Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvusvaheline olukord peale I Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvusvaheline olukord peale I Maailmasõda #1 Rahvusvaheline olukord peale I Maailmasõda #2 Rahvusvaheline olukord peale I Maailmasõda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kelly Lehis Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT  Saksamaa  Prantsusmaa  Austria-Ungari  Venemaa  Itaalia 1882  Inglismaa EESMÄRGID:  Saksamaa- võim Euroopa mandril  Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa  Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring.  Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest  Venemaa- Türgi ja Balk

Ajalugu
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv). · Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Maailm peale I maailmasõda

I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus ­ Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud ­ Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. O

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

11. november 1918 ­ Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 ­ Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 ­ Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslova

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Rahvusvaheline olukord 1918-1939

vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa: Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le. Nad vedasid välja vaid masinaid, riiet ning kivisütt. Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud. Tehnika oli samuti seal vananenud. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu, mille tõttu saadi oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 ­ 1918 ­ I maailmasõda. 1919 28. juuni ­ Versailles rahu. 1919 ­ Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le ­ Võru ja Paldiski. 6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine Iseseisvumise eeldused: 1. kultuurilised eeldused: · ühtlustus kirjakeel, · levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti, · kujunes välja rahvuslik haritlaskond, · rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine), · aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase. · jne. 2. majanduslikud eeldused:

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik

Ajalugu



Lisainfo

Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS,Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930-ndatel,Demokraatlik ük,Totalitaarne ük,Autoritaarne ük,Stalin,Mussolini jne

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun