aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
saada tulu. Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi. Tööpuuduse määr väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) üldarvu suhet. Tööjõud on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks (töövõtjateks) ja ettevõtjateks(tööandjateks). Tööviljakus ehk töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Töötootluse suurenemine ja tööjaotuse areng XVIII ja XIX sajandi Euroopas muutis tööhõive struktuuri. Vähenes hõive hankivas majanduses (põllu- ja metsamajandus ning kalandus) ehk
suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a
34 Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta. 1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0/00 0/00 Eluiga M/N suremus 0/00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus
14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus kaugtöö. · Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. · Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad. 15 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna- Saksamaa linnade võrgustik Bodeni järve ääres 16 Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või Suur-Pariisis elavad koos mitmed miljonid inimesed. 18 Linnade areng toimub
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvastiku kell Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvaarvu kasv 2000 a. e.kr 25-30 miljonit 2000 a. tagasi 150-200 miljonit Tänapäeval 7 miljardit 2150 11,5 miljardit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvastiku paiknemine Väga ebaühtlaselt Maakera keskmine asustu
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumisega tüübilt madal
noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Kõige kõrgem keskmine eluiga o Jaapani naistel (85,6), mehed Jaapanis elavad aga ligikaudu 78,64 a. Praegu iga viies selle riigi elanik on üle 65.a. vana. Eesti rahvastik · Rahvaarv: 1 330 000 · Oletatav eluiga sündimise ajal (meestel/naistel): 66,0 / 78,0 · Oletatav terve elu iga sündimise ajal (m/n): 59,2 / 62,0 · Laste suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 10 / 6 · Täiskasvanute suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 301 / 108 · Üldised tervishoiu kulud ühe inimese kohta (USA dollarites, 2003.a.): 682 Eestile on ka omane rahvastiku vananemine, kuigi keskmine eluiga on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt madal
Kõik kommentaarid