50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
129 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olenlolltainas
Õppematerjali autor
pruugi olla iseseisvat õiguskorda • Kui riigil puuduvad sätted, mis võimaldaksid konkreetset õiguskorda kindlaks määrata, kohaldatakse erandina õigussuhte asjaoludega kõige tugevamalt seotud õiguskorda EDASIVIIDE JA TAGASISAADE • Edasiviiteks on Eesti REÕ normi poolt välisriigi õiguse kohaldamisele viitamine • RVEÕS kohaselt teistkordset edasiviidet ei arvestata, st kui viidatud välisriigi õigus (vastav REÕ säte) näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis kolmanda riigi õigust ei kohaldata • Tagasisaateks on REÕ normi poolt viidatud välisriigi õiguse (vastava REÕ sätte) kohaselt Eesti õiguse kohaldumine. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. • Reeglina lepingute ja väärtpaberite puhul kohaldatakse otse viidatud riigi materiaalõigust KOHTUALLUVUSE MÕJU
tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. *REÕSeadus § 1.“Seaduse kohaldamisala“: Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi.
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks
16. Välisriigi õiguste kohaldamine toimub kohtu poolt olenemata sellest, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. 17. Edasiviide kui rahvusvahelise eraõiguse seadu näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi norme. Tagasisaade kui rahvusvalise eraõiguse seadus näeb ette Eesti õiguse kohaldamist, siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. 18. Füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust. 19. Füüsilise isiku õigus ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. 20. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. 21. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 22. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. 23. Lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises
pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende
avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia, konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik.
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva
(registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega. Suurpere Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud Mitme põlvkonnaga perekond Polügaamiline perekond ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat. Perekonnaelu kaitse EIÕK art 8: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Kaitseala ei ole seotud suhetega, mis põhinevad abielul. Hõlmatud on ka mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu (de facto perekond), kui sellisest kooselust sünnib laps, siis kaasneb sünniga ipso iure perekonnaelu, mida ei muuda automaatselt ka vanemate hilisem lahkuminek (Brückner FPR 2005, 200; EIK 26-05-1994 - 16/1993/411/490).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid