Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed (4)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile.

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost

Ühiskond

2

doc

Rahvastikurände positiivsed ja negatiivsed tagajärjed

Rahvastikurände positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Rahvastikuränne on üks olulisi küsimusi tänapäeva Euroopas. Ka mujal maailmas pööratakse migratsiooni tagajärgedele suurt tähelepanu. Kõneainet pakuvad nii türklased Saksamaal kui ka poolakad Iirimaal ja Prantsusmaal, rääkimata mehhiklastest USA-s. Tahes-tahtmata on migratsioonil nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, millega tegelemine rahvusvahelisel tasandil väga suut tähtsust omab. 2004. aasta 1. mail ühines Eesti Euroopa Liiduga

Ühiskonnaõpetus

2

docx

Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile

Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Tänapäeva üha kiiremini globaliseeruvas maailmas on rahvastikuränne igapäevane nähtus. Selle põhjusteks on nii lootus parematele elu- ja töötingimustele, näljahädade või sõdade eest põgenemine, kui ka välisriiki õppima suundumine. Kuid millised on rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile? Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning

Ühiskond

8

odt

GEOGRAAFIA ARVESTUS

töötamisel, aga trahvid ja muud majanduslikud meetmed. LISAKS Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed Üldine elukvaliteedi langus Rahvaarvu kasvamise tagajärjed Rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus, nälg (eriti arengumaades) piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine tööpuudus üha suurenev majanduslik ebavõrdsus suureneb koormus loodusvaradele jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. MILLISEID KUJUTUSVIISE KASUTATAKSE KAARTIDEL RAHVAARVU JA RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS?

Geograafia

2

doc

Maailmarahvastik

1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus ­ majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus ­ Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine ­ inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon ­ elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis ­ suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood ­ arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon ­ funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine ­ linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitik

Geograafia

8

rtf

Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused ja tagajärjed

1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed)  Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände.  Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine.  Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis  Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu.  Rahvastikupüramiid

Geograafia

2

odt

Rahvastik

1. Iseloomusta rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides. Rahvaarv kasvas märgatavalt siis, kui inimesed olid muutunud paikseteks ning hakkasid põldu harima. Rahvastik paikneb maailmas väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Varem kujunes kasvas rahvastik seal, kus olid viljakad mullad ning rannikuäärne ala. 2. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? Puhta joogivee puudus, toidupuudus. Õhu saaste ning põllumaa pinda ­ toidu tootmiseks, jääb väheseks. Samuti ka jäätmete suur kogus. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid. 4. Traditsioonid ühiskonnas (arengumaades ­ lapsed teenivad raha; arenenud maades ­ viivad raha välja) Naiste vanus laste sünnitamisel (lapsi muretsetakse varases eas, et neid tööle saata, arenenud maades viivad lapsed pigem raha kodust välja ning pööratakse rõhku pigem heale h

Demograafia

36

pptx

Migratsioon ja pagulus

MIGRATSIOON JA PAGULUS  FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot.  MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.  RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõ

Geograafia

Kommentaarid (4)