Plaanid puhkusele minna? V√Ķta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37‚ā¨ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Rahvusvaheline avalik √Ķigus raamat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus
1.Mis¬†on¬†avalik¬†haldus,¬†avalik¬†juhtimine¬†ja¬†avalik¬†valitsemine?¬†V√Ķrrelge¬†kontseptsioone¬†omavahel.¬†Tooge¬†
n√§ide,¬†mis¬†v√Ķrdlust¬†iseloomustab.

Ôā∑
Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva  toimingud .  Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. 
o
Eristub erasektorist
o
Avaliku¬†sektori¬†koost√∂√∂grupp,¬†mis¬†h√Ķlmab¬†k√Ķiki¬†kolme¬†v√Ķimuharu.¬†Nii¬†ametnikke¬†kui¬† poliitikuid
o
On avaliku poliitika protsessi osa
o
Avalike¬†poliitikate/programmide/teenuste¬†√ľle¬†otsustamine/¬†reguleerimine/¬† elluviimine ¬†(kov¬†ja¬† keskv√Ķim ¬†
tasandil elluviimine)
o
P√§rast¬†NPM-i¬†juurutamist¬†√ľhtne¬†definitsioon
Ôā∑
Avalik juhtimine (public  management )- juhtimistegevus, - tehnikad  eesmärkideks
o
Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks
o
Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori 
organisatsioonide juhtimine
o
NPM-¬†tulemusp√Ķhine¬†juhtimine.¬†√Ąrisektori¬†p√Ķhim√Ķtted¬†v√Ķeti¬†√ľle.¬†
o
Strateegiline  planeerimine
Ôāß
Eesm√§rkide¬†ja¬†prioriteetide¬†s√Ķnastamine
Ôāß
Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks
o
Personali juhtimine
Ôāß
T√∂√∂¬†anal√ľ√ľs
Ôāß
Personali arendamine
o
Tulemusjuhtimine  ja auditeerimine.  Väliskeskkonnaga  arvestamine
Ôāß
V√Ķrgustikjuhtimine
Ôāß
Suhtekorraldus
Ôā∑
Avalik valitsemine (public governance)-otsuste elluviimine kaasamise teel
o
Reaktsioon ¬†NPM-ile¬†ehk¬†eesm√§rkidele¬†ja¬†m√Ķ√Ķdikutele
o
Kaasamine on oluline
o
V√Ķtab¬†laiema,¬†√ľhiskondliku¬†m√Ķ√Ķtme
o
T√§hendab¬†viise,¬†kuidas¬† sidusr√ľhmad ¬†omavahel¬†koos¬† toimivad ,¬†et¬†m√Ķjutada¬†avaliku¬†poliitika¬†v√§ljundit
Ôāß
Sidusr√ľhm¬†(stakeholder)-¬† asjast ¬†huvitatud¬†osapool¬†avaliku¬†organisatsiooni¬†v√Ķi¬†avaliku¬†teenuse¬†osutamisel.¬†Nt.¬†
Kodanike√ľhendused;¬†¬†Erialaliidud,¬†kuhu¬†ettev√Ķtted¬†on¬†koondunud;¬†Meedia
Ôā∑
V√Ķrdlus:
o
Kui¬†avalik¬†haldus¬†puudutab¬†eelk√Ķige¬†just¬†avaliku¬†sektori¬†ehk¬†riigi¬† toiminguid ¬†ning¬†on¬†selle¬† keskne .¬†¬†Avalik¬†
sektor
o
siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori
organisatsioone.¬†¬†Kuid¬†see¬†on¬†siiski¬† hierarhiline ,¬†√ľlevalt-alla¬†juhtimine¬†avaliku¬†sektori¬†poolt.¬†Avalik¬† sektor ¬†juhib
o
Seevastu¬†¬†avalik¬†valitsemine¬†¬†on¬† v√Ķtnud ¬†horisontaalse¬†kaasamise¬†vormi.¬†Selle¬†puhul¬†on¬†erinevad¬†sidusr√ľhmad¬†
kaasatud¬†avalikesse¬†poliitikatesse.¬†See¬†v√Ķtab¬†laiema¬†√ľhiskonna¬†vormi.¬†kaasamine
o
Kui avalik haldus puudutab avaliku sektori igapäevaseid toiminguid 
o
Siis¬†avalik¬†juhtimine¬†puudutab¬†eesm√§rkide¬†seadmist,¬†tegevuskavade¬†loomist,¬†tulemuste¬†m√Ķ√Ķtmist,¬†anal√ľ√ľsi.¬†
Keskendub juhtimisele kui tegevusele. See tähtsustab tulemust. 
o
Ning avalik valitsemine puudutab protsessi ja elluviimist. keskendub kontekstile ehk mida juhtida.  see 
t√§htsustab¬†aga¬†sidusr√ľhmade¬†tundmust¬†protsessi¬†ajal.¬†
Ôā∑
Näide:
o
Avalik haldus-  Haridus - ja Teadusministeerium- 
Ôāß
On¬† riigiasutus ,¬†eristub¬†selgelt¬†erasektorist.¬†Sinna¬†kuuluvad¬†minister,¬†tema¬†n√Ķunik,¬† kantsler ,¬†asekantslerid,¬†kelle¬†
all on erinevad osakonnad. 
Ôāß
Tema igapäeva toimingud on avaliku poliitika protsessi osa: 
1
-kavandavad¬† haridus -,¬†teadus-,¬†noorte-,¬†ja¬†keelepoliitikat¬†ning¬†sellega¬†seonduvalt¬†alus-,¬†p√Ķhi-,¬†√ľldkesk-,¬†
kutsekesk-,¬†k√Ķrg-,¬†huviala-¬†ning¬†t√§iskasvanuhariduse,¬†teadus-¬†ja¬†arendustegevuse,¬† noorsoot√∂√∂ ¬†ja¬†
erinoorsoot√∂√∂¬†valdkondade¬†korraldamine¬†ning¬†vastavate¬†√Ķigusaktide¬†eeln√Ķude¬†koostamine.;
-ja vastsutavad nende elluviimise eest   
o
Avalik juhtimine- 
Ôāß
Haridus-¬†ja¬†Teadusministeerium¬†tegutseb¬†strateegilise¬†planeerimisega:¬†--Ta¬†on¬†s√Ķnastanud¬†oma¬†eesm√§rgi:¬†Eesti¬†
teadus-¬†ja¬†arendustegevuse¬†k√Ķrge¬†taseme¬†ja¬†konkurentsiv√Ķime¬†ning¬†t√Ķhusa¬†arengu.¬†
-Ning ta on  koostanud  arengukavasid oma eesmärkide saavutamiseks. korraldab nende rahastamise ja elluviimise
Ôāß
Samuti tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium tulemusjuhtimise ja auditeerimisega:
Ôāß
Tal¬†on¬†siseauditi¬† osakond .¬†Ta¬†tegeleb¬†personali¬†t√∂√∂¬†anal√ľ√ľsimise¬†ja¬†juhtimisega.¬†
Ôāß
Ta¬† teostab ¬†riikliku¬†j√§relevalvet¬†√Ķppe-¬†ja¬†kasvatusasutuste¬†√ľle¬†ning¬†samuti¬†riiklike¬†√Ķppekavade¬†ja¬†muude¬†
haridusstandardite¬†t√§itmise¬†√ľle.
Ôāß
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), 
lisaks¬†riigi√Ķppeasutused¬†ja¬†teadus-¬†ja¬†arendusasutused.¬†
Ministeerium ¬†ei¬†juhi¬†haldusala¬† asutusi ¬†mitte¬†vahetult,¬†vaid¬†strateegiliselt¬†‚Ästt√∂√∂tab¬†v√§lja¬†nende¬†
arengusuunad ,¬†m√§√§ratleb¬†eesm√§rgid¬†ja¬†anal√ľ√ľsib¬†tulemusi,¬†tagab¬†eelarve,¬†teeb¬†j√§relevalvet¬†jms.¬†
Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese  erakool . 
o
Avalik valitsemine- 
Ôāß
Erinevad¬†sidusr√ľhmad¬†annavad¬†poliitikate¬†kujundamiseks¬† sisendit .¬†Nt.¬†Eesti¬†√úli√Ķpilaste¬†Liit¬†k√Ķrgharidus¬†
reformiga seoses jne.
Ôāß
Samuti¬†nt.¬†Eesti¬†noortepoliitika¬†v√Ķimalikult¬†heaks¬†elluviimiseks,¬†hangitakse¬†t√§psemat¬†infot¬†noorte¬†eluolude¬†
kohta, konsulteeritakse noorte ja neid esindavate organisatsioonidega. Toetatakse kaasamispraktikat eesmärkide 
saavutamisel. Et keegi pärast ei takistaks nende tööd ka. 
2.Mis on avalikud teenused? Miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge
näited teenustest.

Ôā∑
Osutamine¬†avaliku¬†sektori¬†poolt¬†v√Ķi¬†avaliku¬†sektori¬†eelarve¬†vahenditest¬†
o
sest vastutus lasub avalikul sektoril
o
Avalike¬†teenuste¬†osutamise¬†√ľle¬†andmine¬†era-¬†ja¬†kolmandale¬†sektorile,¬†kuid¬†avalik¬†sektor¬†s√§ilitab¬†kontrolli¬†ja¬†
vastutuse¬†teenuse¬†pakkumise¬†√ľle.
Ôā∑
√úldistes¬†huvides,¬†avalikkuse¬†h√ľvanguks,¬†eesm√§rk¬†maksimeerida¬†√ľhiskondlikku¬†heaolu
o
‚Äúsotsiaalsed¬†teenused‚ÄĚ,¬†teenused¬†on¬†teenused,¬†mis¬†on¬†poliitiliselt¬†olulised
o
Läbipaistvus, informatsiooni  avalikustamine
o
Kaasamine
o
kättesaadavuse lihtsustamine- e-teenused
o
√Ķiglane¬†kohtlemine
o
ressursside efektiivne kasutamine, uuendamine. mastaabisääst
Ôā∑
Avalike¬†teenustena¬†tuleb¬†osutada¬†teenuseid,¬†mida¬† turg ¬†ei¬†ole¬†v√Ķimeline¬†osutama
o
Mittevälistatav-ei saa kedagi välistada
o
Konkurentsitu- täiendav tarbija ei too lisakulusid
Ôā∑
Näited: maanteed,  riigikaitse ,  tervishoid , haridus, sotsiaalhoolekanne.
Ôā∑
Teenused, kus on tootmine ja tarbimine koos- tervishoid, haridus
Ôā∑
Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus-  kanalisatsioon , uudised
Ôā∑
Teenused,¬†kus¬† kasusaaja ¬†on¬†√ľhiskond¬† tervikuna ,¬†saaja¬†ja¬† maksja ¬†ei¬†ole¬†seoses-¬†politsei,¬†keskkond.¬†
Ôā∑
Neid on raske eristada erasektori kommertsteenustest, sest 
o
Kohati on tegemist ka poolavalike  kaupadega
Ôāß
esineb¬† konkurentsitus ,¬†aga¬†on¬†v√§listatav-¬† √ľhistransport
o
Kohati on tegemist erakaupadega
Ôāß
Tervishoid, haridus
Ôāß
Tervishoid on  erakaup : tarbijad konkureerivad teenusele, täiendav tarbija toob kaasa  täiendavaid  kulutusi. 
Teenuse¬†tarbijat¬†on¬†v√Ķimalik¬†v√§listada.¬†On¬†v√Ķimalik¬†ise¬†finantseerida.¬†Palju¬†erakliinikuid.
Ôāß
Pakub,¬†sest¬†on¬†monopoolne,¬†puudulik¬†info,¬†neg¬† v√§lism√Ķjud ¬†kui¬†ei¬†tarbi,¬†pos¬†kui¬†tarbib
o
Mitmeid teenuseid osutavad  teised sektorid 
Ôāß
delegeeritud  Nt. toitlustamine  koolides
2
v√Ķi¬†osutabki¬†ise.¬†Nt.¬†erakliinikud,¬†erakoolid
o
Avalike teenuste  rahastamine  on segane
Ôāß
Keskvalitsus ,¬†kov,¬†teised¬†finantseerijad,¬†l√Ķpptarbija
Ôāß
Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta
3. Iseloomustage ¬†avaliku¬†sektori¬†tegevuskeskkonda¬†ja¬†v√Ķrrelge¬†seda¬†erasektori¬†tegevuskeskkonnaga
Ôā∑
Kui¬†avalik¬†sektor¬†on¬†avatud¬†ja¬†l√§bipaistev¬†k√Ķigi¬†suhtes,¬†
o
siis  erasektor  on pigem kinnine. Firmade tegevusest on palju firmasaladuse all
Ôā∑
Kui¬†avalik¬†sektor¬†peab¬†arvestama¬†k√Ķigi¬†konfliktsete¬† huvidega ,¬†kaasama¬†k√Ķiki,¬†kohtlema¬†v√Ķrdselt
o
siis erasektor seda tegema ei pea. Ta saab välistada tarbijaid ning suunata oma tegevuse teatud sihtgrupile.
Ôā∑
Kui avalikus sektoris  saavutatakse  tasakaal läbirääkimiste teel,
o
Siis erasektoris reguleerib turg asju, kuid vahel peavad ka nt  tööandja  ja töölised läbirääkimis palga suhtes
Ôā∑
Kui¬†avalik¬†sektor¬†peab¬†pakkuma¬†avalikke¬†h√ľvesid,¬†
o
Siis erasektor seda turutingimustes ise ei tee. Ainult juhul kui avalik sektor delegeerib.
Ôā∑
Kui avalikus sektoris vastutus hajub kergelt,
o
Siis¬†erasektoris¬†seda¬†nii¬†tihti¬†ei¬†esine-¬†on¬†selge¬†juht.¬†Ei¬†esine¬†erilist¬†kaasamist¬†jne.¬†Riik¬†v√Ķtab¬†erasektori¬†
vastutusele. Aga avalik sektor kontrollib iseennast. 
4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris?
Ôā∑
Vastutus¬†hajub¬†kui¬† vastutav ¬†ei¬†ole¬†mitte¬†√ľks¬†isik,¬†vaid¬†mitu..¬†¬†‚Äěkui¬†USA¬† president ¬†tahab¬†helistada¬†Euroopa¬†
Liidu¬†juhile,¬†siis¬†kellele¬†peaks¬†ta¬†helistama?¬†‚Äě
Ôā∑
Avalikus¬†sektoris¬†on¬†kaasatud¬†osapooli¬†√ľldiselt¬†rohkem¬†kui¬†erasektoris.¬†Esiteks¬†see¬†on¬†suur:¬†erinevad¬†
riigiasutused ¬†keskv√Ķimu¬†tasandil,¬†kohalikud¬†asutused.¬†Lisaks¬†delegeeritakse¬†teistele¬†sektoritele.¬†Iga¬†delegeerimisega¬†
vastutus hajub ja väheneb. 
Ôā∑
Avalik¬†sektor¬†kontrollib¬†iseennast-¬†riigikontroll,¬†v√Ķimuharud¬†√ľksteist.¬†
o
Rahvas, meedia  ka kontrollib, aga palju ei näe/tea
5.¬†Miks¬†on¬†avalikud¬†teenused¬†b√ľrokraatlikumad¬†kui¬†kommertsteenused?¬†Kuidas¬†avaldub¬†b√ľrokraatlikkuse¬†
positiivsus  ja  negatiivsus  avalikus sektoris?

Ôā∑
Avalikud¬†teenused¬†on¬†b√ľrokraatlikumad,¬†sest:
o
Need on seadustega paika pandud- kes, mida, kuidas teeb
Ôāß
Legitiimine- arusaadav, läbipaistev
Ôāß
Lihtne- käsuliin on paigas. Saab reageerida kiirelt. 
o
Rutiin - pikad traditsioonid
o
Samas isikute info peab olema kaitstud ja konfidentsiaalne
o
‚ÄúIgavesed‚Ä̬†asutused-¬†avalik¬†sektor¬†ei¬†l√§he¬†pankrotti
Ôā∑
B√ľrokaatlikkuse¬†positiivsus:
o
Lihtsus, arusaadavus ja kiire lihtsate struktuuride puhul
o
Usaldusväärsus
o
hierarhia ¬†toimib¬†tuumik√ľlesannetega-¬†maksude¬†kogumine,¬† kohtum√Ķistmine ,¬†s√Ķjapidamine,¬†korra¬†tagamine,¬†
välissuhtlus
Ôā∑
B√ľrokraatlikkuse¬†negatiivsus:
o
T√§nap√§eval¬†rohkem¬†√ľlesandeid¬†riigil,¬†keerulisemad¬†probleemid,¬†√ľletavad¬†selgeid¬† piire .¬†
o
Ei suuda probleeme hinnata täpselt, lahendada
o
Jäik ja paindumatu. Liiga struktuurides kinni.  ei suuda enam piisavalt kiirelt reageerida. 
o
Kallis, ebaefektiivne, väike valik- rohkem turuprintsiipe vaja 
6. Kuidas on tänapäevane  valitsemiskorraldus  kujunenud?
Arenguga¬†lisandunud¬†juurde¬†funktsioone-¬†haridus,¬†infastruktuur.¬†S√Ķja¬†ja¬†kriisiga¬† n√Ķudlus ¬†suurenes,¬†t√§nu¬†sellele¬†
lisandus juurde asutusi.  
3
Napoleoni  reformid  Prantsusmaal- 
o
jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning nendesisene  tööjaotus  oli hierarhiline
o
Keskvalitsuse ¬†k√Ķrvale¬†loodi¬†ka¬† piirkondlikud ¬†all√ľksused¬†ning¬†kohalikud¬† kogukonnad ¬†kaasati¬†
valitsemiskorraldusse 
o
Valitsussektor ¬†hakkas¬†tuginema¬†√ľhtsele¬†eelarvele¬†ja¬†maksus√ľsteemile¬†ning¬†√ľldisele¬†avalikule¬†teenistusele
o
hierarhia,¬†kehtestatud¬†reeglite¬†j√§rgimine-¬†toimis¬†tuumik√ľlesannetega-¬†maksude¬†kogumine,¬†kohtum√Ķistmine,¬†
s√Ķjapidamine,¬†korra¬†tagamine,¬†v√§lissuhtlus
Ôā∑
Arenguga¬†lisandus¬†ka¬†siseasjade¬†korraldus-¬†lisa√ľlesanded-¬†¬†
o
teenuste¬†osutamine¬† kodanikele (haridus),¬† suhtlemine ¬†√ľhiskonna¬†teiste¬†subjektidega(kov,¬† ameti√ľhingud ),¬†¬†
strateegilise¬†tootmise¬†korraldamine¬† koordineerimine ¬†(infrastruktuur,¬† s√Ķjat√∂√∂stus )
Ôā∑
20.¬†Saj¬†suur¬† majanduskriis ¬†ja¬†Teine¬† maailmas√Ķda -¬†Riigi¬†rolli¬†ja¬†kulude¬†suurenemine
o
Tegi¬†v√Ķimalikuks¬†heaoluriigi¬†laienemise¬†p√§rast¬†s√Ķda.¬†¬†
o
Tekkisid¬†asutused¬†ja¬†avalikud¬† organisatsioonid ,¬†mis¬†asuvad¬†k√ľll¬†valitsemishierarhiast,¬†kuid¬†√ľlesannete¬†erip√§ra¬†
t√Ķttu¬†toimivad¬†autonoomselt.¬†
o
Tänapäeval ongi tuumaks valitsusasutused ehk valitsussektor, kuid kus lisaks on avalikke vahendeid kasutavad
√ľksused¬†ehk¬†avaliku¬†sektori¬†organisatsioonid,¬†millest¬†osa¬†kuuluvad¬†isegi¬†era¬†v√Ķi¬†kolmandasse¬†sektorisse.¬†
7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad?
Ôā∑
Ministeerium  luuakse  teatud valdkonna, nt hariduse, valitsemiseks
o
Mida teha?
o
Poliitika kujundamine
o
hangib¬†sisendit,¬†parandab¬†ja¬†t√§iustab¬†(poliitiline¬†√Ķppimine)-¬†selleks¬†kaasab¬†igasuguseid¬†tippametnikke-¬†
koost√∂√∂,¬†v√Ķrgustikud
Ôā∑
Riigiametid 
o
Kuidas teha? 
o
Korraldavad¬†elluviimist¬†-¬† b√ľrokraatlik ,¬†hierarhiline¬†pool
o
Tihti¬†delegeerivad¬†¬†vahetu¬†korraldamise¬†piirkondlikele¬†asutustele,¬†hallatavatele¬†asutustele¬†v√Ķi¬†omavalitsustele.¬†
Ka¬†era√Ķiguslikele¬†toimijatele
o
Sel juhul jääb nende teha poliitikate kohaldamine, elluviimise infrastruktuuri kujundamine: tegevusplaanid, 
standardid , eesmärkide kujundamine, litsenseerimine, koolituste  tellimine
o
J√§relevalve ¬†teostamine-¬†v√Ķivad¬†seda¬†teha,¬†kuid¬†√ľldiselt¬†delegeerivad¬†selle¬†inspektsioonidele‚Äďet¬†v√§ltida¬†
haldusrollide konflikti tekkimise ohtu
Ôāß
Inspektsioonid- seaduste täitmise järelevalve ja konfliktesete huvidega poolte  tasakaalustamine  ehk 
regulatsioon .¬†Samas¬†inspektsioonid¬†v√Ķivad¬†hakata¬†liiga¬†agaralt¬†oma¬†t√∂√∂d¬†tegema,¬† karistama ,¬†mitte¬†ennetama.
Ôā∑
Hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid 
o
viivad ellu
o
Kohahaldusorganid-¬†riigiasutused,¬†t√§idavad¬†valitsemise¬†√ľlesandeid¬†ja¬†osutavad¬†teenuseid,¬†mis¬†peavad¬†olema¬†
kodanikele¬†v√Ķimalikult¬†l√§hedal.¬†¬†Maakonna/piirkonnap√Ķhised.
Ôāß
Multifunktsionaalsed¬†asutused-¬†maavalitsus-¬†esindab¬†riiki¬†ja¬†k√Ķiki¬†ministeeriume-¬†aitab¬†kaasa¬†
detsentraliseerimisele. Saavad iseseisvalt toimida. Aga ministeerium ei taha loovutada. 
Ôāß
Ministeeriumi¬† esindus -¬†nt¬†piirkondlik¬† keskkonnaamet .¬†¬†Loob¬†valdkonna¬† s√ľnergia ,¬†parem¬†koordineerimine¬†
valdkonnal.  
Ôāß
Killustatud  organid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Lehek√ľljed ~ 1 leht Lehek√ľlgede arv dokumendis
Aeg2015-01-19 Kuup√§ev, millal dokument √ľles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarlenUEK √ēppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid




Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse k√ľpsiseid. Kasutamist j√§tkates n√Ķustute k√ľpsiste ja veebilehe √ľldtingimustega N√Ķustun