Rahvusvaheline
poliitökonoomia
Poliitiline ja
majanduslik
Buumi algus Raha toob raha juurde mull Investorite lahkumine mull lõhkeb Minksy kriitika Kriiside unikaalsus o This time is different! Ratsionaalsus o Friedman ratsionaalsus ei lase spekuleerida o Kindleberger Individuaalne vs kollektiivne individuaalne ratsionaalsus võib kaasa tuua irratsionaalse kollektiivsuse Siseriiklik vs rahvusvaheline Minksy poolt o Psühholoogia Globaalsed kriisid Ida-Aasia 1998 Raha juurdevool Taisse, Indoneesiasse ja Malaisiasse Poliitilised otsused tahtsid kõike kolmnurgast, kuid kaotasid kontrolli lõpuks Tai bahti kukkumine 1997 tahtis kõike, kaotas kursid Kandumine Venemaale 1998 ei suutnud välisvõlga ära maksta Brasiilia 1999 USA 2007 Kinnisvarabuum o Hüpoteeklaenud
........................................................18 Euroopa integratsiooni teooriad.....................................................................18 Regionalismi seletused erinevates teooriates................................................19 Regionaalsed organisatsioonid ajaloos...........................................................19 1980ndad....................................................................................................... 19 31.30 – rahvusvaheline majandus........................................................................20 Poliitiline ja majanduslik.................................................................................... 20 IPE valdkonnad.................................................................................................. 20 Liberalism.......................................................................................................... 21 Natsionalism...............................................
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
Alati ei pea olema riigid nendes organisatsioonides, nt Taiwan on WTO liige.] ● vabatahtlikkus ● struktuur -> klassikalises struktuuris: mingisugune assamblee, kus kõik riigid on esindatud; nõukogu; - täidesaatev organ; sekretariaat. ● esindusorgan -> käib mingi aja tagant koos, võiks olla vähemalt kord kümne aasta jooksul ● administratsioon -> peaks olema püsiv, mis ei domineeri ühe riigi poolt; rahvusvaheline bürokraatia; ideaalis ei võta kuulda oma valitsust; töötavad antud organisatsiooni heaks. ● vahendid -> iseseisev eelarve. kui riigid on neile raha andnud, siis riigid ise ei otsusta, mida sellega teha. ● autonoomia -> iseseisvalt otsustab vahendite kasutamise üle, ilma suurte mõjutusteta kusagilt mujalt ● koostöö -> ei peaks olema ühte või paari väga domineerivat riiki ● negatiivsed kriteeriumid -> midagi välistavad - ELi ei saa astuda Austraalia, riigid
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämisek
Kõik kommentaarid