurisdiktsioon  
  Jurisdiktsioon -  on  olulisel  määral,  kuid  mite  täielikult  seotud  riigi  territooriumiga.  
  Selle -  teostamine  välismaal  või  “välismaise  elemendi”  olemasolul  võib  olla   piiratud -  või  üldse  keeratud.    
  Kohtulik -  jurisdiktsioon  
  Rahvusvaheline -  õigus  käsitleb  kõige  rohkem  kohtuliku   jurisdiktsiooni  
teostamist.  
  Üldiselt -  ei  nõuta  siseriiklikelt  kohtutelt  mingi  juhtumi  arutamist,  v.a   rahvusvahelise -  lepingu  alusel.    
  Kohtuliku -  jurisdiktsiooni  teostamise  põhimõtted:   - ­‐ tsiviilasjad  –  rahvusvaheline  õigus  ei  sa  erilisi  piiranguid  siseriiklike   kohtute -  tsiviijurisdiktsioonile,  v.a   immuniteedid   - ­‐ kriminaalasjad  –  rahvusvaheline  õigus  piirab  siseriiklike  kohtute   kriminaaljurisdiktsiooni -  ja  näeb  ette  kindlad   juhud ,  millal  seda  võib   teostada -  
  Kriminaaljurisdiktsiooni -   printsiibid  
  Territoriaalsuse -  printsiip:   - ­‐ riik  võib  reeglina  menetleda   tegusid ,  is  on  toime  pandud  selle   territooriumil -  kas  kodanike  või  teiste  isikute  poolt   - ­‐ peamine  ja  aktsepteerituim  printsiip  




  13  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ näide:  on  kaks  inimest  ja  kodakondsust  ei  tea.  Üks  eesti  poole  peal  tulistas  
teist,  kes  oli  läti  poole  peal  ja  ta  sai  surma.  Rahvusvaheline  õigus  ütleb  et   kahe -  riigi  territoorium  oli  hõlvatud  ja  mõlemal  on  õigus  kohut  pidada.   Õige -  vastus:  Eesti,  sest  see  isik,  kes  tulistas  on  meie  käes  ning  meil  on   faktiline -  eelis.    
  Kodakondsuse -  ehk  aktiivse  isiku  printsiip:   - ­‐ riik  võib  teostada  jurisdiktsiooni  kodanike  üle,  olenemata  sellest,  kas  tegu   on -  toime  pandud  kodu-­‐  või  välismaal   - ­‐ praktikas  kasutatakse  tõsisemate  tegude  puhul   - ­‐ välismaal  toimepandud  tegusid  menetletakse  tavaliselt  juhul,  kui  tegu  on   karistatav -  ka  välismaal  
  Passiivse -  isiku  printsiip:   - ­‐ riigil  on  jurisdiktsioon  nende  tegude  suhtes,  mis  on  suunatud  selle   kodanike -  vastu  välismaal,  olenemata  teo  toimepanijast  (ehk   ohvrid  on   selle -  riigi  kodanikud)   - ­‐ printsiip  tekitab  siiani  vaidlusi,  sest  selle  abil  on  võimalik  oluliselt  ja   teatud -  juhul  ohtlikult  laiendada  jurisdiktsiooni  
  Kaitse -  printsiip:   - ­‐ riigil  on  jurisdiktsioon  nende  tegude  suhtes,  mis  on  suunatud  selle   julgeoleku -  vastu,  olenemata  teo  toimepanijast  või  toimepanemise  kohast   - ­‐ printsiipi  kasutatakse  aeg-­‐ajalt,  kud  on  problemaatiline  
  Universaaalsuse -  printsiip:     - ­‐ riik  võib   karistada  tegude  eest  omamata  tavapärast  seaost  teo  
toimepanija,  toimepanemise  koha  või  kannatanuga   - ­‐ need  teod  on  olemuslikult  suunatud  kogu  rahvusvahelise  kogukonna   poolt -  oluliseks  peetava  õigushüve  vastu   - ­‐ põhineb  rahvusvahelisel  tavaõigusel   - ­‐ kõik  riigid  on   asjast  huvitatud  ja  mures.  Kõik  võivad  seda  teha   - ­‐ nt  rahvusvahelised  kuriteod  ( genotsiid ,  inimsuse  vastased  kuriteod,  
sõjakuriteod .   Piraatlus  on  vanim  rahvusvaheline   kuritegu )   - ­‐ probleemid:  keeleprobleemid,  erinevatel  riikidel  on  erinevad  karistused,   kuriteo -  toimepanemise  kohta  väga  vähene  info  (tehnilised  raskused)  
 
Aut  dedere,  aut  iduicare  (mõista  kohut,  või  anna  välja)  printsiip:   - ­‐ kui  isik  on  pannud  toime  lepingus  defineeritud  kuriteo,  peab   rikk  kas   mõistma -  isiku  üle  kohut  või  andma  isiku  välja   - ­‐ põhineb  rahvusvahelistel  lepingutel  –  printsiipi  võivad  teostada  need  
riigid,  kes  on  sellele  lepingule  alla  kirjutanud.     - ­‐ esmalt  riikide  vahel  tehtud  lepingutes  kirjeldadakse  seda  kuritegu,  mis  on  
kriminaalne .  Leping  sisaldab  klauslit,  et  kui  teo  toimepanija  on  riigi  käes,   siis -  ta  kas  ise  menetleb  seda  või  annab  selle  isiku  välja  sellele,  kes  tahab   sellega -  tegeleda.     - ­‐ Eesmärk:  püütakse  ära  hoida  jurisdiktsiooni  lünkasid  ehk  seda,  kus  keegi   ei -  saaks  kuriteoüle  mõistmisega  tegelda.    
 


  14  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Väljaandmine -   Rahvusvahelisest -  õigusest  tulenevad  põhimõtted:   - ­‐ väljaandmine  ei  ole  kohustuslik  ilma  asjakohase  lepinguta,  kuid  samas  ei   keela -  rahvusvhaeline  õigus  isikuid  välja  anda  lepingulise  kohustuseta  
(väljaandmine  pole  kohustuslik,  kui  sul  lepingut  pole.  Küsida  ja  väljaanda  
tohib,  aga  nõuda  siis  ei  tohi)   - ­‐ tavapärasest  ei  hõlma  väljaandmise  lepinguid  “poliitilistes  kuritegudes”   süüdistatavaid -  isikuid  ja  üldjuhul  ei  anna  riigid  selliseid  isikuid  välja  ka   lepingulise -  kohustuseta  (riigid  ei  taha  välja  anda  poliitilistes  rikkumistes   süüdistatud -  kurjategijaid.  Pollitisteks  rikkumisteks  on  nt  vihakõne   pidamine -  valitsuse  vastu,  siis  põgeneb  teise  riiki  ning  teine  riik  ei  anna  
välja.  Eestlased  NL-­‐ist  põgenesid  ära  ja  siis  taheti  neid  kätte  saada,  kuna   reetsid -  riiki.  Ei  antud,  sest  inimõigused-­‐  igalühel  on  õigus  oma  riigist  
lahkuda)  
  Konkreetse -  väljaandmise  reeglid  tulenevad  sõlmitud  väljaandmislepingutest  
  Siseriiklik -  õigus  võib   sisaldada  täiendavaid  reegleid.  
 
1) vaadata  siseriiklikut  õigust  2)  vaadata  kas  on  eraldi  väljaandmisleping  
  Immuniteet -   Tänapäeval -  saab  eristada  kolme  liiki  immuniteeti:   - ­‐ riigi  immuniteet   - ­‐ diplomaatiline  ja  konsulaarimmuniteet   - ­‐ rahvusvahelise  organisatsiooni  immuniteet  
  Immuniteedi -  tähendab,  et  isik  või   institutsioon  ei  allu  tavapärasel  viisil  riigi  
jurisdiktsioonile.  
  Immuniteedi -  eesmärk  on  tagada  kandjale  võimalikult  suur   sõltumatus  suhetes   riigi -  võimuorganitega,  kuid  ei  vabasta  õiguse  täitmise  kohustusest  või  
vastutusest.  (immuniteeti  on  vaja  selleks,  et  saaks  tagada  efektiivset   rahvusvahaelist -  suhtlemist)  
 
Kuna  riigid  on  suveräänsed  ja  võrdõiguslikud,  ei  tohiks  üks  riik  teostada  oma   jurisdiktsiooni -  teise  riigi  suhtes.  Kõik  riigid  on  võrdsed  ja  võrdsed  ei  saa  üksteise  
üle  kohut  mõista.    
  Tavapäraset -  oli  immuniteet  täielik,  kuid  tänapäeval  on  valitsevaks  piiratud  
immuniteet:   - ­‐ riigil  on  immuniteet  asjades,  kus  teostatakse  avalikku  võimu  ( acta  iure  
imperii).     - ­‐ riigil  ei  ole  immuniteeti  asjades,  mis  on  olemuslikult  eraõiguslikud  (acta   iure -  gestionis).     Kas -  vaatame  tehingu  eesmärki  või  tehingu  olemust?  Prevaleerib  teo  olemus   ehk -  kui  sõjaväele  saapaid  osta,  siis  on  see   eraõiguslik  (ost-­‐müük).  
  Vahetegemine -  on  põhjustanud  palju  segadust.  


  15  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Rahvusvahelise -  organisatsiooni  immuniteet   Immuniteedid -  peaksid  tagama  organisatsioonide  ja  nende  töötajate  sültumatuse   liikmesriikidest -  ja  tüeliselt  rahvusvahelise  staatuse  
  Immuniteetide -  ja  muude  privileegide  allikad:   - ­‐ rahvusvahelised  lepingud  nt  
-­‐  asutamisaktid  –  nt  ÜRO  Hartas  2  artiklit,  mis  räägivad  väga  üldiselt   immuniteedist -  
-­‐  spetsiaalsed  mitmepoolsed  lepingud  –  pannakse  paika  millised  immuniteedid  
on  ametnikel,  ekspertidel  jne  
-­‐  detailsed  kahepoolsed  lepingud  –  leping  selle  riigiga,  kus  peakorter  asub.  ÜROl  
on  mitu  peakorterit  NY   - ­‐ rahvusvaheline  tavaõigus  –  rahvusvahelise  organisatsiooni  peakorter  on  
puutumatu,  keegi  ei  tohi  sinna  siseneda   - ­‐ siseriiklik  õigus-­‐  siseriiklikust  õigusest  võib  tulla  ektra  õigusi.    
  Alati -  peab  vaatama,  mida  saab  organisatsiooni  suhtes  ette  võtta.  
  Omistavad -  immuniteedid  ja  privileegid  on  erinevad  
  Tavapärased -  immuniteedid  ja  privileegid:   - ­‐ kohtu  ja  täitemenetuslik  immuniteet   - ­‐ valduste,  vara  ja  arhiivide   puutumatus     - ­‐ finants -­‐  ja  tolliprivileegid-­‐  rahvusvahelised  organisatsioonid  mis   toimetavad -  ülemaailmselt,  kui  abi  peaks  andma  nii  et  peaks  nt  autode   pealt -  makse  maksma  jne,  siis  see  ilmselt  ei  toimuks  
  Organisatsioon -  omab  tavaliselt  juriidilise  isiku  staatust  riigisisesel  tasandil  ning  
saab  seetõttu  omada  vara  ja  astuda  lepingulistesse  suhetesse  teiste  isikutega.  
  Teema -  7   Vaidluste -   rahumeelne  lahendamine  
  Üldiselt -   - ­‐ Riikidel  puudub  üldine  kohustus  oma  vaidlused  lahendada   - ­‐ Kui  riigid  otsustavad  oma  vaidlused  teiste  riikidega  lahendada,  võib  seda   teha -  vaid  rahumeelseid  vahenendeid  kasutades   - ­‐ ÜRO  harta  nõuab,  et  “kõik  liikmed  lahendavad  oma  rahvusvahelised   vaidlused -  rahumeelsete  vahenditega  viisil,  mis  ei  ohusta  rahvusvhaelist   rahu -  ja  julgeolekut  ning  õiglust”  (Art  2(3))  
  Vaidluste -  olemus   Vaidlus -  on  mitme  riigi  lahkheli,  mis  puudutab  kas  mingit  faktilist  küsimust,   kehtivad -  õigust  või  mõne  riigi  rakendatavat  poliitikat  
  Vaidlusi -  saab  jagada  iseloomu  järgi:   - ­‐ poliitilised  vaidlused  puudutaad  riikide  olulisi  huve  ja  muid  sise-­‐  või   välispoliitilisi -  küsimusi  ning  nende  lahendamine  ei  toimu  tingimata   õigusnormide -  või  –printsiipide  alusel  


  16  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ õiguslikuid  vaidlused  puudutavad  õiguse  tõlgendamist  või  rakendamist  ja   nende -  lahendamient  oimub  ennekõike  õigusnormide  või  –printsiipide   alusel -   -   Vaidluste -  lahendamise  meetodid   ÜRO -  harta  peatükk  VI  käsitleb  vaidluste  rahumeelset  lahendamist  ja  loetleb   ka -  vajalikud  meetodid   -   Need -  jagunevad  kaheks:   - ­‐ diplomaatilised  meetodid,  mida  kasutades  saadakse  õiguslikult   mittesiduv -  poliitiline   lahend ,  mis  ei  põhine  tingimata  õigusel  
(läbirääkimised,  vahendus,   uurimine  ja  lepitus)   - ­‐ juriidilised  meetodid,  mida  kasutades  saadakse  õiguslikult  siduv  lahend,   mis -  põhineb  ennekõike  õigusel  ( vahekohus  ja  kohtulik  menetlus)  
  Läbirääkimised -   - ­‐ Valdav  enamik  vaidlustest  lahendatakse  otseste  läbirääkimiste  abil   - ­‐ Neil  osalevad  ainult  vaidluse  osapooled,  kelle  käes  on  täielik  kontroll   toimuva -  üle   - ­‐ Nende  pidamine  näitab,  et  osapooled  tunnustavad  teineteist  ja  möönavad   ka -  vaidluse  olemasolu  (tunnistan,  et  meil  on  vaidlus)   - ­‐ Osapooled  peavad  käituma  heas  usus   - ­‐ Läbirääkimised  on  tihti   eelduseks  teiste  meetodide  kasutamisele  
  Vahendus -   Erapooletu -  kolmanda   osapoole  sekkumine  aitab  tihti  ületada  takistusi  ja  jõuda  
lahenduseni.    
  Selleks -  sobib  riik,  organisatsioon  või  üksikisik.  
  Vahenduse -  eriliigiks  on  “head  teened”:   - ­‐ kolmas  osapool  püüab  vaidluse  osapooli  julgustada  või  ergutada  asuma   läbirääkimistesse -   - ­‐ kolmas  osapool  pakub  neile  vahendeid,  et  läbirääkimised  saaksid  toimuda   - ­‐ kolmanda  osapoole  roll  lõppeb  läbirääkimiste  algusega   - ­‐ tüüpiliselt  on  kolmandal  osapoolel  mingi  oma  huvi  mängus,  nt  talle  on   soodne -  see,  kui  see  vaidlus  ära  kaob.  Nt  Norra  on  lihtsalt  heatahtlik  ja   teeb -  vahendust   - ­‐ good  offices-­‐   poolik  vahendus.  Vahendaja  saavutab  selle,  et  vaidlevad   osapooled -  tulevad  ühise  laua  taha  ning  sealt  edasi  hakkavad  ise  arutama.   Vahendaja -  ise  ei  sekku  sellelesse.    
  Tõelises -  vahenduses  on  kolmas  osapool  aktiivsem,  nt:   - ­‐ esitab  ettepanekuid   - ­‐ vajadusel  edastab  või  tõlgendab  ühe  osapoole  ettepanekuid  teisele   osapoolele -  
  Vahendust -  vastu  võttes:   - ­‐ möönavad  osapooled,  et  nende  vahel  on  vaidlus  


  17  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ säitlitavad  osapooled  kontroll  protsessi  üle,  sest  vahendaja   ettepanekud   ei -  ole  siduvad  
  Vahendus -  on  hea  võimalus  “näo  päästimiseks”.  
  Uurimine -   Vaidluse -  lahendamise  võib  takistada  asjaolu,  et  osapooltel  on  lihtsalt  erinevad  
lähtekohad .  
  Sellise -  takistuse  ületamiseks  moodustatakse   komisjon ,  mis  viib  läbi  fakitlise   asjaolude -  erapooletu   uurmise  
 
Ei  sobi  auküsimuste,  eluliselt  oluliste  huvide  jms  puhul.  
  Uurimikomisjon -  on  olemuselt  passiivne:   - ­‐ ei  tee  ettepanekuid  vaidluste  lahendamiseks   - ­‐ esitab  faktilisi  asjaolusid  kirjeldav   raport ,  mille  kasutamise  sõltub   osapooltsest -   -   Lepitus -  ehk  uurimine+vahendus   Lepitus -  on  meetod,  kus  kolmas  osapool:   - ­‐ esmalt  viib  läbi  faktiliste  asjaolude  erapooletu  analüüsi   - ­‐ seejärel  pakub  välja  lahendusi  või  osutab  muud  abi  
  Lühidalt -  öeldes  on  lepitus  uurimise  ja  vahenduse  süntees,  kuid  samas  mitte   nende -  mehhaaniulise   liitumise  tulemus.  
  Lepitus -  on  populaarne  meetod  rahvusvahelises  kaubanduses.    
  Vahekohus -   - ­‐ Vahekohus  on  paindlik  meetod  õigusel  põhineva  ja  õigusliult  siduva  ning   kolmanda -  osapoole  tehtud  lahendi  saamiseks   - ­‐ Paindlikum  kui  kohtulik  menetlus,  sest  osapooled  saavad  kindlaks   määrata -  mitmed   sisulised  aspektid   - ­‐ Kogu  protsess  võib  jääda  salduseks  ja   langetatud  otsust  ei  pea   avalikustama -   - ­‐ Vaidluse  osapooled  määravad  vahekohtunikud  eraldi  või  omavahelise   kokkuleppe -  alusel   - ­‐ Vahekohtu  pädevust  ja  võimalusi  ei  tohiks  liialt  piirata   - ­‐ Kui  vahekohus  ületab  oma  mandaati,  võivad  osapooled  nõuda  otsuse   tühistamist -   - ­‐ Otsus  on  õiguslikult  siduv  ja  reeglina  lõplik,  harva  nähakse  ette  võimalus   apelleerida -   - ­‐ Samas  saab  vahekohtlut  küsida  selgitusi   - ­‐ Kuidas  tagada  otsuse  täimist?   - ­‐ tavaliseks  luuakse  ainult  ühe  asja  lahendamiseks,  ehk  pole  alalised   - ­‐ saab  palju  asju  paika  panna,  mida  kohtulikus  menetluses  ei  saa.  Näiteks,   saab -  paika  panna  vahekohtu   asukohta  
 


  18  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


  Kohtulik -  menetlus  
  Kohtulik -  menetlus  on  sarnane  vahekohtule,  sest  annab  kolmanda  osapoole   tehtud -  õiguslikult  siduva  otsuse  
  Erinevused -  nt:   - ­‐ rahvusvahelised  kohtud  on  alalised   - ­‐ kohtunikud  on  varem  ära  valitud   - ­‐ menetlusreeglid  ja  rakendatav  õigus  on  paika  pandud   - ­‐ rahvusvahelised  kohtud  ei  ole  alati  spetsialiseerinud  
  Kohtud -  saavad  vaidlust  lahendada  ainult  juhul,  kui  kõik  osapooled  nõustuvad  
jurisdiktsiooniga.  
 
NB!  Kohtusse  saab  minna  ainult  siis,  kuid  mõlemad  pooled  on  nõus  ja   tunnistavad -  seda  jurisdiktsiooni.  
  Rahvusvaheline -  kohus   Rahvusvaheline -  kohus  (International  Court  of  Justice):   - ­‐ üks  ÜRO  peaorganitest   - ­‐ tegutseb  ÜRO  harta  ja  selle  juurde  kuuluva  statuudi  alusel  (kohtul  on   ainsana -  veel  eraldi  statuut,  sealt  saab  täpsema  info)   - ­‐ paikneb  Haagis  
 
ÜRO  liikmed:   - ­‐ on  ipso  facto  ka  statuudi  osapooled   - ­‐ peavad  täitma  otsuseid  kohtuasjades,  milles  nad  on  osapooled  
  Kohtul -  on  ÜRO-­‐s  sõltumatu  positsioon,  sest  teda  ei  ole  paigutatud  hierahilisse   süsteemi -  teiste  peaorganitega.    
  Kohtus -  on  15  kohtunikku,  kelle  valivad  üheksas  aastaks  Peaassamblee  ja   Julgeolekunõukogu -  
 
Nad  valitakse  kõrgete  moraalsete  omadustega  isikute  hulgast:   - ­‐ kes  omavad  oma  kodumaal  kõrgematesse  kohtuametitesse  määramiseks   nõutavat -  kvalifikatsiooni,  või   - ­‐ kes  on  tunnustatud  spetsialistid  rahvusvahelise  õiguse  ala  
  Kolleegium -  peab  esindama  maailma  tsivilisatsioonide  tähtsamaid  vorme  ja   peamisi -  õigussüteeme.  
  Kohtul -  on  kaks  funktsiooni:   - ­‐ lahendada  riikidevahelisi  õigusliku   iseloomuga  vaidlusi  rahvusvahelise   õiguse -  alusel  (   - ­‐ anda  nõuandvaid  arvamusi  õiguslikes  küsimustes.    
  Kohtuasja -  osapoolteks  saavad  olla  ainult  riigid.    


  19  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


  Kohtu -  jurisdiktsiooniga  nõustumise  viisid:   - ­‐ spetsiaalne  kokkulepe  (kokkulepe,  et  on  valmis  kohtusse  minema)   - ­‐ klausel  lepingus  (kaasneb  tingimust,  et  seda  minu  avatust  saab  ainult  ära   kasutada -  see  riik,  kes  on  samuti  ennast  avanud)   - ­‐ ühepoolne   deklaratsioon  
  Menetlus -   Kohtumenetlus -  koosneb  kirjalikust  ja  suulisest  osast.  Kõigepealt  kogutakse   kokku -  kirjalikud  arvamused  erinevate  riikide  poolt,  kus  nad  nn  kirjadena   esitavad -  oma  vastused  ning  siis   suuline  voor,  kus  eeldatakse  et  osapooled   keskenduvad -  kõige  olulisemale  ja  küsimustele,  mis  on  lahtiseks  jäänud.    
  Kohtuistungid -  on  reeglina  avalikud.  
  Kohtuotsus -  langetatakse  enamushääletuse  alusel  (vanuse  järjekorras,  noorim  
enne,  vanim  kõige  viimasena),  kuid  võrsete  häälte  korral  on  presidendi  või  tema   asendaja -  hääl  otsustav.    
Kui  eesti  peaks  minema  kohtusse  ja  tema  kodakondsusest  kohtu  pole,  siis  Eesti  
saab  lisaks  nimetada  selle  juhtumi  jaoks  oma  kohtuniku.  Sellel  kohtunikul  on  
kõik  õigused  ja  kohutused  on  samad,  ta  lahendab  ainult  ühte  juhtumit.  Siis  on   kokku -  16  kohtunikku  ja  hääled  jagunevad  pooleks.  Kelle  poolel  on   president ,  siis  
tema  pool  võidab.    
  Meneltus -  toimub  ja  kohtuotsus  avaldatakse  inglise-­‐  ja  prantsuse  keeles.  Kõik  
kohtulahendid,  kohtuasjad  jne  leiab  WWW.ICJ-­‐CIJ-­‐ORG  
 
  Kohtuotsus -  on  selle  osapooltele  õiguslikult  siduv  ja  lõplik,  sest  apellatsiooni   võimalus -  puudub.  
  Kohtult -  võib  paluda  kohtuotsuse  tõlgendamist  ja  selle  üle  vaatamist,  kui  seda   nõuavad -  asjolud.  Kohtunikud  võivad  lisada  isiklikke  arvamusi,  separate  opinion-­‐   kohtunik -  nõustub  lõppjäreldusega,  aga  leiab,  et  teistsugust  argumentatsiooni   oleks -  pidanud  kasutama.  Dissating  opinion-­‐  kohtunik   arvab ,  et  kõik  on  valesti,   halvasti -  ja  otsus  vale.    
  Kohtuotsus -  puudutab  ainult  kohtuasja  osapoolte  õigusi,  kohustusi  ja  huvisid   konkreetses -  kohtuasjas,  st  puudub  pretsedendiõigus  
 
Peaassamblee,  Julgeolekunõukogu,  teised  volitatud  ÜRO  peaorganid  ja   spetsialieeritud -  asutused  võivad  esitada  kohtule  rahvusvahelis-­‐õiguslikke   küsimusi -  nõuandva  arvamuse  saamiseks.    
  Nõuandva -  arvamuse  andmise  menetlus  lähtub  suuresti  kohtuliku  menetluse  
reeglitest,  kuid  lisanduvad  mõned  eripärased  aspektid.  
  Kohus -  küsib  esitatud  küsimuse  kohta  arvamust  kõigilt  huvitatud  subjektidelt.  
 


  20  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Teatud -  juhtudel  võib  kohus  keelduda  nõuandva  arvamuse  andmisest.  
  Nõuandev -  arvamus  ei  ole  õiguslikult  siduv,  kuid  hästi  motiveeritud  arvamsued  
on  siiski  mõjukad.    
  Teema -  8   Rahvusvaheline -  õigus   - ­‐ rahvusvahelisest  õigusest  tuleneva  kohustuse  rikkumisel  paneb  riik  toime   rahvusvahelise -  väärteo  (internationally  wrongful  act).   - ­‐ Sellele  järgneb  riigi  vastutus,  mida  reguleerivad  peamiselt   rarhvusvahelise -  tavaõigus  ja  õiguse  üldprintsiibid   - ­‐ Lisaks  saab  võtta  aluseks  Rahvusvahelise  Õiguse  Komisjoni  poolt  välja   töötatud -  rahvusvahelistest  väärtegudest  tuleneva  riikide  vastutuse   prohektartiklid -  
  Rahvusvaheline -  väärtegu   Rahvusvhaline -  väärtegu  on  käitumine,  kas  tegevus  või   tegevusetus ,  mis  vastab   kahele -  olulisele  tunnusele:   - ­‐ omistamine  riigile  (millal  riik  võtab  vastutuse  selle  inimese  eest?)   - ­‐ rikub  riigi  rahvusvahelist  kohustust  
  Tegevusetust -  saab  riigile  ette  heita  juhul,  kui  riigil  oli  õiguslik  kohustus  käituda   teatud -  viisil,  kuid  ei  teinud  seda.  
  Hüvitise -  nõudmisel  on  olulised  ka  kahju  tekkimine  ning  põhjuslik  seos  käitumise  
ja  tekkinud  kahju  vahel.    
  Rahvusvahelised -  väärteod  on  jaotatud  nende  raskusest  ja  kannatajate  ringist   tulenevast -  kaheks:   - ­‐ rahvusvaheliste  kohustuste   rikkumised ,  mille  puhul  tekib  rikkujariigil   vastutus -  vaid  konkreetse  kannatajariigi  suhtes   - ­‐ rahvusvahelise  õiguse  imperatiivnormidest  tulenevate  kohustuste   tõsised  
rikkumised,  mille  puhul  tekib  rikkujariigil  vastutus  kõigi  teiste  riikide   suhtes -  
  Kuidas -  näeb  välja  reaalne  vastutus  kõigi  riikide  ees?   Vastutus -  on  kogu  rahvusvahelise  kogukonna  ees,  vaid  kannatajateks  on   rahvusvaheline -  kogukong  seega  kõik  riigid.  Kuidas  ikkagi  see  vastutus  näeb  
välja,  kuidas  see  praktikas  realiseerub?  Ei  tea  täpselt,  ei  ole  head  praktikat  selle  
kohta.    
  Vastutuse -  tekkimise  alused   Vastutuse -  tuvastamisel  tuleb  ära  näidata,  et  õigust  rikkuv  käitumine  on   omistatav -  asjakohasele  riigile  
  Omistamise -  alused:   - ­‐ riigiorganite  käitumine  nt  ministrite,   riigipea  –  väga  selge  ametlik  seos  
riigiga.  Ehk  kui  nemad  kuhugi  alla  kirjutavad,  on  see  väga  oluline  riigi  
käitumine.    


  21  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ avaliku  võimu  funktsioone  täitvate  füüsiliste  või  juriidiliste  isikute   käitumine -  nt  armeest  väga  palju  funktsioone  delegeeritakse  
erasektorisse.     - ­‐ ühe  riigi  poolt  teise  riigi  käsutusse  antud  organite  käitumine  nt  kui  on   sõjalised -   operatsioonid ,  siis  üks  riik  juhib  ja  teised  riigid  annavad  oma   sõjaväe -  selle  riigi  käsutusse   - ­‐ riigi  juhitud  või   kontrollitud  käitumine    tähendab  seda  et  on  olemas  mingi   riik -  ja  mingusugune  mitteriiklik  toimija.  Nende  kahe  vahel  ametlik  seos   puudub -  (pole   kokkulepet ,  õigusakti  vms).  Nende  vahel  on  faktiline  seos,   tegelikult -  riik  annab  sellele  mitteriiklikule  toimijale  korraldusi  ja  ta  teeb  
seda,  mida  riik  käsib.  Kas  riik  vastutab  selle  eest?  –  Jah,  võib  täiesti  piisata   faktilisest -  seosest.       - ­‐ mässuliste  ja  teiste  liikumiste  käitumine   viitab  revolitsoonilistele   olukordadele -  riigis.  Kui  mässulised  on  edukad  ja  saavad  võimule,  siis   kogu -  nende  eelnev  tegevus  kandub  üle  riigile.     - ­‐ muu  riigi  tunnustatud  või  omaks  võetud  käitumine  
 
Iga  riik  vastutab  enda  rahvusvaheliste  väärtegude  eest.  Kui  on  kolm  riiki  A  tahab   rünnata -  C-­‐d.  Sõber  B  aitab  A-­‐d.  A  läheb  läbi  riigi  B,  riiki  C  ning  seega  riik  B  ka   kannab -  vastutust.  Ilma  temata  ei  saaks  sellist  käiku  teha.    
 
Aga  lisaks  sellele  vastutab  riik:   - ­‐ teiste  riikide  käitumise  eest,  kui  tegemist  on  rahvusvahelise  väärteo   toimepeanemise -   toetamise  või  kaasaaitamise,  juhtimise  või  kontrollimise   või -  sellele  sundimisega   - ­‐ oma  territoorimul  teise  riigi  poolt  kolmanda  riigi  vastu  toime  pandud   rahvusvahelise -  väärteo  eest  
  Õigusvastasuse -  välistamine   Rahvusvahelises -  õiguses  on  mitmed   asjaolud ,  mis   välistavad  rahvusvhaelist   õigust -  rikkuva  käitumise  õigusvastasuse:   - ­‐ teise  riigi  nõusoleks  vastavaks  käitumiseks   - ­‐ õiguspärasuse  enesekaitse  teostamine   - ­‐ asjakohse  vastumeetme  kasutamine   - ­‐ force  majeure  inimesest  täiesti  sõltumatu  (nt   maavärin )   - ­‐ hädaseisund  –  distress,  kui  inimelud  on  ohus  ja  riigil  ei  ole  ühtegi  muud   mõistlkku -  alternatiivi  inimelude  päästmiseks  siis  see  vabandab  seda  
rikkumist.    (õhupiiri  rikkumine  lennuki  puhul-­‐  päästa  inimesed)   - ­‐ hädavajadus  –  state  of  necessity,  riigil  puudub  muu   alternatiivne  võimalus   eluliste -  olude  kaitseks.  Ja  seega  peab  rikkuma-­‐  põhjustatud  kahju  peab   olema -  väiksem  kui  ärahoitud  kahju.  Näide:  Briti  ranniku  lähedal  jooksis   karile -  tanker  ja  sealt  hakkas  naftat  välja  tootma.  Oli  näha  et   nafta  jõuab   rannikule -  ning  seda  on  väga  raske  sealt  sopilisest  rannikust  kätte  saada.   Pärast -  seda  kui  inimesed  olid  evakueeritud,  rünnati  tankerit  hävitajatega   ning -  see  pandi  põlema.     - ­‐ rahvusvahelise  õiguse  imperatiivnormist  kinnipidamine  
  Vastumeetmed -  




  22  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Kannatajariigil -  on  õigus  kasutada  vastumeetmeid,  mille  eesmärk  on   sundida   rikkujariiki -  muutma  oma  käitumist  või  hüvitama  sellega  tekitatud  kahju.  
  Peamised -  vastumeetmete  liigid:   - ­‐ retorsioonid,  mille  puhul  on  tegemist  küll  ebasõbraliku  kuid  samas  täiesti   õiguspärase -  käitumisega  täiesti  õiguspärasused  nt  üks  riik  loobub  teisele   riigile -   majandusabi  andmisest.  See  on  ebasõbralik  ,  kuid  õiguspärane   tegevus -   - ­‐ repressaalid,  mille  puhul  on  tegemist  nii  ebasõbraliku  kui  ka   tavaolukorras -  õigusvastase  käitumisega  meede  mida  riik  teeb  on  
õigusvastane,  aga  kuna  ta  teeb  seda  reaktsioonina  eelnevale   õigusrikkumisele -  siis  on  see  lubatud  (silm,  silma,  hammas  hamba  vastu).   Nõks -  on  see,  et  ei  tohi  minna  kaugemale,  vaid  vastama  õige  piiriga.  Näide   Eesti -  riigile  kuulub  maja  Riias,  ja  Läti  riik  otsustab  võõrandada  selle  maa.   Võõrandamisel -  saab   kompensatsiooni .  Siis  Eesti  võiks  öelda,  et  me   võtame -  Lätile  kuuluva  maja  ära  (ainult  ühe,  mitte  kõiki).  Repressaalid  ei   tohi -  olla  sõjalised  
  Repressaalide -  puhul  tuleb  vältida  proportisonaalsust.  
  Kahju -   hüvitamine   Rikkujariik -  peab  hüvitama  kannatajariigile  tekitatud  kahju  
  Hüvitamist -  saab  nõuda   kolmes  vormis,  kas  üksikult  või  kombineeritult:   - ­‐ restitutsiooni   - ­‐ kompensatsioon   - ­‐ satisfaktsioon  
  Hüvitamine -  on  lihtsam,  kui  tegemist  on  konkreetse  kannatajariikidega  ja/või   kahju -  on  materiaalne   Riikidele -  ei  ole  väga  tihti  tähtis  otseline  rahaline  hüvitis,  võib  rohkem  rahuldada  
see,  kui  keegi  võtab  omaks  rikkumise  ja  vabandab.    
  Diplomaatiline -  kaitse  
Kui  kahju  kannatajaks  on  välismaalane,  võib  tema  kodakondsusjärgne  riik   esitada -  rikkujariigi  vastu  rahvusvahelise  nõude.  
  Selleks -  peavad  olema  täidetud  kaks  tingimust:   - ­‐ järgitud  on  nõude  riikliku  kuuluvuse  reeglit,  st  nõude  saab  esitada   kodakondsusjärgne -  riik   - ­‐ ammendatud  on  kõik  kättesaadavad  ja  efektiivsed  riigisisesed  abinõud,  st   nõude -  saab  esitada  ainult  juhul,  kui  isik  on  ära  kasutanud  kõik   rikkujariigis -  kättesaadavad  ja  efektiivsed  abinõud  hüvitise  saamiseks   kodanik -  peab  riigis  B  ära  kasutama  kõik  efektiivsed,  olemasolevad  ja   kättesaadavad -  vahendid.    
 
  Teema -  9   Rahvusvaheliste -  lepingute  õigus  


  23  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ Rahvusvaheliste  lepingute  õigust  reguleeris  pikka  aega  rahvusvaheline  
tavaõigus,  kuid  praegu  tuleb  lähtuda  ennekõike  rahvusvaheliste  lepingute   õiguse -  Viini  konventsioonist  (1969)  st  riigid  kes  ei  ole  sellega  liitunud,  siis   see -  kehtib  neile  ka  kuna  see  on  pmst  tavaõigus.     - ­‐ Viini  konvetsioon  on  pmst  leping  lepingutest  (kuidas  luuakse,  lõpetatakse  
vms)   - ­‐ Viini  konventsioon  kohaldub  ainult  riikidevahelistele  lepingutele   - ­‐ See  kehtib  ainult  lepingutele,  mis  on  sõlmitud  pärast  selle   jõustumist ,  st  
27.jaanuaril  1980  
  Lepingu -  olemus   Leping -  tähistab:   - ­‐ rahvusvahelist  kokkulepet   - ­‐ mis  on  sõlmitud  riikide  vahel     - ­‐ kirjalikus  vormis   - ­‐ mida  reguleerib  rahvusvaheline  õigus   - ­‐ olenemata  sellest,  kas  see  sisaldub  ühes,  kahes  või  enamas  omavahel   seotud -  dokumendis   - ­‐ samuti  olenemata  selle  konkreetsest  nimetusest  
  Füüsiliste -  või  juriidiliste  isikute  osalusega  kokkulepepd  ei  ole  rahvusvahelise   õiguse -  allikad  
 
  Lepingu -  olsaliste  hulk   Lepingud -  on  osaliste  hulgast  lähtuvalt:   - ­‐ kahepoolsed  lepingud    -­‐kui  üks  osapool  näiteks  rikub  seda,  siis  saab  teine   pool -  öelda  et  kõik  on  läbi   - ­‐ mõnepoolsed  lepingud  on  vähemalt  kolme  osalisega  suletud  lepingud  kui   on -  kümme  riiki  ja  üks  rikub,  siis  ei  ole  mitte  ühe  riigiga  suhe  vaid  on   üheksa -  riigiga.  See  et  üks  riik  rikub  lepingut,  siis  ei  saa  see  mõjutada  suhet   ülejäänud -  kaheksaga.  Seetõttu,  ei  saa  lihsalt  lepingut  ülesse  öelda.   Lepingud -  jagunevad  1)avatud  lepinguteks  –  igaüks  võib  igakell  sellega   ühineda -  2)suletud-­‐  liitumiseks  on  vaja  olemasolevate  riikide  nõusolekut   sinna -  juurde  nt  rahvusvaheliste  organisatsioonide  asutamise  lepingud  (nt   euroopa -  liidu  lepingud)   - ­‐ mitmepoolsed  lepingud   - ­‐ on  vähemalt  kolme  osalisega  avatud  lepingud  
  Ühepoolne -  tahteavaldus  ei  ole  leping,  kuid  võib  teatud  tingimustel  omada   siduvat -  jõudu.  
  Lepingu -  suhtes  kohalduv   regulatsioon  olenev  teatud  ulatuses  selle  osaliste  
arvust.  
  Lepingu -  sõlmimine   Lepingu -  võib  sõlmida  mis  tahes  keeles,  kuid  kui  seda  hiljem  tõlgitakse,  siis  on   autentseks -  tekstiks  vaid  alla  kirjutatud  tekst.    Alati  parem  on  võtta  mõni  kolmas  
keel  nt  läti-­‐eesti  leping  mis  tehakse  inglise  keeles.    


  24  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


  Lepingu -  sõlmimisega  seonduvaid  toiminguid  võivad  teha  isikud,  kes  omavad   selleks -  volitust  lähtuvalt:   - ­‐ volikirjast   - ­‐ ametikohast  
• riigipead,  valitsusjuhud,  välisministrid  
• diplomaatilise  esinduse  juhid  
• konverentsil  või  oranisatsioonis  riiki  esindama  volitatud  isikud  
  Sõlmimise -  protseduuri  peamised  etapid:   - ­‐ teksti  ettevalmistamine   - ­‐ teksti  vastuvõtmine   - ­‐ teksti  autentsuse  kindlaksmääramine   - ­‐ riigisisesed   protseduurid   - ­‐ nõusoleku  andmine  siduvuse  kohta  
  Allkirjastamine -  muudab  lepingu  siduvaks  ainult  juhul,  kui  selles  on   selgesõnaliselt -  kokku  lepitud  
  Tavaliselt -  on  nõutav  eraldi  nõusoleku  andmine.     Täidesaatev -  võim  allkirjastab,  seadusandlik  võim  annab  nõusoleku.    
  Reservatsioonid -   - ­‐ Lepingu  allakirjutamisel,  ratifitseerimisel  või  sellega  ühinemisel  saab  teha  
reservatsioone.   - ­‐ Reservatsioon  on  riigi  ühepoolne  avaldus,  millega  riik  soovib  välistada  või   muuta -  lepingu  teatavate  sätete  õiguslikku  mõju  nende  kohaldamisel  selle   riigi -  suhtes   - ­‐ Kahepoolsele  lepingule  ei  saa  reservatsioone  teha,  ka  deklaratsioonid  on   sobimatud -   - ­‐ Kui  riik  on  teinud  reservatsiooni,  siis  ei  ole  tal  õigust  nõuda  vastava  sätte   täitmist -  teistelt.  
 
  Lepingu -   jõustumine   - ­‐ Lepingu  allakirjutamise  ja  siduvuse  nõusoleku  andmise  vahelisel   perioodil -  peab  riik  hoiduma  lepingu  mõtte  ja  eesmärgiga  vastuolus   olevatest -  toimingutest   - ­‐ Kohustus  lõpeb,  kui  on  selgelt  väljendatud  kavatsust  mitte  anda   nõusolekut -  siduvuse  kohta  
  Leping -  jõustub:   - ­‐ sellises  olukorras  ja  sel  hetkel,  mis  on  ette  nähtud  lepingus  või   kooskõlastatud -  läbirääkimistel  osalenud  riikide  poolt   - ­‐ kokkuleppe  puudumisel  aga  hetkest,  kui  kõik  läbirääkimistel  osalenud   riigis -  on  andnud  nõusoleku  olla  seotud   ühinemine -  ja  ratifitseerimine  ei  ole  väga  erinev.  Ratifitseerida  saab  seda  
lepingut,  millele  on  riik  alla  kirjutanud.  Ühinemine:  riigikogu  annab  nõusoleku  
välislepingusele.    


  25  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Lepingu -  täitmine  ja  tõlgendamine   Kehtiv -  leping  on  selle  osalistele  kohustuslik:   - ­‐ lepingut  tuleb  täita  heas  usus   - ­‐ lepingu  mittetäitmist  ei  saa  õigustada  riigisisese  õigusega   - ­‐ leping  ei  oma  reeglina  tagasiulatuvat  jõudu   - ­‐ kõik  lepingud  on  eelduslikult  võrdse  õigusjõuga  
  Lepingut -  peab  tõlgendama  heas  usus,  kooskõlas  terminite  tavalise  tähendusega   vastavas -  kontekstis  ning  lähtuvalt  lepingu  objektist  ja  eesmärkidest  
  Leping -  ei  loo  õigusi  ja  kohustusi  mitteosalistele.  Leping  ei  seo  kolmandaid  
osapooli!!  Kui  nad  ei  ole  osalemise  nõusolekut  andnud,  siis  ei  saa  neid  õigusi  ja  
kohustusi.    
 
ÜRO  harta  artiklis  103-­‐    kui  riigi  kohustused  ÜRO  harta  alusel  ja  mõne  muu   lepingu -  alusl  lähevad  vastuollu,  peab  riik  lähtuma  hartast  
  Lepingu -  muutmine   - ­‐ Lepingut  saab  muuta  osaliste  kokkuleppel   - ­‐ Selleks  kasutatakse  kas   eespool   käsitletud  sõlmimise  ja  jõustumise  üldisi   reegleid -  või  lepingus  endas  ettenähtud  reegleid   - ­‐ Kui  riik  ei  ole   nõustunud  muudatustega,  siis  kehtib  tema  ja  muudatustega   nõustunud -  riikide  vahel  hilisem  mõlema  suhtes   kehtinud  lepingu   redaktsioon -   - ­‐ Lepingud  saab  teaduslikult  muuta  vaid  mõnede  osaliste  omavahelistes   suhetes -  
  Lepingu -  kehtivus   - ­‐ leping  on  kehtiv,  kuni  see  muutub  kehtetuks  või  lepingu  kehtivus  peatub   või -  lõppeb   - ­‐ Kehtivusaja  järgi  on  lepingud:  
• Tähtajatud  lepingud  enamus  suured   konventsioonid  on  tähtajatud.   Kui -  riigile  ikka  mingisugune  leping  ei  meeldi,  siis  tuleb  sellest  välja  
astuda,  mitte  oodata  millal  leping  kehtivuse  kaotab.    
• Tähtajalised  lepingud   - ­‐ soovi  korral  saab  kahepoolset  lepingut  denonsseerida  ja  mitmepolsest   lepingust -  taganeda   - ­‐ lepingu  oluline  rikkumine  annab  osalistele  võimaluse  peatada  või   lõpetada -  leping   - ­‐ kas  nõusoleks  anti  korrektselt?  Mis  saab  siis  kui  leping  läheb  vastuollu?   Kuidas -  lepingud   lõppevad  jne?  
  Teema -  10   Diplomaatiline -  õigus   - ­‐ Tänapäeval  sisaldub  diplomaatiline  õigus  peamiselt   diplomaatiliste   suhete -  Viini  konvetsioonis  (1961)   - ­‐ Iga  riigi  suveräänsuse  juurde  kuulub  võime  astuda  diplomaatilistesse  
suhetesse,  avada  diplomaatilisi  esindusi  ja  vahetada  diplomaate.  
 


  26  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Diplomaatiliste -  suhete  sisseseadmine:   - ­‐ vastatikusel  kokkuleppel  nii  nagu  sina  mulle,  mina  sulle   - ­‐ teineteist  tunnustavate  riikide  vahel  riigid  võivad  teha  seda,  et  teevad   ettepaneku -  sõlmida  diplomaatilised  suhtes,  ettepanek  on  samal    ajal  ka   tunnustus -   - ­‐ ei  eelda  diplomaatiliste   esinduste  avamist  
  Esindus -   Diplomaatiline -  esindus  koosneb  laiemas  laastus:   - ­‐ diplomaatilisest  esindajast   - ­‐ tema  meeskonnast   - ­‐ esinduse  valdustest  koos  sinna  juurde  kuuluva  varaga  
  Traditsiooni -  kohaselt  asuvad  esindused  pealinnas,  sest  pealinnas  asuvad  
valitsusastutused.    
  Esinduse -  valdused  on  omandiõigusest  olenemata  hooned  või  hoone  osad  ning   ennde -  juurde  kuuluv  maa,  mida  kasutatakse  esinduse  vajdusteks,  sh  esinduse  
juhi  residents  
  Funktsioonid -   Peamised -  diplomaatilised  funktsioonid:   - ­‐ lähetajariigi  esindamine  vastuvõtjariigis  ( kanal  kahe  riigi  vahel)   - ­‐ lähetajariigi  ja  selle  kodanike  /ettevõtete  huvide  kaitsmine   vastuvõtjariigis -  rahvusvahelise  õigusega  lubatud  piirides   - ­‐ läbirääkimiste  pidamine  vastuvõtjariigi  valitsusega   - ­‐ kõigi  õiguspäraste  vahendite  vastuvõtjariigis  toimuva   jälgimine  ja  sellest   aruandmine -  lähetajariigi  valitsusele   - ­‐ lähetaja-­‐  ja  vastuvõtjariigi  sõbralike  suhete   edendamine  ning  
majandulike,  kultuuriliste  ja  teaduslike  suhete  arendamine  
  Esindus -  võib  täita  ka  konsulaarfunktsioone.    
  Esinduse -  liikmed   Esinduses -  töötavad:   - ­‐ esinduse  juht   - ­‐ diplomaatilise  personali  liikmed   - ­‐ administratiivse  ja  tehnilise  personali  liikmed   - ­‐ teenindava  personali  liikmed  
 
Kaks  esimest  kategooriat  on  diplomaadid.  
 
Igal  kategoorial  on  oma  ülesanded,  millest  lähtuvalt   omistatakse  sobilik  staatus  
ning  vajalikud  privileegid  ja  immuniteedid.  
 
Kohustused,  keelud   - ­‐ kohustus  järgida  vastuvõtjariigi  õigusakte,  hoolimata  omistatud   privileegidest -  ja  immuniteetidest  diplomaadid  ei  ole  vabastatud  kohaliku   võimu -  tätimisest,  sest  see  oleks   loogika  vastane.  Nad  on  kohustatud  


  27  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


järgima -  riigisisest  õigust,  aga  tänu  nende  eristaatusele  on  meil  väga  raske   nende -  suhtes  jurisdiktsiooni  teostada.Kui  ta  paneb  tomime  kuriteo,  siis   immuniteedi -  järgi  ei  saa  me  tege  avastutusele  võtta.  Kui  ta  ametiaeg   lõppeb -  ära,  siis  saab  teda  vastutusele  võtta,  sest  see  oli  kuritegu.   - ­‐ kohustus  mitte  sekkuda  vatuvõtjariigi  seiseasjadesse   - ­‐ kohustus  järgida  kehtivat   asjaajamise  korda   - ­‐ keeld  kasutada  esinduse  valdusi  ühelgi  viisil,  mis  ei  sobi  kokku  esinduse   funktsioonidega -   - ­‐ keeld  tegelda  kutsealase  või  komertstegevusega  isikliku  kasu  saamise   eesmärgil -  
 
  Esinduse -  puutumatus  
Kolm  aspekti:   - ­‐ vastuvõtjariigi  ametivõimudel  on  keelatud  nendesse  siseneda  ilma   esinude -  juhi  nõusolekuta  (  esinduse  puutumatus  ehk  füüsiline  kaitse)   - ­‐ vastuvõtjariil  on  eriline  kohustus  astuda  kõik  asjakohased  sammud,  et   kaitsta -  esindust  sissetungi  või  kahjustuse  eest  ja  vältida  esinduse  rahu   segamist -  või  selle  väärikuse  rikkumist     - ­‐ vastuvõtjariigi  ametivõimud  ei  tohi  läbi  otsida,  rekvireerida,  arestida  või   allutada -  täitemenetlusele  esinduse  valdusi,  vara  ja  transpordivahendeid   -   Konventsioon -  ei  sisalda  kohustustest  erandeid   Privileegid -  ehk  eesõigused  (eesti  k  tõlge),  immuniteedid  ja  
puutumatus(füüsiline  kaitse)  ehk  puutumatused  (eesti  k  tõlge)   -   Esinduse -  privileegid   Esindusel -  on  mitmed  privileegid,  nt:   - ­‐ esinduse   dokumendid  on  alati  ja  kõikjal  puutumatud   - ­‐ vastuvõtjariik  peab  võimaldama  ja  kaitsma  esinduse  vaba  ametialast   suhtlust -   - ­‐ diplomaatiline   kott  ei  kuulu  avamisele  ega  kinnipidamisele  kott  kui  
konseptsioon,  seda  ei  tohi  avada  ega  kinni  pidada   - ­‐ lähetajariik  ja  esinduse  juht  on  vabastatud  esinduse  valdusi   puudutavatest -  maksudest   - ­‐ vastuvõtjariik  peab  lubama  sisse  tuua  ja  vabastama  kõigist  tollimaksudest   esemed -  esinduse  ametlikuks  tarbeks  
  Diplomaadi -  isikupuutumatus   Diplomaadile -  on  tagatud  isikupuutumatus,  mis  hõlmab  kahte  olulist  aspekti:   - ­‐ teda  ei  või  mingil  viisil  vahistada  ega  kinni  pidada   - ­‐ vastuvõtjariik  peab  kohtlema  teda  kohase  lugupidamisega  ja  astuma  kõik   asjakohased -  sammud,  et  vältida  rünnakut  tema  isiku,  vabaduse  või   väärikuse -  vastu  ametniku  peavad  kaitsma  kolmandate  isikute  eest  
  Konventsioon -  ei  sisalda  kohustusest  erandeid.  Mis  saab  siis  kui   diplomaat   ründab -  kedagi?  Hädakaitse  on  iga  inimese  võõrandamatu  õigus.  Riigid  ei  taha   erandeid -  sise  kirjutada,  sest  igasuguseid  erandeid  saab  hakata  kuritarvitama  
 


  28  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Diplomaadi -  immuniteedid   - ­‐ Diplomaadi  immuniteet  vastuvõtjariigi  kohtulikust  jurisdiktsioonist   - ­‐ Kirminaalasjades  on  immuniteet  absoluutne   - ­‐ Tsiviil-­‐  ja  haldusasjades  on  immuniteedist  erandid:  
• Erakinnisvara  puudutavad  asjad,  v.a  kui  seda  omatakse   lähetajariigi -  nimel  esinduse  vajadusteks  
• Pärimisasja,  milles   diplomaat  osaleb  kui  eraisik  
• Väljaspool  ametialaseid  funktsioone  toimunud  kutsealast  või   kommertstegevust -  puudutavad  asjad   - ­‐ immuniteet  ei  tähenda,  et  diplomaat  ei  ole  vastutav,  vaid  seda,  et  tema   suhtes -  ei  või  paraasjagu  algatada  menetlust   - ­‐ ka  täitemenetluslikke  meetmeid  ei  tohi  rakendada,  v.a  tsiviil-­‐  ja   haldusasjade -  erandite  korral  ning  tingimusel,  et  need  meetmed  ei  riku   diplomaadi -  isiku-­‐  ja  residentsi  puutumatust   - ­‐ diplomaat  ei  ole  samaaegselt  vabastatud  lähetajariigi  jurisdiktsioonist  
  Diplomaadi -  privileegid   Diplomaatidel -  on  veel  mitmed  privileegid,  nt:   - ­‐ vastuvõtjariik  lubab  neil  liikuda  oma  territooriumil,  v.a  julgeoleku   huvides -  suletud  piirkondades   - ­‐ nad  on  vabastatud  mitmetest  vastuvõtjariigi  maksudest   - ­‐ nad  on  vabastatud  igasugustest  isiklikest,  ühiskondlikest  ja  sõjalistest   kohustustest -   - ­‐ nad  on  vabastatud  tollimaksudest  seoses  esemetega,  mis  on  mõeldud   tema -  enda  või  perekonna  isiklikus  tarbeks   - ­‐ nad  on  reeglina  vabastatud  isikliku  pagasi  tollikontrollist  
  Eristaatuse -  kehtivus   Privileegid -  ja  immuniteedid  kehtivad:   - ­‐ hektest,  mil  diplomaat  siseneb  vastuvõtjariiki,  et  asuda  oma  ametipostile,   või -  olles  juba  seal,  siis  hetkest,  kui  tema  ametisse  nimetamiset   informeeritakse -  vastuvõtjariiki   - ­‐ hetkeni,  mil  ta  lahkub  vastuvõtjariigist  või  möödub  selleks  vajalik  mõistlik  
aeg,  kuid  kehtivad  isegi  relvakonflikti  korral  
  Immuniteedid -  on  aga  tähtajatud  ametiülesannete   täitmisel  toimunu  suhtes  
Ka  transiitriigid  peavad  kaitsma  diplomaate.  
  Vastumeetmed -   Immuniteedist -  on  võimalik  loobuda:   - ­‐ seda  saab  teja  ainult  lähetajariik   - ­‐ selgesõnasliselt  väljendatud  otsus   - ­‐ eraldi  otsus  kohtuliku  ja  täitementluse  osas  
 
Kui  diplomaadi  käitumine  on  vastuvõetamatu,  võib  vastuvõtjariik  nõuda  
(selgitusi  andmata)  diplomaadil  lahkumist  riigist.  
 
Väga  tõsiste  erimeelsuste  korral  võib  riik  ühepoolselt  katkestada  diplomaatilised  
suhted.    


  29  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Teema -  11   Mereõigus -   - ­‐ mereõigus  puudutab  mitmeid   teemasid ,  nt  merealad,  mereressursside  ja   - põhja  kasutamine,  merekeskkonna  kaitse   - ­‐ ülevõim  pärast  maailmamerel  on  palju  võideldud   - ­‐ valdkond  oli  väga  pikka  aega  reguleeritud  ainult  rahvusvahelise   tavaõigusega -   - ­‐ praegu  reguleerib  merendust  esmajoones  mahukas  Üro  mereõiguse   konventsioon -  (1982)  ja  kokkulepe  osa  XI  rakendamise  kohta  (1994)  
  Merealad -  ja  lähtejoon   Tänapäeval -  saab  rääkida  järgmistest  merealadest:   - ­‐ siseveed   - ­‐ terrioriaalmeri   - ­‐ külgvöönd   - ­‐ majandusvöönd   - ­‐ avameri  
  Lähtejoon -  eraldab  siseveed  territoriaalmerest  ja  sellest  mõõdetakse  kõigi  teiste   meralade -  algust:   - ­‐ tavaline  lähtejoon   - ­‐ sirge  lähtejoon  
  Siseveed -   - ­‐ siseveed  on  lähtejoonest  maismaa  poole  jäävad  veealad,  st   sisemeri  ja   teised -   siseveekogud   - ­‐ siseveed  on  territoorimi  lahutamatu  osa  ja  alluvad  seetõttu  täielikult   rannikuriigi -  suveräänsusele   - ­‐ reeglina  ei  ole  rannikuriik  kohustatud  lubama  teiste  riikide  laevu  oma   sisevetesse -   - ­‐ tsiviillaevade  puhul  võib  rannikuriik  kohaldada  oma  jurisdiktsiooni   põhimõtteliselt -  täilikus  ulatuses   - ­‐ sõjalaevad  ei  allu  rannikuriigi  jursidiktsioonile  
  Territoriaalmeri -   - ­‐ rannikuriik  võib  määrata  territoriaalmere   laiuse ,  kuid  see  ei  tohi  ületada  
12  meremiili   - ­‐ nii  terriotriaalmerele  kui  ka  selle  kohal  asuvale  õhuruumile  ning  selle  all   asuvale -  merepõhjale  ja  maapõuele  laineb  rannikuriigi  suveräänsus   - ­‐ suveräänsete  õiguste  suurimaks  piiranguks  on  õigus  rahumeelsele   läbisõidule -   - ­‐ selline  läbisõit  peab  olema   katkematu  ja  kiire  ega  tohi  ohustada   rannikuriigi -  rahu,  avalikku  korda  või  julgeolekut  
  Rannikuriigil -  on  territoriaalmeres  mõned  eelised:   - ­‐ ainuõigus  kalastada  ning  ammutada  muid  mereoõhjas  ja  maapõues   paiknevaid -  loodusressursse   - ­‐ suveräänsus  territoriaalmere  kohal  asuvas  õhuruumis   - ­‐ rannikuriigi  laevadel  on  ainuõigus  kabotaaživedudele  


  30  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ territoriaalmerd  läbivate  tsiviillaevade  suhtes  võib  rannikuriik  teostada   piiratud -  ulatuses  nii  kriminaal-­‐  kui  ka  tsiviiljursidiktsiooni   - ­‐ sõjalaevad  ei  allu  rannikuriigi  jurisdiktsionile  
  Külgvöönd -   - ­‐ külgvööndi  laius  ei  või  ulatuda  lähtejoonest  kaugemale  kui  24  meremiili   - ­‐ rannikuriigi  õigused  on  külgvööndis  väga  piiratud   - ­‐ teostada  võib  ainult  jurisdiktsiooni,  mis  on  vajalik  et    
§ ära  hoida  territooriumil  või  terriotriaalmeres  kehtestatud  tolli-­‐,   fiskaal - ­‐,  immigratsiooni-­‐  või  tervishoiualaste  regulatsioonide   rikkumist -  
§ karistada  nende  regulatsioonide  rikkumise  eest   - ­‐ täiendavaid  regulatsioone  ei  tohi  kehtestada  
  Majandusvöönd -   - ­‐ majandusvööndi  laiuseks  võib  olla  kuni  200  meremiili  alates  lähtejoonest   - ­‐ Rannikuriigil  on  suveräänsed  õigused:  
§ Merevees,   merepõhjas  ja  maapõues  asuvate  ressursside  
uurimiseks,  ammutamiseks,  säilitamiseks  ja  haldamiseks  
§ Selle  vööndi  muul  viisil  majanduslikuks  uurimiseks  ja   kasutamiseks -   - ­‐ aga  rannikuriik  peab  arvestama  ka  teiste  riikide  võimalike  õigustega   - ­‐ teistel  riikidel  on  kolm  olulist  õigust  
§ laevasõiduvabadus  
§ ülelennuvabadus  
§ merealuste  kaablite  ja  torujuhtmete  paigaldamise  vabadus   - ­‐ varem  lisandus  ka  kalapüügivabadus,  mis  on  tänapäeval  asendunud   rannikuriigi -  kontrolli  ja  eeliskasutusega  
  Avameri -   - ­‐ avameri  hõlmab  endas   merd ,  mis  ei  kuulu  eespool  nimetatud  merealade   hulka -   - ­‐ avameri  kuulub  kogu  inimonnale  ning  seal  on  kõigil  riikidel  ühesugused   ja -  võrdsed  õigused  ja  kohustused   - ­‐ avamere  vabaduste  hulka  kuuluvad,  nt  
§ laevasõidu-­‐  ja  ülelennuvabadus  
§ kalapüügivabadus  
§ merealuste  kaablite  ja  torujuhtmete  paigaldamise  vabadus  
§ teaduslike  mereuuringute  teostamise  vabadus   - ­‐ neid  vabadusi  kasutada  viisil,  mis  pöörab  nõutavat  tähelepanu  teiste   riikide -  huvidele  nende  vabaduste   kasutamisel   - ­‐ üldjuhul  alluvad  laevad  avamerel  olles  vaid  lipuriigi  ja  rahvusvhaelisele   õigusele -   - ­‐ lipuriigil  on  õigus  ja  kohustus  tagada  lipuriigi  rahvusvahelise  õiguse   rakendamine -  selle  lippu  kandvatel  laevadel   - ­‐ Teise  lipuriiigi  tsiviillaevade  tegevusse  võib  sekkuda  vaid  piiratud  
juhtudel,  nt:  
§ Lähenemise  õigus  
§ Piraatlus  


  31  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


§ Orjakaubandus  
§ Jälitamine  värsketel  jälgedel  
§ Hädavajadus  
§ Relvakonflikti  osapoolte  õigused  
§ Lepinguline  alus  
  Mandrilava -   - ­‐ Mandrilava:  
§ Hõlmab  väljaspool  territoriaalmerd  asuvat  merepõhja  ja  maapõue  
§ Ulatub  tervele  mandri  loomulikule  pikendusele  kuni  mandrilava   rmise -  piirini  või   lühikese  mandrilava  puhul  kuni  200  meremiili   kaugusele -  lähtejoonest   - ­‐ rannikuriik  võib  teostada  mandrilava  üle  selliseid  suveräänseid  õigusi,   mis -  on  vajalikud  mandrilava  ja  selle  loodusressurssiide  uurimiseks  ja   kasutamiseks -   - ­‐ teised  riigid  peavad  selleks  küsima  loa  
  Süvamerepõhi -   - ­‐ süvamerepõhi  on  väljaspool  mandrilava  olev  merepõhi  ja  maapõu,  mis  ei   allu -  ühegi  riigi  jurisdiktsioonile   - ­‐ süvamerepõhi  on  inimkonna  ühispä rand   - ­‐ riigid  ei  või  ühepoolselt  teostada  suveräänseid  õigusi  süvamerepõhja  üle   - ­‐ nende  loodusressursside  ühiseks  kasutamiseks  loodi  spetsiaalne  
organisatsioon,  mille  pädevuses  on:  
§ ekspluateerida  ise  süvamerepõhja  
§ anda  vastav  õigus  teistele  isikutele  
  Vaidluste -  lahendamine   - ­‐ mereõiguse  onvetsiooni  osa  XV  on  pühendatud  vaidluste  rahumeelsele   lahendamisele -   - ­‐ konventsiooni  osaliseks  saades  peab  iga  riik   valima  vähemalt  ühe   järgmistest -   meetoditest :  
§ Rahvusvaheline  Mereõiguse  Tribunal  
§ Rahvusvaheline  Kohus  
§ Vahekohus  
§ Erivahekohus   - ­‐ ühisosa  puudumisel  rakendub  vahekohus  
  Teema -  12   Inimõigused -   - ­‐ inimõiguste  konsteptsioon  on   dünaamiline  ning  selle  sisu  ja  ulatus   muutuvad -  pidevalt   - ­‐ iga  inimene  omab  võõrandamatuid  ja  kohtulikult  tagatud  õigusi,  mille   eesmärk -  on  kaitsta  inimest  tema  ellu  liigse  sekkumise  ja  ennekõike  
valitsuse,  kuid  ka  teiste  isikute  kuritarvituse  eest   - ­‐ inimõigused  ei  ole  tegelikult  uus  nähtus   - ­‐ teise  maailmasõja  lõpuni  peeti  riigi  ja  kodanike  suhteid  üldiselt  riigi   siseasjaks -  
 


  32  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


Põlvkonnad -   - ­‐ inimõigusi  jagatakse  “põlvkondadesse”  
§ kodaniku-­‐  ja  poliitilised  õigused,  mis  aitavad  tagada  üksikisku   fundamentaalseid -  õigusi,  kaitsta  teda  riigivõiumu  kuritarvituste   eest -  ja  vältida  riigi  sekkumist  tema  eraellu  
§ sotsiaalsed,  majanduslikud  ja  kultuurilised  õigused,  mis   väljendavad -  inimeste  õigust  nõuda  sotsiaalseid,  majanduslikke  või   kultuurilisi -  võimalusi  või  tagatisi  
§ solidaarõigussed   lähtuvad  rahvusvahelisest  solidaarsusest   - ­‐ kõigi  inimõiguste  sisu  ei  ole  päris  selge  ja  erinevate  põlvkondade   inimõigusi -  ei  saa  tagada  ühtmoodi  
  Kaitse -  rahvusvahelisel  tasandil   - ­‐ ÜRO  eesmärgid  inimõiguste  valdkonnas:  
§ Saavutada  rahvusvaheline  koostöö  inimõiguste  ja  kõigile  mõeldud   põhivabaduste -  austamise  kasvatamisel  ja  süvendamisel  
§ Aidata  kaasa  kõigile  kuuluvate  inimõiguste  ja  põhivabaduste   üldisele -  austamisele  ja  järgimisele   - ­‐ riigid  peavad  nende  eesmärkide  saavutamiseks  tegema  igakülgset   koostööd -  ÜRO-­‐ga   - ­‐ samas  puuduvad  ÜRO-­‐l  inimõiguste  efektiivseks  ja  sisuliseks  kaitseks   vajalik -   pädevus  ja  mehhanismid   - ­‐ ÜRO  harta  ei  sisalda  inimõiguste   kataloogi   - ­‐ Esimene  oluline  verstapost  oli  10.detsembril  1948  vastuvõetud   inimõiguste -  ülddeklaratsioon   - ­‐ See  dokument  sisaldab  nii  kodaniku-­‐  ja  poliitilisi  kui  ka  sotsialseid,   majanduslikke -  ja  kuluurilisi  õigusi   - ­‐ Kuigi  tegemist  on  poliitilise  deklaratsiooniga,  mis  ei  oma  iseenesest   õiguslikult -  siduvat  iseloomu,  on  suur  osa  seal  sisalduvatest  õigustest   siduvad -  tänu  eraldii  vastu  võetud  lepingutele  või  kujunenud  tavaõigusele   - ­‐ Inimõiguste  juriidilises  vundamiendis  on  põhjapanea  tähtsusega  
1966.aastal  vastu  võetud:  
§ Majanduslike,  sotsiaalsete  ja  kultuuriliste  õiguste  rahvusvaheline   pakt -  
§ Kodaniku-­‐  ja  poliitiliste  õiguste  rahvusvaheline  pakt   - ­‐ paktid  sisaldavad  ka  rakendusmehhanisme,  kuid  need  on  võrdlemisi  
nõrgad:  
§ riigid  rapoteerivad  oma  edusammudest  
§ fakultatiivse  protokolli  alusel  võivad  riigid  nõustuda,  et  nende   vastu -  võib  esitada  individuaalseid  kaebusi  
  Kaitse -  Euroopa  tasandil   - ­‐ Europpa  süsteem  põhineb  ennekõike  inimõiguste  ja  põhivabaduste  kaitse   konventsioonil -  (1950)  ning  selle  lisaprotokollidel   - ­‐ Nende  eesmärk:  
§ Tõhusalt  ja  sisuliselt  kaitsta  igaühe  inimõigusi  ja  põhivabadusi  
§ Hoida  ja  arendada  demokraatliku  ühiskonna  ideaale  ja  väärtusi   - ­‐ neid  iseloomustab  range  juriidiline  olemus  ning  selga  ja  efektiivne   järelvalvemehhanism -  


  33  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ riigid  tagavad  kõigile  nende  jurisdiktsiooni  all  olevatele  isikutele  selles   määratletud -  õigused  ja   vabadused   - ­‐ konventsiooni  ja  selle  protokolle  tõlgendab  ning  nende  alusel  esitatud   kaebusi -  lahendab  Euroopa  Inimõiguste  Kohus   - ­‐ selle  koosseisu  kuulub  iga  riigi  kohta  üks  kohtunik:  
§ kes  valitakse  riigi  esitatud  kolme  kandidaadi  seast  kuueks  aastaks   Euroopa -  Nõukogu  Parlamentaarsel  Assambleel  
§ keda  võib  tagasi  valida   - ­‐ riigid  tunnustavad  kohtu  jurisdiktsiooni  ja  võtavad  kohustuse  täita  kohtu   lõplikke -  otsuseid  igas  asjas,  milles  nad  on  osapooled   - ­‐ kohtusse  saab  kaebuse  esitada:  
§ üks  riik  teise  riigi  vastu  
§ isik,  isikute  grupp  või  valitsusväline  organisatsioon  riigi  vastu   - ­‐ kaebuse  edasine  käik  oleneb  mitmetest   asjaoludest ,  nt  esitaja,  sisu,   vastavus -  nõuetele   - ­‐ kohus  on  sisemiselt  jagatud  viieks  sektsiooniks,  milles  sees  tevad  
otsuseid:  
§ üks  kohtunik  (kaebuse  vastuvõetavus)  
§ kolmeliikmeline  kommitee  (kaebuse  vastuvõetavus,  sisuine   otsustamine -  tüüpiliste  rikkumiste  puhul)  
§ seitsmeliikmeline  koda  (ennekõike   sisuline  otsustamine)   - ­‐ sektsioonide  üleselt  moodustatakse  17-­‐liikmeline  suurkoda,  mis   ennekõike -  vaatab  läbi:  
§ kõige  olulisead  juhtumeid  
§ apellatsioone   - ­‐ koha  või  suurkoja  liikmeks  on  alati  kaebealusest  riigist  valitud  kohtunik   - ­‐ kaebus  peab  esmalt  vastama  teatud  tingimustele:  
§ tegemist  on  konventsiooni  või  selle  lisaprotokollide  prima  facie   rikkumisega -  
§ kõik  riigisisesed  õiguste  kaitse  võimalused  on  ammendatud  
§ kaebus  on  esitatud  kuue  kuu  jooksul  pärast  lõplikku  riigisisese   otsuse -  tegemist   - ­‐ individuaalkaebus  lükatakse  tagasi,  kui  see  on:  
§ anonüümne  
§ sisult  sama,  mis  juba  läbivaadatud  kaebus  
§ edastatud  lahendamiseks  mujale  
§ kaebaja  ei  ole  kandnud  olulist  kahju  
§ kokkusobimatu  konvetsiooni  või  selle  protokollide  sätetega,   selgelt -  põhjendamatu  või  kaebeõigust  kuritarvitav   - ­‐ menetlus  on  suuline  ja  kirjalik   - ­‐ koda  teeb  otsuse  enamushääletuse  tulemusena   - ­‐ koda  võib  loobuda  kaebuse  arutamisest  suurkoha  kasuks,  kui:  
§ kohtuasi  tõstatab  tõsiseid  küsimusi  seoses  konventsiooni  või  selle   protkoliide -  tõlgendamisega  
§ püstitatud  probleemi  lahendus  ei  ole  kooskõlas  kohtu  varem   langetatud -  otsusega   - ­‐ kolme  kuu  jooksul  saab  apelleerida   - ­‐ spetsiaalselt  moodustatud  viieliikmeline  kolleegium  otsustab,  kas   appellatsioon -  on  vastuvõetav  


  34  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ suurkoja  otsus  on  lõplik   - ­‐ lõplikud  otused  on  õiguslikult  siduvad  ja  täitmiseks  kohustuslikud  igale   kohtuasja -  osapooleks  olnud  riigile   - ­‐ jõustunud  otsuste  täitmise  üle  teostab  järelvalvet  Euroopa  Nõukogu   Ministrite -  Komitee   - ­‐ kohus  võib  Ministrite  Kommitee  palvel  anda  nõuandvaid  arvamusi   õiguslikes -  küsimustes,  mis  puudutavad  konventsiooni  ja  selle   lisaprotokollide -  tõlgendamist  
  Teema -  13   Relvastatud -  jõu  kasutamine   Relvastatud -  jõu  kasutamise  keeld   - ­‐ “Kõik  liikmed  hoiduvad  oma  rahvusvahelistes  suhetes  jõuga   ähvardamisest -  või  selle  kasutamisest  iga  riigi  territoriaalse  terviklikkuse   või -  poliitilise   sõltumatuse  vastu  või  mis  tahes  muul  viisil,  mis  ei  ole   kooskõlas -  ÜRO  eesmärkidega.  “   - ­‐ Agressiivse  relvastatd  jõu  kasutamise  keeld  on  ius  cogens  norm  ja  kehtib   kõigile -  rahvusvaheliste  õiguse  subjektidele   - ­‐ Ei  piirdu  kitsalt  “sõjaga”  vaid  laieneb  “jõule”   - ­‐ Lisaks  kasutamisele  hõlmab  ka  ähvardamist   - ­‐ Probleemid:  
§ Reegel  ei  räägi  tegelikult  “relvastatud  jõust”,  vaid  lihtsalt  “jõust”  
§ Reegli  sõnastus  võib  jätta  mulje,  et  keeld  on  tingimusli,  kuid  on   siiski -  üldine  
  Enesekaitse -   - ­‐ suveräänsuse  oluline  ja  võõrandamatu  element   - ­‐ “Relvastatud  rünnaku  korral  ÜRO  liikme  vastu  ei  piira  miski  käesolevas   hartas -  võõrandamatut  õigust  individuaalsele  või  kollektiivsele  
enesekaitsele,  kuni  Julgeolekunõukogu  on  võtnud  vajalikud  meetmed   rahvusvahelise -  rahu  ja  julgeoleku  säilitamiseks”   - ­‐ ÜRO  hasta  kohaselt  ei  õigusta  ligiolev  rünnaks  või  selle  oht  relvastatud   jõu -  kasutamist   - ­‐ Jätkuvalt  räägitakse  nii  ennetava  kui  ka  välistava  relvastatud  jõu  
kasutamisest:  
§ Ennetav  enesekaitse  viitab  operatsioonile,  mis  toimub  ligioleva,   kuid -  seni  algamata  rünnaku  vsatu  
§ Välistav  enesekaitse  viitab  operatsioonile,  mis  toimub   materialiseerumata -  ja  ajaliselt  ebaselge  või  kauge  ohu  vastu   - ­‐ Esimese   toetuseks  leidub  mitmeid  argumente  tavaõigusest,  kuid  teine  on   tänase -  õiguse  alusel  selgelt  keelatud   - ­‐ Enesekaitset  võib  teostada  kollektiivselt   - ­‐ Praktikat  on  vähe,  kuigi  mitmed  lepingud  näevad  ettee  kollektiivset  
enesekaitset:  
§ Vastastikuse  abistamise  lepingud  
§ Sõjalise  liidu  lepingud   - ­‐ aga  seda  võib  teostada  ka  spontaannse  koalitsioonina   - ­‐ osalemine  eeldab  mingisugust  kutset  ohvri  poolt  




  35  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ enesekaitse  teostamine  lõppeb,  kui  Julgeolekunõukogu  rakendab   vajalikud -  meetmed  
  Kollektiivne -  julgeolekusüsteem   - ­‐ riigid  panid  Julgeolekunõukogule  esmase  vastutuse  rahvusvahelise  rahu   ja -  julgeoleku  sälimise  eest   - ­‐ Julgeolekunõukogu  peaks   peatüki  VII  alusel:  
§ Esmalt  tuvastama  ohu  rahule,  rahu  rikkumise  või  agressiooniakti  
§ Seejärel   lahendama  probleemi   rakendades  asjakohaseid  
meetmeid:  1) ajutised  meetmed  2)mittesõjalised  meetmed  
3)sõjalised  meetmed   - ­‐ tuleb  tähele  panna:    
§ julgeolekunõukogu  diskretsioon  on  väga  lai  
§ reageerida  võib  ka  ohule,  et  ennetada  või  välistada  võimalikku   agressiooni -  
§ olukord  ei  pea  olema  isegi  rahvusvahelise  õiguse  riikumine  
§ Julgeolekunõukogu  on  poliitiline,  mitte  kohtulik  organ   - ­‐ külma  sõja  ajal  oli  Julgeolekunõudkogu  sisuliselt  blokeeritud,  alustas   reaalset -  tegeuvst  alles  pärast  Iraagi-­‐Kuveidi  konflikti   -   Teema -  14   Rahvusvaheline -   humanitaarõigus   - ­‐ humanitaarõigus  on  
§ normide  ja  printsiipide  kogum  
§ mis  seab  piirangud  jõu  kasutamisele  
§ relvakonflikti  tingimustes    
Eesmärgiga:  
§ säästa  isikuid,  kes  ei  osale  (enam)  võitluses,  ja  objekte,  mis  ei   panusta -  vaneutegeuvsse,  ning  
§ piirata  sõjapidamise  viisised  ja  vahendite  valikut  ning  sisuda   kahju -  põhjustamine  sõjapidamise  vajadusega   - ­‐ kõigil  tasanditel,  riigipeast  reameheni   -  
Järgimine,  tagamine   - ­‐ riikidel  on  kohustus  järgida  humanitaarõigust  ja  tagada  selle  järgimine   igas -  olukorras:  
§ reeglid  kehtivad  ühtmoodi  kõigile  relvakonflikti  osapooltele,  nii   ründajale -  kui  ka  kaitsjale  
§ asjaolu,  et  üks  osapool  eriab  reegleid,  ei  anna  teisele  osapoolele   õigust -  vastata  samaga   - ­‐ tänases  maailmad  võivad  ka  väikestel  eksimustel  olla  tõissed  poliitilsed   või -  õiguslikud  tagajärjed,  sh  tänu  meediale  
  Kesksed -  põhimõtted:   - ­‐ sõjaline  vajadus  
§ õigus  kasutada  jõudu,  mis  oma  iseloomu  ja  ulatuse  tõttu  on  vajalik   õigusparase -  sõjalise  eesmärgi  saavutamiseks  
§ sõjaline  vajadus  ei  õigusta  käitumist,  mis  on  iseenesest  keelatud   - ­‐ humaansus  


  36  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


§keelatud  on  põhjustada  kannatusi,  vigastusi  või  purustusi,  mis  ei   ole -  vajalikud  sõjalise  eesmärgi  saavutamiseks  
§ tsiviilisikute  ja  –objektide  ole  siiski  täielikult  kaitsutud   sõjategevuse -  mõjude  eest   - ­‐ vahetegemine  
§ tsiviilisikute  ja  –objektide  kaitse  tagmiseks  tuleb  alati  teha  vahet   tsiviilisikutel -  ja  komatantidel,  tsiviilobjektidel  ja  sõjalistel   sihtmärkidel -  
§ sõjalised  operatsioonid  võivad  olla  suunatud  üksnes  komatantide   ja -  sõjaliste  sihtmärkide  vastu   - ­‐ proportsionaalsus  
§ põhjustavad  kahjud  ei  tohi  olla  ebamäärased  võrreldes  eeldatava   otsese -  ja  konkreetse  sõjalise  eelisega  
§ tuleb  valida  sobivad  sõjapidamise  viisid  ja  vahendid  
  Isikute -  staatus  relvakonfliktis   - ­‐ staatus  määrab  kindlaks  isiku  õigused  ja  kohustused  ning  kaitse  vastase   kätte -  langemisel   - ­‐ isikud  jagunevad  põhikategooriasse:  
§ kombatandid:  
• võivad  osaleda  vaenutegevuses  
• neid  tohib  rünnata  
§ tsiviilisikud:  
• ei  või  osaleda  vaenutegevuses  
• neid  ei  tohi  rünnata   - ­‐ meditsiini-­‐  ja  usupersonal  on  “mittevõitlejad”  
  Vastase -  kätte  lanegenud  isikud   - ­‐ vastase  kätte  langenud    isikutel  on  õigus  kaitsele   - ­‐ nad  jagunevad  kahte  kategooriasse:  
§ sõjavangid,  kele  kaitse  tuleneb  esmalt  sõjavangide   kohtlemise   Genfi -  (III)  konventsioonist  
§ kinnipeetud  tsiviilisikud,  kelle  kaitse  tuleneb  esmalt  tsiviilisikute   sõjaaegse -  kaitse  Genfi  (IV)  konventsioonist  
§ igale  isikule  laieneb  üks  või  teine  kaitse  
§ kõiki  kinnipeetuid  tuleb  kohelda  inimlikult  ja  lähtuvalt   kategooriale -  vastavatest  reeglistest  
  Sõjapidamise -  viisid  ja  vahendid   - ­‐ põhireeglid:  
§ konfliktiosalistel  ei  ole  piiramatut  õigust  valida  sõjapidamise  viise   või -  vahendeid  
§ seetõttu  on  keelatud  kasutada:  
• viise  ja  vahendeid,  mille  eesmärk  on  põhjustada  liigseid  
vigastusi  või  õigustamatuid  kannatusi  
• vahendeid,  millega  ei  suudeta  teha  vahet  tsiviilobkektide  ja  
sõjaliste  sihtmärkide  vahel  
• vahendeid,  mida  ei  ole  võimalik  suunata  ainult  sõjaliste  
sihtmärkide  vastu  


  37  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ hinnan  sõltub  muuhulgas  konkreetsest  situatsioonist  
  Keelatud -  vahendeid   - ­‐ keelatud  või  piiratud  tavarelvad,  nt  
§ mürk  
§ deformeeruvad  kuulid  
§ püünismiinid  
§ jalaväelised  miinid  
§ pimestavad  laserrelvad   - ­‐ keelatud  massihävitusrelavad:  
§ keemiarelvad  
§ bakteroloogilised  või  bioloogilised  relvad  
  Keelatud -  viise   - ­‐ vastast  on  keelatud  tappa,  vigastada  või  vangistada  pettuse  teel  
(sõjakavalus  on  lubatud)   - ­‐ keelatud  on  anda  käsku,  et  armu  miite  anda   - ­‐ võitlusvõimetut  isikut  ei  tohi  rünnata   - ­‐ samuti  on  keelatud:  
§ relvakonfliktis  mitteosalevate  riikide  atribuutika  kasutamine  
§ rahvusvaheliselt  kaitstus  embleemide  jms  väärkasutamine  
  Sõjalised -  sihtmärgid   - ­‐ sõjalised  operatsioonid  võivad  olla  suunatud  üksnes  sõjaliste  sihtmärkide   vastu -   - ­‐ sõjalise  sihtmärgid  on  objektid,  
§ mis  oma  olemuse,  auskoha,  otstarbe  või  kasutuse  tõttu  
§ aitavad  tõhusalt  kaasa  sõjategevusele  ja  
§ mille  osaline  või  täielik  hävitamine,   hõivamine  või   neutrailiseerimine -  
§ tähendab  valitsevas  olukorras  kindlat  sõjalist  eelist   - ­‐ tsiviilobjektideks  on  kõik  objektid,  mis  ei  ole  sõjalisteks  
  Rünnakute -  korraldamine   - ­‐ mida  tuleb  arvestada?  
§ Kultuuriobjektid  on  erilise  kaitse  all  
§ Kui  olukord  võimaldab,  tuleks  tsiviilisikuid  ohustavast  rünnakust   ette -  teavitada  
§ Inimkilbi  ksutamine,  samuti  tsiviilisikute  hulgas  varjumine  on   keelatud -  
§ Keelatud  on  korraldada  valimatuid  rünnakuid  
§ Tsiviilisikutele  või  –objektidele  põhjustav  kaasnev  kahju  ei  tohi   olla -  ülemäärane,  võrreldes  oodatava  otsese  sõjalise  eelisega  
  Tagamine -   - ­‐ riigi  kohustused:  
§ õpetada  võimalikult  laialdaselt  humanitaarõigust  
§ tagama  vajaduse  korral  sõjaväeliste  ülematele  valdkonda  tundvad   õigusnõuandjad -  


  38  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


§ võtma  vastu  õigusakte,  mille  alusel  saab  kirminaalkorras  karistada  
isikuid,  kes  panevad  toime  või  käsivad  toime  panna  
humanitaarõiguse  raskeid  rikkumisi  
-­‐  kui  riik  ei  suuda  või  taha  ise  võtta  isikuid  vastutusele,  võivad  mängu  tulla   rahvusvahelised -  kohtuorganid.     -   -   Teema -  15   Rahvusvaheline -  kriminaalõigus   - ­‐ Rahvusvaheline  kriminaalõigus  määratleb:  
§ Rahvusvahelised  kuriteod  
§ Riikide  kohustused  rahvusvaheliste  kohustuste  ärahoidmisel  ja  
menetlemisel  
§ Rahvusvahelise  menetluse  reeglid   - ­‐ Nürnbergi  tribunal  tõdes:  “kuritegusid  rahvusvahelise  õiguse  vastu  ei   pane -  toime  riigid  kui  poliitilised  abstraktsioonid  ja  ainult  neid   toimepannud -  isikuid  karistades  on  võimalik  rakendada  rahvusvahelise   õiguse -  norme”   -   Rahvusvahelised -  kuriteod   - ­‐ kesksed  rahvusvahelised  kuriteod:  
§ genotsiidikuritegu  
§ inimsusevastased  kuriteod  
§ sõjakuriteod   - ­‐ teised  (võimalikud)  rahvusvahelised  kuriteod  
§ piinamine  
§ agressioon  
§ terrorism   - ­‐ kuriteo  piiriülene  mõõde  ei  ole  siinkohal  piisav  
  Genotsiidikuritegu -   - ­‐ teod,  mis  on  time  pandud  kavatsusega  hävitada  osaliselt  või  täielikult  
rahvuslikke,  etnilisi,  rassilisi  või  usulisi  üksusi,  nt     etniline  ja  rahvuslik   suhteliselt -  tähendab  samu  asju,  national  tähendab  kui  kodakondsus.   Seega -  kodakondsuse  järel  sihtgrupiks  muutumine.  Sotsiaalne  grupp  on   välja -  jäetud  nt   geid ,  sellepärast,  et  48  aastal  kui  konventsiooni  ette   valmistasid -  siis  NL  riigid  olid  väga  vastu  sotsiaalse  grupi  lisamisel,  sest   nemad -  ise  saaksid  süüdistuse  genotsiidi  toimepanemisest  
§ üksuse  liikmete   tapmine  
§ üksuse  liikmetele  tõsiste  kehtaliste  vigastuste  või  vaivmsete   hälvete -   tekitamine  
§ tahtlikult  selliste  elutingimuste  pealesurumine,  mis  põhjustab   üksuste -  täielikku  või  osalist  hävimist  
§ üksusesisese  sündimuse   takistamine  
§ laste  sunniviisiline  ümberpaigutamine  teise  üksusesse  
  Inimsusevastased -  kuriteod  





  39  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ teod,  mis  on  teadlikult  toime  pandud   osana  massilisest  või   süstemaatilisest -  rünnakust  tsiviilelanikkonna  vastu  need  hõlmavad  
näiteks:  
§ tapmine  
§ orjastamine  
§ väljasaatmine  või  sunniviisiline  ümberasustamine  
§ piinamine  
§ vägistamine  või  muu  raske  seksuaalne   vägivald  
§ isikute  sunnitud  kadunuks   jäämine  
  Sõjakuriteod -   - ­‐ teod,  mis  rikuvas  tõsiselt  teatud  sõjapidamise  norme  ja  tavasid   - ­‐ Need  hõlmavad  näiteks:  
§ Piinamine  või  ebainimlik   kohtlemine  
§ Vara  õigusvastane  ulatuslik  hävitamine  ja   omastamine  
§ Õiglase  kohtumõismise  mittetagamine  
§ Pantvangide  võtmine  
§ Tsiviilealanike  või  –objektide   tahtlik  ründamine  
§ Kuulutamine ,  et  armu  ei  anta  
  Jurisdiktsiooni -  teostamine  
Eeldame,  et  riigid  ise  näitavad  ülesse  initsatiivi  ja  eeldame,  et  nad  ise  neid  
menetlevad.  Riigid  väga  tihti  ei  menetle,  sest  puudub  huvi  menetleda,  puudub   võimekus -   - ­‐ riigisisesed  kohtud   - ­‐ segatribunalid,  nt  
§ Sierra  Leone  Erikohus  
§ Kambodža  Kohtute  Erakorralised   Kojad  
§ Boznia-­‐Hertsegoviina   Riigikohtu  Sõjakuritegude  Koda   - ­‐ Rahvusvahelised  ad  hoc  tribunalid,  nt  loodi  rahvusvaheliselt  konkreetse   juhtumi -  jaoks  
§ Endise   Jugoslaavia  Rahvusvaheline  Kriminaaltribunal  
§ Rwanda  Rahvusvaheline  Kriminaaltribunal   - ­‐ Rahvusvaheline  Kriminaalkohus  
  Menetluse -  lähtekohad   - ­‐ kuriteokoosseis  on  olemas  enne  toimepanemist   - ­‐ kriminaalvastutus  peab  olema  individuaalne,  kuid  see  võib  olla  nii  otsene   kui -  ka  kaudne   - ­‐ rahvusvahelise  menetluse  saab  alustada  ka  juhul,  kui  juhtumit  on  juba   uuritud -  riigisiseselt  saadab  riikidele  sõnumi,  et  tehke  korralikult.  Kui  ei   tee -  ilusti,  siis  nende  juures  antakse  ikkagi  vastav   karistus .     - ­‐ rahvusvahelist  menetlust  ei  takista:  
§ kohtualuse   ametikoht  
§ kohtualusele  riigisiseselt  antud  amnestiad  või  tagatud   immuniteeid -  või  meneltuse  eritingimused   Kohtuotsuse -  täitmine   - ­‐ rahvusvahelise  tribunalide  juures  on  olemas  ainult  eeluurimisvangla   - ­‐ karistust  kantakse  mõnes  riigis,  mis  on  avaldanud  selleks  valmisolekut  


  40  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ ICTY  ja  ICTR  jaoks  on  loodud  eraldi  täitemenetluse  institutsioon,  nt    
§ Lepib  riigikdega  kokku  karistuse  täitmise  
§ Teostab  järelvalvet  karistuse  täitmise  üle  
§ Otsustab  armuandmise  või  karistuse  lühendamise  
  Rahvusvaheline -  kriminaalkohus   - ­‐ esimene  alaline  rahvusvahelisel  lepingul  põhinev  üksikisikute   individuaalse -  kriminaalvastutusega  tegelev  rahvusvaheline  kohus  
01.07.2002  –  alates  sellest  kuupäevast  toimunud  teod  käivad  sinna  alla   - ­‐ iseseisev  rahvusvaheline  organisatsioon   - ­‐ kohtunikke  on  vähemalt  18,  kes  valitakse  statuudi  osalisriikide   assambleel -  üheksaks  aastaks  ja  seda  ilma  tagasivalimisõiguseta   - ­‐ kohtul  on  peaprokurör,  kelle  tegevust   toetavad  lisaprokurörid  ja   spetsiaalne -  ametkond   - ­‐ Kohus  ei  ole  seotud  oma  varasemate  otsusega,  kuid  samas  on  nõutud,  et  
§ Õiguse  kohaldamine  ja  tõlgendamine  peab  olema  järjekidel  
§ Erilist  rõhku  tuleb  pöörata  inimõigustele   - ­‐ kohtu  jurisdiktsioonile  alluvad:  
§ agressioonikuritegu  (kui  jõustuvad  defintsioon  ja  menetlemise  
tingimused)  
§ genotsiidikuritegu  
§ inimsusevastased  kuriteod  
§ sõjakuriteod   - ­‐ kohus  võib  asja  uurida  järgmistel  tingimusetl:  
§ kuritegu  on  toime  pandud  osalisriigi  territooriumil  
§ kuriteo  on  toime  pannud  osalisriigi  kodanik  
§ juhtumi  on  kohtule  edastanud  riik  mis  nõustub  selle  juhtumi  puhul   kohtu -  jurisdiktsiooniga  
§ juhtumi  on  kohtule  edastanud  Julgeolekunõukogu   - ­‐ seega  võivad  süstememi  käivitada  prokurör,  riik  või  Julgeolekunõukogu     - ­‐ viimane  võib  blokeerida  menetluse  alustamist   - ­‐ kohtul  on  täiendav  jurisdiktsioon,  st  esmane  kohustus  menetleda  ja  seega   ka -  jurisdiktsioon  on  riikidel   - ­‐ kohus  teostab  oma  jurisdiktsiooni  juhul,  kui  
§ puudub  asjakohane  riigisisene  jurisdiktsioon  
§ riik  ei  taha  asja  uurida  ega  isikut  vastutusele  võtta  või  ei  ole   tõepoolest -  võimeline  seda  tegema   - ­‐ kohus  ei  ole  edasikaebamise  instants  riigisisesele  kohtusüsteemile   - ­‐ kohtuotsus  viiakse  täide  kohtu  määratud  riigis,  mis  on  avaldanud  selleks   valmisolekut -   - ­‐ rahvusvahelise  koostöö  puudub  sõltub  kohus  riikidest,  sest  tal  puuduvad   täidesaatva -  võimu  meetmed   - ­‐ statuudi  osapooled  aga  peavad,  nt  
§ loovutama  süüdistatavaid  
§ koguma  tõendeid  ja  võtma  ütlusi  
§ arestima  varasid   - ­‐ kuna  kohus  põhineb  leoingul,  ei  saa  statuut  panna  kohustusi   kolmandatale -  riikidele  ega  kohus  nõuda  nende  koostööd  




  41  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  


- ­‐ see  on  võimalik  ainult  juhul,  kui  juhtumi  saatis  kohtusse  
Julgeolekunõukogu,  sest  tema  otsused  on  kohustustlikud  kõigile  ÜRO   liikmetele -   - ­‐ kohus  ei  ole  ÜRO  organ,  kuid  koostöö  sujumiseks  on  omavahel  sõlmitud   koostööleping -   -   -  





  42  

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #1 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #2 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #3 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #4 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #5 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #6 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #7 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #8 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #9 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #10 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #11 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #12 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #13 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #14 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #15 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #16 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #17 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #18 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #19 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #20 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #21 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #22 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #23 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #24 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #25 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #26 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #27 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #28 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #29 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #30 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #31 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #32 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #33 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #34 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #35 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #36 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #37 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #38 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #39 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #40 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #41 Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt #42
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mehis321 Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

220
docx
60
doc
25
doc
112
pdf
64
docx
142
doc
44
doc
82
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto