Rahvuslik
ärkamine
Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a
Esimene
eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht,
mille esimene number ilmus 13.
märtsil
(1. märtsil) 1806.
Johann Voldemar Jannsen
(1819
–1890)
oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
J. V. Jannsen „Eesti Laulik “ (125
uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne
jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. – 191 lk. 3500 eks)
Sajandi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisaj6gi
Õppematerjali autor
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhižanrid Põhižanr on ooper. Uued žanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tšaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi “Vanemuine” juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repe
Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, mis olid vendade poolt eelkõige Saksamaal kirjutatud, ja
nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Rahvuslik ärkamine Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu
igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilavaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks. Esimese üldlaulupeo kava J. V. Jannsen Kirikukoraalid:
juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilise avaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks. J. V. Jannsen Esimese üldlaulupeo kava Kirikukoraalid:
Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus, et vältida sakslaste õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga hästi, kokkulaulmine tuli suurepäraselt välja. Laulupeo korraldamiseks rentis "Vanemuise" selts "Ressource'i" seltsi aia, mis asus Peetri kiriku vastas. Laulupidu äratas suurt tähelepanu, sellel oli vähemalt 12 000, võimalik, et ka 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest tõepoolest esimene eestlaste rahvuslik suurüritus. Muuhulgas esitati laulupeol ka Friedrich Paciuse viisi ja Jannseni kirjutatud sõnadega laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. 7. KIRJANDUSLIK LOOMING Kirjandusliku tegevusega alustas Jannsen juba Vändras, avaldades 1845. aastal saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu “Sioni-Laulo-Kannel”, millele hiljem järgnes veel kaks annet. Samuti peamiselt saksa eeskujul või saksa keelest
proosastiili kujunemist. Saades Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ja " Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ". 6 PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid