Rahvuslik ärkamisaeg ja 1905. aasta revolutsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62

Ajalugu

6

rtf

Vene- ja Eestiaeg

Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma Sõjavägi läks demostrantide poole üle Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas Georgi Lvoviga kujunes välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi arvestama kõikide tähtsamate keskuste nõukogudega, millest tähtsaim Petrogordid, kus omakorda tekkis võimuvõitlus enamlaste, vähemuslaste ja esseeride vahel. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguses, kui massimiiting muutus korrarikkumiseks

Ajalugu

24

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi loomine!! keskused Trt, Peterburi, Viljandimaa Perno Postimees 1857 palvekirjade aktsioon - talupoegadelt vene tsaarile aleksandrikooli liikumine - hurt, jannsen hakati tunnetama end ühtse rahvana huvi keele, maa kultuuri vastu võideldi enda õiguste eest nõuti võrdsust baltisakslastega rahvusliku liikumise algus ● 1838 õpetatud eesti selts

Kategoriseerimata

5

docx

Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

Saksa armee pealetungi järel muutus Eesti sõjatagalaks(1915) ­ vägede hulk küündis 1917 200 000 meheni (suur osa Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute

Ajalugu

4

odt

Venestamine

Saksamaa tahtis Balti kubermandudest luua Balti(hertsogi)riiki. Eestlastele lubati vaid kultuurautonoomiat. Reaalselt see toimima ei hakanud. Saksa okupatsiooniga saadeti rahvusväeosad laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, saksa kee sai ametlikuks keeleks. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. Eesti vabariigi iseseisvust tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia. Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser ja loodi sotsialistlik valitsus. 11.nov kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Tallinnas novembri alguses puhkesid toitlusrahutused ning nõuti toiduainete väljaveo peatamist, okupatsioonivägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennistamist. Sakslased andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. 11.nov 1918 toimus Ajutise valitsuse koosolek. Loodi Eesti Kaitseliit. Rahvuslased

Ajalugu

7

doc

Eesti Vabadussõda 11. klassi õpiku § 36-40

sotsiaaldemokraatli Partei ja Tööerakond. *Asutava Kogu esimeheks valiliti August Rei. * Asutav Kogu hakkas menetlema kaht ülimalt olulist seadust ­ maaseadust ja põhiseadust *maaseadus võeti vastu 1919 a oktoobris *põhiseadus võeti vastu 1920. a juunis 39. LANDESWEHRI SÕDA 1919 Landeswehri sõja põhjused *1919 a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. *Lätis oli 1918 a nov võimule tulnud Kärlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis. * Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima

Ajalugu

14

odp

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920  Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. ­ 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ­ ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud ­ 4000 meest · Vene valged ­ 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400  Vabadussõja käik, olulis

Ajalugu

Kommentaarid (0)