Rahvuslik ärkamisaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

KORDAMISKÜSIMUSED: rahvuslik ärkamisaeg

Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus

Ajalugu

10

pdf

Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni

Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis

Ajalugu

2

docx

Põhjalik kokkuvõte rahvuslikust ärkamisajast

Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Korraldas rahvusliku liikumisüritusi, oli lühikest aega ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Kogus rahvaluulet. Oli Eesti Kirjameeste seltsi (loodud 1872) I president. Jakobson kirjutas kirju ajalehele ,,Eesti Postimees". Pidas isamaalise kõne ,,Vanemuise" seltsis. Oli Pärnu-ja Viljandi Põllumeeste seltsi president. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Rahvuslik ärkamine hääbus, sest uue keisri troonile astumine tõi kaasa venestumise piirialadel, tekkis palju tülisid rahvusliku liikumise eestvedajate vahel, 1882. a suri Jakobson. Vene keele puuduliku oskuse pärasti lasti lahti paljud vallategelased, ametiasutusse seati sisse vene keel, kaotati talurahva kohtud, koolid muutsid vene keelseteks, üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid, osad eestlased pooldasid venestumist. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest.

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Sakala" ja nn. suurlõhe 1878. aastal sai Carl Robert Jakobson lõpuks kätte kauaoodatud loa oma ajalehe, "Sakala" käimapanekuks. Seda tervitasid enam- vähem kõik rahvusliku liikumise tegelased, kaasa arvatud Jakob Hurt, kes Otepääl isiklikult uuele ajalehele tellimusi kogus. "Sakala" esimene number ilmus 1878. aasta septembris ja teatas oma esiküljel, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast avalikult ja ühemõtteliselt poliitikaks kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati ka rida uusi eesti seltse (teiste hulgas esimene kasumit taotlev ­ laevaselts "Linda"), peeti kahe aastaga maha kaks üldlaulupidu (üks Tartus ja teine Tallinnas) ning rahakogumine Aleksandrikooli heaks võttis sisse uue hoo. Ilmumahakkamisel oli "Sakalal" 2300 tellijat, mõne aasta jooksul tõusis lehe trükiarv juba 6000ni

Ajalugu

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel

Ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

suurem saatkond. Erinevalt J. Kölerist ei kippunud teised rahvuslikud tegelased aktsiooni toetama. Sellegipoolest hoiatas J. V. Jannsen Tartusse kogunenud talupoegade esindajaid vangistamise eest. Saadikud valisid Peterburi sõitmiseks teise tee, jõudsid õnnelikult kohale ning J. Köleri poolt organiseeritud vastuvõtul andsid palvekirja tsaarile üle. Loodetu tulu sest loomulikult polnud. Otse vastupidi, vennad Petersonid vangistati ning kogu Viljandimaa rahvuslik liikumine sattus surve alla. Küll oli palvekirjade aktsioon aga aidanud täpsemalt määratleda liikumisde eesmärki ja programmi. Suuremat elujõudu ilmutas aga teine samast keskkonnast liikumine. Nimelt tekkis Paistu-Tarvastu ärksatel koolmeistritel ning talumeestel (J. Adamson, H. Wühner) 1860. aastate algul idee luua Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastaja Aleksander I auks kõrgem eesti õppekeeltega kool ­ nn. Aleksandrikool. Tegemist oli oma aja kohta

Ajalugu

36

docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

Aleksander I - ;Maamiilits - ;Barclay de Tolly - ? 16. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? 17. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 18. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? 19. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 20. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg põhjused: 1. Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna 2. Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist. 3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7

Ajalugu

12

doc

Ajaloo konspekt

.. (talupoegade kaitseseadus) 1905.a revolutsioon Eestis Revolutsioon algas Verise Pühapäevaga 9. jaanuaril 1905. aastal ning vallandas rahutusi ja streike üle kogu Venemaa. Põhjused: sotsiaalsed pinged ehk klassivõitlus (vaesed jäid järjest vaesemaks ja vastupidi-tööliste õigusteta olukord), demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1. 16. oktoobri veretöö. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek, kus Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Sõjaväe üksus avas rahva pihta tule ning surma sai 94 inimest. Mälestusmärk asub Estonia teatri taga. 2. 17. oktoobri manifest. Manifestiga kinnitati luba kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma

Ajalugu

Kommentaarid (0)