KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel
milles lubas olla parem keiser. 8. Stolõpini reformid. 1906. aastal sai Venemaa uueks peaministriks Pjotr Stolõpin(1862-1911). Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine, et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Maapuuduse leevendamiseks hakkas valitsus soodustama talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. 9. Mis on Rahvuslik liikumine? Rahvusliku rõhutamise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. 10.Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg"
Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele
Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest
Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised 19.sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Rahvuslik ärkamine,rahvusliku eneseteaduse tõus oli omane paljudele rahvastele. Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti
Kõik kommentaarid