Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvastik ja rahvastiku protsessid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Rahvastik ja rahvastiku protsessid #1 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #2 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #3 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #4 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #5 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #6 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #7 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manki Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks ­ rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab

Geograafia
thumbnail
8
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

saada tulu. Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi. Tööpuuduse määr väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) üldarvu suhet. Tööjõud on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks (töövõtjateks) ja ettevõtjateks(tööandjateks). Tööviljakus ehk töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Töötootluse suurenemine ja tööjaotuse areng XVIII ja XIX sajandi Euroopas muutis tööhõive struktuuri. Vähenes hõive hankivas majanduses (põllu- ja metsamajandus ning kalandus) ehk

Geograafia
thumbnail
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

 suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades  inimeste toitumistingimuste paranemine  tervishoiu ja arstiteaduse areng  rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%  aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine  Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt  Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused  Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel  Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

Demograafia
thumbnail
56
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

34 Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta. 1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0/00 0/00 Eluiga M/N suremus 0/00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus

Geograafia
thumbnail
53
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus ­ kaugtöö. · Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. · Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad. 15 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna- Saksamaa linnade võrgustik Bodeni järve ääres 16 Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või Suur-Pariisis elavad koos mitmed miljonid inimesed. 18 Linnade areng toimub

Geograafia
thumbnail
19
pptx

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvastiku kell Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvaarvu kasv 2000 a. e.kr 25-30 miljonit 2000 a. tagasi 150-200 miljonit Tänapäeval 7 miljardit 2150 11,5 miljardit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvastiku paiknemine Väga ebaühtlaselt Maakera keskmine asustu

Geograafia
thumbnail
4
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumisega tüübilt madal

Geograafia
thumbnail
7
doc

Referaat rahvastikuprobleemid

noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Kõige kõrgem keskmine eluiga o Jaapani naistel (85,6), mehed Jaapanis elavad aga ligikaudu 78,64 a. Praegu iga viies selle riigi elanik on üle 65.a. vana. Eesti rahvastik · Rahvaarv: 1 330 000 · Oletatav eluiga sündimise ajal (meestel/naistel): 66,0 / 78,0 · Oletatav terve elu iga sündimise ajal (m/n): 59,2 / 62,0 · Laste suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 10 / 6 · Täiskasvanute suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 301 / 108 · Üldised tervishoiu kulud ühe inimese kohta (USA dollarites, 2003.a.): 682 Eestile on ka omane rahvastiku vananemine, kuigi keskmine eluiga on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt madal

Geograafia



Lisainfo

geograafia

Kommentaarid (1)

katiih profiilipilt
heli kopter: Hästi koostatud, hea töö
17:48 13-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun