10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Krister Roben
Õppematerjali autor
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põ
) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba möödunud sajandi teisest poolest Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on mõju avaldanud karjala kultuur Huvitav info Nokia on Soome majanduse lipulaev Soome on tuntud kui tuhande järve maa (187 888) Soomele kuulub 179 584 saart Levinum kivi on graniit Ühines Euroopa Liiduga aastal 1995 Kasutatud allikad http://www.fennougria.ee/index.php?id=10527 http://et.wikipedia
osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse tverikarjalased. 6 Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sh Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Arvatakse, et umbes 25 000-30 000 karjalast lahkus tookord oma kodudest. 10 Asuti peamiselt Tveri piirkonda
siiski moodustatud eri kirjakeeled (vastavalt mäe- ja niidumari ning sürja- ja permikomi põhjal), mis on omavahelisi erinevusi kinnistanud. Samas ei tohi unustada etnilisi gruppe, kelle keel ei pruugi tugevasti erineda põhikeelest, kuid kes on selgelt kultuuri poolest eristatavad (bessermanid, izmakomid). Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest üksi ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja-Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste, soomlaste ja eestlaste kogukonnad. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Ka küllaltki lähedased keelesugulased ungarlased ja handid on rassiliselt
tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne- soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde. Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane).Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded 9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel. Soomlased väljaspool Soomet. *5 mln Soomes 1 mln mujal 60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese. *Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama. Periooditi: 1960.-70. siseränne, rännati ka palju Rootsi. Rootsis oli siis majanduslik kõrgaeg,
(teaduslikumalt) tegema uusi eesti sõnu, st tegeldakse laenamise, aga ka sõnamoodustusega. Sajandi lõpupoole hakati looma uusi eesti sõnu (Grenzstein, Hermann), tegeldi teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. 12. Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded, sõnad). J. H. Rosenplänter – ajakirjas „Beiträge“ kutsus rahvast üles rahvakeelest sõnu juurde tooma. Baltisaksa pastorid, eesti haritlased, soomlased – võtsid „Beiträge“ üleskutsest vedu ja arendasid rahvakeelt. Lisandusid pikad sõnad, kõnekäänud, nimede nimestikud, sõnade tähendusi ja päritolu selgitati ja sünonüümide erinevusi ka. Kokku saadi 7000 sõna. M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev-ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse) A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna. A
sajandi alguses Soome riik maksis selle eest Venemaale rahalist kompensatsiooni) Autonoomia tulemus Soome ei integreerunud Vene keisririigi koosseisu, vaid 19.sajandil pigem distantseerus sellest. Soome ei kuulunud sisepoliitiliselt, majanduslikult ega hariduslikult ,,vene maailma" ega kultuuriruumi. Püsis keelebarjäär ja ühendavaks teguriks keiser. Enne oli olemas oma riik, alles seejärel arenes moodne rahvustunne nende piiride sees: soomlased riiklik rahvus. Autonoomia süvendamine ja kaitsmine on nii eliidi kui ka rahva huvides. Soome rahvuslik ärkamisaeg I soomluse harrastamine (fennofiilia) 19.sajandi I poolel 16 Romantismi ajastu akadeemiline liikumine, mille keskuseks oli Turu (hilisem Helsingi) ülikool. Esialgu rahvaluule kogumine, mütoloogia ja soome keele uurimine, oma ajaloonarratiivi loomine. Chrisfried Ganander: ,,Mythologia Fennica" 1789
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid