Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida saan ise teha looduse hoidmiseks?
  • Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?
  • Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud?
  • Millised riigid on kõige keskkonnavaenulikumad millised riigid hävitavad Vihmametsasi?
  • Mis on kõrbestumine ?
  • Kuidas takistada erosiooni teket?
  • Mida saan ise teha looduse hoidmiseks?
  • Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
Enelin Räni
Loodusvarade kasutamine ja kaitse II
Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele
Juhendaja : Kalle Karoles
TARTU
2014

Sisukord


Sissejuhatus 3
Rahvastik 4
Jaotumus maakeral 4
Rahvastikku iseloomustavad näitajad 5
Inimtegevuse mõju keskkonnale 6
Mida saan ise teha looduse hoidmiseks? 8
Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele 9
Maakera metsavarud 10
Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid? 11
Metsade hävitamine 11
Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus


Uurisin , lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt.
Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida tuleks teha, et säästa ja hoida meie endi loodusvarasi tulevastele põlvedele.
Millised riigid on kõige keskkonnavaenulikumad, millised riigid hävitavad
Vasakule Paremale
Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #1 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #2 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #3 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #4 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #5 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #6 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #7 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #8 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #9 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #10 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #11 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #12 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #13 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #14 Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mahalkita Õppematerjali autor
Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele. Põhjalik referaat. Saab kasutada metsapoliitika aines.A vääriline töö. Väga põhjalik materjal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Sellise kasutuse intensiivsuse juures toimus ressursside kasutusmäära kahekordistumine iga 13 aasta tagant (Living Enviroment). Siiski läheb aasta-aastalt üha suurem osakaal jäätmetest ja tootmisjääkidest taaskasutusse ja ümbertöötlemisele. Euroopa Liit on selles osas eesrindlik, siin paikneb umbes 30 % maailma ökotööstusest ning 50 % taastootmistööstusest. Taastootmissektori käive on 24 miljardit eurot (Euroopa Keskkond, 2010). Maailma rahvaarv ja selle dünaamika, rahvastik ja selle paiknemine. Viimasel sajandil toimunud muutused maailma ja arvukaima rahvastikuga suurriikide rahvaarvus ning prognoosid tulevikuks. Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
thumbnail
28
docx

Globaliseerumine maailma mastaabis

3.1 Rahvastikuprobleemid Peamiseks rahvastikuprobleemiks on inimkonna kiire juurdekasv ja inimeste majanduslik ebavõrdsus. „Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja 4 looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml) Arvatakse, et kui rahvastiku kasv ei piirdu, siis juba nii mõnekümne aasta pärast kannatab iga kolmas inimene Maal alatoitluse ja haiguse käes. Lisaks kiirele kasvule on ka probleemiks rahvastiku vananemine. See probleem esineb rohkem arenenud riikides kui arengumaades, kuna arengumaades on sündimus nii kõrge, et suurema osa rahvastikust moodustavad noored. Arenenud riikides on aga sündimus üha madalam, mistõttu võib tekkida probleem pensioni maksmisega. Demograafilise protsesside üheks osaks on ka linnastumine

Geograafia
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1

Geograafia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1

Globaliseeruv maailm
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal

Kodanikuõpetus
thumbnail
24
doc

Euroopa metsandus

Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.............................................................................................

Keskkond
thumbnail
7
doc

Inimene ja Keskkond

praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest.

Bioloogia
thumbnail
19
doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad..........................................................................................

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun