Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö ) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme -, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks
Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd
NÄÄRID – 1. jaanuar.
Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik ( jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega ( http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid )
KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar.
Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, veel ei tehtud tööd. Küll aga võisid mehedsõita laadale. Eriti tuntud oli Tartu kolmekuningapäeva aastalaat . Kuni 6. jaanuarini võib tavakohaselt veel head uut aastat soovida. 7. jaanuaril viidi jõulukuusk toast välja ning jätkusid kõik argised tööd. (1995 puusea aasta). Kristliku versiooni kohaselt olevat sel päeval kolm hommikumaa kuningat käinud väikest jeesust kummardamas. Sellest legendist on meie rahvatraditsiooni jõudnud päeva nimi ja kui võrreldada jõulude ning nääripäevaga, siis on sedagi suhteliselt palju. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat)
NUUDIPÄEV – 7. jaanuar.
Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri  tähtpäev , mida peetakse 13. jaanuaril. Seda on tähistatud ka 7. jaanuaril. Tähtpäev sai nime Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre , lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula on saarerahva sõnutsi nälja ema, et “kui pole talvet talve ajal, siis pole suid suve ajal”. Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile  juulis rohket saaki. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev )
TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar.
Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev,  küünlapäev ) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud , et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap%C3%A4ev )
TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar.
Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest nii inimeste kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel sagedane. Tõnisepäeva ilma järgi tehti ennustusi saabuva suve ilmade ja viljasaagi kohta. Tõnisepäeva päike ennustab häid suveilmasid, rikkalikku viljasaaki ja inimestele head tervist. Ka lühiaegne päikesepaiste (traditsiooniline ütlemine „Kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga jõuab. (1995 puusea aasta)
PAAVLIPÄEV – 25. jaanuar.
Paavlipäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud saartel ning mõnes paigas Lääne- ja Harjumaal , kus seda päeva peeti taliharjapäevaks, päevaks,mis jagab talve pooleks. Traditsiooniliseks paavlipäeva toiduks olid keedetud seapea , seakõrvad ja hapukapsad. Ka paavlipäev oli seotud ilmaennustusega. Helmes ennustati, et kui paavlipäev on selge, siis on head tõuvilja loota. Mustjalas aga öeldi, et kui paavlipäeval sajab siis tuleb viljarikas aasta. (1995 puusea aasta)
2. Veebruar – küünla-, vastla-, helme-, rado-, tormi-, tuisu-, heitlik-, hundi- ja vanaisakuu
Südatalvel oli huntide indlemise aeg, siis oli neid rohkesti näha ja kuulda.
KÜÜNLAPÄEV – 2. veebruar.
Küünlapäev on kirikukalendris küünlamaarjapäevaks ja kohati Lääne-Eestis pudrupäevaks nimetatud päev. Küünlamaarjapäev on seotud uskumusega tule ja valguse puhastavast, kaitsvast mõjust. Legendi järgi läks Maarja sel päeval vastsündinuga esimest korda kirikusse, kus siis süttisid küünlad iseenesest põlema. Lääne-Euroopas lasksid usklikud sel päeval kirikus küünlaid õnnistada. Hiljem süüdati õnnistatud küünlad eriti tähtsate sündmuste puhul. (1995 puusea aasta)
LUUVALUPÄEV – 9. veebruar.
Luuvalupäev on tuntud vanemast ajast. Sel päeval ei lubatud ühtki tööd teha, kuna muidu vaevaks tööd teinud kogu aasta liigesevalu. Saardes hoiatati, et kui sel päeval joosta, hüpata või tantsida, hakkavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama. Reigis keelati sel päeval lammaste niitmine . Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill . (1995 ppsea aasta)
MADISEPÄEV – 24. veebruar.
Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev. See päev ei olnud tööpüha, kuid selle päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta)
VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar.
Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse. Kelle nimelise luu koer kõige enne ära viib, see saab kõige enne mehele. Vastlapäeva ilmaended sarnanevad teiste talviste tähtpäevade omadega. Vastlapäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki, kuid ka rohkesti putukaid ja taimekahjureid. (1995 puusea aasta)
3. Märts - paastu-, nälja-, hange -, kehva-, linnu-, kevad-, sula- ja vastlakuu
Maarahva tähelepanu on märtsis suunatud kevade saabumisele ja ilmaennustusele nii kevadeks kui suveks.
JEVDOKIAPÄEV - 1. märts.
Jevdokiapäev ja õigeusu kirikukalendris on see päev usumärter  Jevdokia  märtrisurma mälestuspäev. Eestis on seda päeva vähesel määral tähistatud Setumaal . ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jevdokiap%C3%A4ev )
TSIRGUPÄEV - 9. märts. Tsirgupäev  õigeusu kirikukalendris on see päev 40 märtri mälestuspäev. Eestis on seda päeva tähistatud üksnes Setumaal. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tsirgup%C3%A4ev )
TUHKAPÄEV - 4. märts.
Tuhkapäevaga algab suur paast , mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda , mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine.
Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes.
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele.
Veel on rannas , kus algas kalasöömine, pandud 19. sajandil lapsed soola peale põlvili ja naljatamisi virkust soovides vastu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #1 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #2 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #3 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #4 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #5 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #6 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #7 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #8 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #9 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #10 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #11 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #12 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #13 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #14 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #15 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #16 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #17 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #18 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #19 Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö- #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A77a Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

85
rtf
Eesti kultuurilugu
78
docx
Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
38
doc
Eesti rahvakalendri tähtpäevad
74
doc
Omakultuur konspekt eksamiteemad
14
odt
Rahvakalender - referaat
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
87
docx
Soome-ugri rahvakultuur
4
odt
Eesti rahvakalender





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun