Rahvuslik ärkamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Rahvuslik liikumine, venestamine

RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad ­ õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell ­ tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen ­ postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne ­ kirjanikud, kunstnikud jt. Estofiilid, Kreutzwald, F

Ajalugu

4

doc

Ärkamisaeg Eestis

Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu.

Kirjandus

6

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

· suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3. Revolutsiooni tähtsus: a) Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917 ­ 1920 b) Eestlased tunnetasid oma jõudu c) Tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas d) Olulisemaks saavutuseks oli eestikeelse koolihariduse lubamine 1906.a. Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine ­ tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna-

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades

Ajalugu

5

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette.

Ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures tegevust alustanud koorid-orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased siiski ei avaldanud ­ selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket. Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse

Ajalugu

11

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

Krause: Rajati Professorite Instituut Ülikooli hoonete arhitekt J.W.Krause 4) Kirjasõna ­ kalendrid, ajalehed: Kalendrid 1806 ,,Tarto maa rahvwa Näddalileht" 1821-1823,1825 O.W.Masing ,,Marahvwa Näddalileht" 1843 Kuusalu kirikuõpetaja E.Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja eesti kirjakeele nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine ­ K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald: K.J. Peterson ­ esimene rahvuslik poeet F.R. Faehlmann ­ muistendite kogumise algataja F.R. Kreutzwald ­ eepose ,,Kalevipoeg" looja 6) kiriklikud olud ja usuliikumised: Luteri usk säilitas oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia  1832 kaotas kirikuseadus privilegeeritud seisundi: polnud enam riigiusk Baltimail, vaid 1 lubatud usulahke kogu impeeriumi territooriumil Osades maakondades populaarne Maltsveti liikumine ­ nende rajaja, Juhan Leinberg oli sõnaosav ja

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu

v. Baer 3) Professorite Instituut, Ülikooli hooned ­ J.Krause · P. I. Avamine. Ülikooli hoonete arhitekt J. Krause 4) Kirjasõna ­ kalendrid, ajalehed · Kalendrid · 1806. a. Tarto Maa Rahwa Näddalileht · 1820.datel Masing Marahwa Näddali-Leht · 1843. a. Kuusalu kirikuõpetaja Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks P-E. kirjakeele, nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine ­ K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald · Peterson oli esimene rahvuslik poeet · Faehlmann oli muistendite kogumise algataja · Kreutzwald koostas rahvuseepose ,,Kalevipoeg" 6) kiriklikud olud ja usuliikumised · Olulisel kohal luteri usk, ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi ­ sisu, mõju talupoegade edasisele

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)