Rahvusliku liikumise eeldused: · 19 saj. algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. · Eesti tp.de vabastamine pärisorjusest · Sunnismaisuse tühistamine · Tp.de majandusliku olukorra paranemine · Talude pärisostmine · Talurahva omavalitsuse kujunemine · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Keskused Peterburg Tartu Viljandimaa · 19 saj, lõpuks oli · Tegutsesid · Rikas piirkond ja tänu venemaal suur Eesti tähtsamad rahvusliku sellele palju haritud kogukond. liikumise tp.si · tegutsesid mitmed tegelased(Jannsen, · Sealt
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 a
Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud, hilisem riigihümn. Jakob Hurt (1839 - 1907) 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile, üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks välja- paistvamaks juhiks oli Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules
enter_text_here_ Piedmonte kuningast saab Itaalia kuningaks konsitutsiooniline monarhia samal ajal Austria ja Preisi vahel sõda, kumb saab liidriks. 1871 jõudis Itaalia ühendamine (peale Prantsuse-Preisi sõda) (kuningriik 1861) välispoliitilised tegurid väga olulised. Lugemisoskus 8-) oli kuskil täitsa olemas, oluline, et võtta omaks ideed. Eesti rahvusliku liikumise eeldused: vt vih. 1917 võeti omaks oma riigi ideed alles!!!! mitte varem palvekirjade liikumisega algab eesti rahvuslik liikumine rahvuslik liikumine on erilaadne esimene organiseeritud liikumine! Konsult 3.03.2008 Miks tekkis ja millal Euroopa kontekstis. Suure Prantsuse Revlutsiooni ajal. Rahva vastandumine aristokraatiale. Rahvusteadvuse kujunemine. Romantism samuti. Eesti rahvuslikuliikumise eeldused: haridus talurahvakoolid valla- ja kihelkonnakoolid, kirjasõna levik, 19. sai lõpuks said eestlased kirjaoskajate sekka. Ajakirjanduse levik lugejaskond on olemas, 19. saj suur rahvutse aeg, sinna
· üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega. Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi(Johann Köler) ja Viljandimaa. Seal tegutsesid aktiivsed juhid, kes rahvusliku liikumise eesmärke üritasid ellu viia. 19.sajandil elas 40 000-60 000 eestlast Peterburis (edukad eestlased läksid sinna ja said seal kõrghariduse). J. V
· Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased edasiviiv jõud),Viljandimaa Rahvuslikust liikumisest üldiselt Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund,
ohtlikuks". Eesti Ajalugu II Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg AVITA 1995 8. "Sakala" ja nn suurlõhe 1878. aastal sai Jakobson lõpuks kätte kauaoodatud loa oma ajalehe "Sakala" käimapanekuks. Seda tervitasid enam-vähem kõik rahvusliku liikumse tegelased, kaasa arvatud Jakob Hurt. Septembris ilmunud esimene number teateas, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast valikult ja ühemõtteliselt poliitikas kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati rida uusi seltse ning rahakogumine Aleksandrikooli jaoks võttis sisse uue hoo. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike-ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks. Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastorid olid rahvusliku
Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud.
Kõik kommentaarid