Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvusliku liikumise juhid ja üritused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rahvusliku liikumise juhid ja üritused #1 Rahvusliku liikumise juhid ja üritused #2 Rahvusliku liikumise juhid ja üritused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Lettermo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Rahvusliku liikumise tabel

Aeg Koht Juhid Väljaanne Seisukohad Tähtsus Kultuuri rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid. Ning arendamine.

Kirjandus
thumbnail
2
odt

Rahvuslike liikumise aeg

1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas eestlaste kui rahvuse mõiste.Kirjutas

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Rahvuslik liikumine

Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Rahvusliku liikumise põhjused Eestis

Rahvusliku liikumise põhjused: Pärast pärisorjuse kaotamist (1816 / 1819) ja teoorjuse kaotamist (1856) hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma.(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid) III periood : 18801890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg) I periood : 1840 ­ 1850 Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. Tsaar Aleksander II'le hakkas

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Rahvuslik liikumine 19.saj

Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus ­ rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond ­ külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused Viljandimaa (palvekirjade aktsiooni algata

Kirjandus
thumbnail
14
doc

Rahvuslik liikumine

1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Rahvuslik liikumine, talurahva seadused

Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Rahvusliku liikumise tegelased.

Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma i

Ajalugu



Lisainfo

Rahvusliku liikumise juhid ja üritused 1860.-1870.aastatel

Kommentaarid (2)

janneesko profiilipilt
janneesko: Aitas küll! Just midagi sellist oligi vaja.
17:33 23-11-2011
LiiiisaL profiilipilt
LiiiisaL: miks ta siis ei aidanud.
20:43 08-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun