Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad?
  • Mis on riigi praksis?
  • Kui palju on seda praksist vaja?
  • Kui pikk see aeg peab olema?
  • Kui pole pretsedenti normi rikkumisele kas võib olla eritingimusi?
  • Kui mitu riiki on vaja?
  • Kui juba norm olemas kui mitut riiki on vaja et normi ümberlükata?
  • Kui mõni riik ei järgi seda praksist mida see tähendab?
  • Kui riigil pole sellenormi suhtes mingit praksist?
  • Kuidas näen edaspidist arengut?
  • Mis on riigi f-n?
  • Milleks on riiki vaja?
  • Mis alusel riike tunnustatakse?
  • Palju territooriumi vaja on et oleks riik?
  • Palju peaks olema?
  • Kui ulatuslik on?
  • KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI JUURDE?
  • Kes eitab reservatsiooni saab pidada konventsiooni osaliseks?
  • Kes ei aktsepteeri reservatsiooni ei pea aktsepteerima mis siis?
  • Kuidas lepet tõlgendada?
  • Mis on kirja pandud või mida pooled tegelikult mõtlesid?
  • Kui mingi säte õigustühine kuidass ee mõjutab ülejäänud lepet?
  • Millal lepped õigustühised?
  • Mis saab siis kui lepe on sõlmitud vastuolus kehtiva riigi seadusega?
  • Kui lepe jõustub?
  • Mis siis kui riik rikub lepet?
  • Miks tuleks rahvusvahelisi tülisid lahendada rahvusvahelises kohtus?
  • Kui vahekohus eksib?
  • Kuidas kohtunike kohad jaotunud?
  • Keskkonda ning tagada rahvusvahelist kaubavahetust?

Lõik failist


Rahvusvaheline õigus – riikidevaheline õigus; suhted
Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid.
Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata.
RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid.
Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus).
Riigis 3 võimu:
  • seadusandlik
  • täidesaatev
  • kohtuvõim
    Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas?
  • seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle.
  • täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole.
  • kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL.
    Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda.
    Isiklikud huvid, et seda teha.
    On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus.
    Rahvusvaheline süsteem – jalgpall (ilma kohtunikuta) – kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita.
    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD

    → „American Law Institute” 3 väljaanne
    → „Rahvusvahelise kohtustatuudi artikkel nr 38”
    I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt:
    • tava
    • rahvusvaheline lepe
    • tuleb üldistest põhimõtetest

    Rahvusvaheline tava:
    • üldine ja järjekindlalt järgitav → tuntakse, et on kohustatud seda järgima

    → üldine ja järjekindel riikide praksis
    → järgitakse, sest tuntakse seaduslikku kohustust seda teha (ei järgi, sest meeldib, vaid et peab)
    Rahvusvaheline lepe:
    • loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega.

    Üldised põhimõtted:
    • täiendavad normid ja reeglid

    II art 38:
    Rahvusvahelised konventsioonid:
    • loovad reegleid ühinenud riikidele

    Rahvusvaheline tava:
    • samad nõuded, mis I
    • üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti.

    Kohtuotsused :
    • pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele
    • praktiliselt pretsendeni mõju olemas

    RÕ põhiallikad:
  • Vasakule Paremale
    Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #1 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #2 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #3 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #4 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #5 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #6 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #7 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #8 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #9 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #10 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #11 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #12 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #13 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #14 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #15 Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 305 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor oonimetu Õppematerjali autor
    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD
    Rahvusvaheline tava
    Rahvusvaheline lepe
    Üldised põhimõtted
    Rahvusvahelised konventsioonid
    Rahvusvaheline tava
    Kohtuotsused
    Rahvusvahelise õiguse põhiallikad
    ÜLDINE PRAKSIS
    Pabut Abana kaasus
    SS Lootuse kaasus
    RIIGID
    RAHVAS
    AVALIK VÕIM
    RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS
    VALITSUSTE TUNNUSTAMINE
    KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI (JUURDE)?
    RIIGI SUVERÄÄNSUSE ULATUS
    RIIKIDE JÄRJEPIDAVUS
    RIIKIDEVAHELISED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
    LEPINGUTE ÕIGUS
    RESERVATSIOONID
    PARANDAMINE
    LÕPETAMINE JA PEATAMINE
    RIIKIDE VASTUTUS RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
    RAHUMEELNE TÜLIDE LAHENDAMINE
    VAHEKOHUS (ARBITRAAŽ)
    TRIBUNALID JA KOHTUD
    JURISDIKTSIOONI ALUSED
    IMMUNITEEDID (PUUTUMATUS)
    KESKKONNAÕIGUS
    RIIKIDE VASTUSTUS KAHJU TEKKIMISE EEST
    RAHVUSVAHELISED INIMÕIGUSED

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    40
    docx

    Rahvusvaheline avalik õigus

    Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed ­ teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi ­ rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine ­ reguleerime kriminaalseadustikuga.

    Võlaõiguse üldosa
    thumbnail
    22
    docx

    Rahvusvaheline avalik õigus

    Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga.

    Tööõigus
    thumbnail
    84
    pdf

    Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

    Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester   Loengukonspekt     Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ   RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.   28.september  loengut  ei  ole!   Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik  asendada   lühiesseega.     Eksam-­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi  keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐  teoreetilise   kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus     31.08.15     Teema  I  –  olemus     Kogu  õigussüsteemi ?

    Õigus
    thumbnail
    14
    docx

    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus

    Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid

    Õigus
    thumbnail
    69
    docx

    Rahvusvaheline O�igus konspekt

    1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine

    Rahvusvaheline õigus
    thumbnail
    55
    pdf

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

    1. Olemus Riigisisene õigus​- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris ​tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus ​pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi

    Rahvusvaheline õigus
    thumbnail
    60
    doc

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

    I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust

    Õigus
    thumbnail
    20
    doc

    Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ­ ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust ­ kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud

    Rahvusvaheline õigus




    Kommentaarid (1)

    west19 profiilipilt
    west19: väga hea
    14:46 19-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun