Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #1 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #2 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #3 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #4 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #5 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #6 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #7 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #8 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #9 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #10 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #11 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #12 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #13 Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HeiliKaa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Meetodi puudused: nõuab palju aega; kokkuhoid võib jääda saavutamata 46. Riigieelarve menetluse etapid Kevad - alustatakse riigieelarve koostamist. Eelarve strateegia koostamine. Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. (1.juuni) Mai- juuni - Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused Juuli -august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi. 1.oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu. 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2. lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega

Rahanduse alused
thumbnail
60
doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

Ettevõtluse alused
thumbnail
23
docx

Rahanduse arvestus

ületada. Kui kulu liik riigieelarves ei ole sätestatud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks. Selline kulude jaotamine võimaldab kavandada riigieelarve kulusid paindlikumalt ja teeb eelarve täitmise analüüsi ja kontrolli efektiivsemaks. 49. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. Rahandusministeerium on küll eelarveprotsessis kõige tähtsam ministeerium, kuid Rahandusministeeriumi rolliks on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade jagamisel kokkuleppele. Rahandusministeeriumis arutatakse vastavate ministeeriumide esindajatega läbi eelarve projekt. Kui kokkulepe on saavutatud, siis arvatakse see projekt riigieelarve eelnõusse

Rahanduse alused
thumbnail
19
docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagata

Rahanduse alused
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu. 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve ­ teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood ­ ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eelarve eelnõu ­ valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium. Eelarve menetlus ­ eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Eelarve täitmine ­ tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess. Assigneerimine ­ kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks. Eelarve defitsiit ­ summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk ­ summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45

Rahanduse alused
thumbnail
40
pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

(enamus kuludest) • Arvestuslik kulu – kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu – sõltub THI-st ning sotsiaalmaksu laekumisest) • Ülekantav kulu – võib osalise–t kanda ülejärgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud) 28. Riigieelarve menetluse protsess Esimene aasta: • II kvartal – Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused • III kvartal – esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi ja täiendusi. • IV kvartal – 1. okt valitsus esitab riigieelarve projekti Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku lugemist. Tuleb vastu võtta enne eelarveaasta algust. Teine aasta: • Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine Kolmas aasta • 1. juuni eelarve täitmise aruande esitamine Riigikogule; Riigikontrollile hiljemalt 30. juuni:

Rahanduse alused
thumbnail
6
doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

53. Avalikud kaubad Avalikke kaupu iseloomustab asjaolu, et kui kaup on juba toodetud, siis iga lisandunud tarbija saab nendest kaupadest kasu ilma selle kauba eest täiendavalt maksmata. Seega on iga lisandunud tarbija puhul kauba tarbimise piirkulu null 54. * Eelarve - teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon 55. Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus? o Kevad- alustatakse riigieelarve koostamist. o Mai-Juuni- Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarve taotlused. o Juuli-August- Esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi. o 1. oktoober- valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule, kus läbib kolm p6hjalikku arutelu.: o 1. lugemine-ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne p6hjal. Avaldadakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks o 2. lugemine-hääletatakse eeln6u ettepanekud. Muudatused tuleb teha matemaatiliselt põhjendatult. o 3

Rahanduse alused
thumbnail
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +



Lisainfo

Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis.
Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse.
Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid.


Kommentaarid (1)

Kiara profiilipilt
Tips ...: põhjalik töö
17:57 23-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun