Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahanduse alused kodutöö nr.1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Overview

Ül. 1
Ül. 2
Ül. 3

Sheet 1: Ül. 1


(eurodes)
November
Detsember
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
KOKKU
kasumiaruande prognoos
Müügitulu 200,000
220,000
280,000
320,000
340,000
330,000




1,690,000
Sularaha laekumine 40%
80,000
88,000
112,000
128,000
136,000
132,000
676,000
rahavoog
Nõuete (arvete) laekumine 30%
36,000
39,600
50,400
57,600
61,200
59,400
0
304,200
Nõuete (arvete) laekumine 70%
84,000
92,400
117,600
134,400
142,800
138,600
709,800
Kokku laekumised
80,000
124,000
235,600
270,800
311,200
327,600
202,200
138,600
1,690,000
Kulud
Materjali kulu 66,000
84,000
96,000
102,000
99,000
Materjali ees tasumine
66,000
84,000
96,000
102,000
Tööjõukulu/ palgakulu 80,000
88,000
112,000
128,000
136,000
Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta)
80,000
88,000
112,000
128,000
136,000
Müügi- ja juhtimiskulud 8,000
8,800
11,200
12,800
13,600
Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine
8,000
8,800
11,200
12,800
13,600
Üldkulud 28,000
28,000
28,000
28,000
28,000
sh. rent 5,600
5,600
5,600
5,600
5,600
Üldkulude tasumine*
56,000
22,400
22,400
Kulum 10,000
10,000
10,000
10,000
10,000
Ärikasum 8,000
1,200
22,800
39,200
53,400
Kasum enne maksustamist 8,000
1,200
22,800
39,200
53,400
Tulumaks









Tulumaksu ülekandmine**
5,000
Puhaskasum 8,000
1,200
22,800
39,200
53,400
Dividentide maksmine***
10,000


Kokku raha väljaminek
268,200
269,200
274,000
Rahavoog
-32,600
1,600
37,200
* Ülesandes jääb arusaamatuks, et kas ainult rent tasutakse 6 kuud ette või kogu üldkulu . Ülesanne on lahendatud nii, et kogu üldkulu. Ülesanne on lahendatud nii, et rent tasutakse 6 kuud ette ja muu üldkulu (80%) korrapäraselt jooksval kuul
** Maksuametile raha ülekandmine läheb rahavoo plaani. Maksukulu läheks kasumiaruandesse, kuid seda ülesandes ei ole.
*** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaksmine on veebruaris , kuid jooksva aasta kasumiaruande prognoosi mitte.
Kasumiaruande prognoos jaanuar-märts (eurodes)
Rahavoo eelarve (jaan-märts) Jaanuar Veebruar Märts Kokku
Vajadus laenu järgi ainult nende 3 kuu põhjal tekib jaanuaris, sest siis ületavad väljaminekud 32 600 võrra sissetulekuid. Müügitulu 940,000
Raha kassas kuu algul 80,000 75,000 75,000 75,000
Kassas on jaanuari algul sularaha 80 000, seega võib kassas oleva raha arvel 5 000 välja maksta. Sellisel juhul on laenu vajadus 32 600-5 000=27 600 Müüdud kaupade kulu 297,000
Laekumised 235,600 270,800 311,200 817,600
Veebruaris laekub 1 600 rohkem ja märtsis 37 200 rohkem kui on väljaminekuid. Täiendavat laenuvajadust ei ole. Brutotulu 643,000
Raha väljaminekud -268,200 -269,200 -274,000 -811,400
Jaanuarikuu laenuvajaduse tingis asjaolu, et rent tasuti jaanuaris 6 kuud ette. Rahavoo eelarve esitamisel panka lühiajalise laenu saamine ei tohiks olla Palgakulu 376,000
Rahavoog -32,600 1,600 37,200 6,200
mingi probleem. Näha on, et laenu vajadus on lühiajaline ja juba järgmisel kuul on võimalik hakata laenu tagasi maksma. Ettepanek firmale - vaadata oma Müügi- ja juhtimiskulud 37,600
Kassa jäägi arvel väljaminekud 5,000
5,000
lepingud üle ja asuda läbirääkimistele lepingu teise poolega, et lepingud ümber sõlmida nii, et ei oleks vaja teha 6 kuu ettemakseid. Üldkulud 84,000
Laenu vajadus 27,600 - - 27,600
sh. rent 16,800
Raha kassas kuu lõpuks 75,000 75,000 75,000 75,000
Kulum 30,000
Raha pangakontol
1,600 37,200 38,800
Ärikasum 115,400
Kasum enne maksustamist 115,400
Tulumaks 0
Puhaskasum 115,400

Sheet 2: Ül. 2


Tehingud
Deebet Raha Kreedit Lühiajaline laen 200,000 Laenu võtmine
Deebet Kreditoorne võlgnevus Kreedit Raha 50,000 Laenuraha kasutamine
Deebet Materiaalne põhivara Kreedit Raha 100,000
Deebet Tootmisvaru Kreedit Raha 50,000
Bilanss peale tehinguid
VARAD
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Raha 250,000
Kreditoorne võlgnevus 600,000
Debitoorne võlgnevus 560,000
Lühiajaline laen 600,000
Tootmisvarud 960,000
Kokku lühiajalised kohustused 1,200,000
Käibevara kokku 1,770,000
Pikaajalised kohustused 900,000
Materiaalne põhivara 1,780,000
Lihtaktsiad 600,000
Põhivara kokku 1,780,000
Akumuleeritud kasum 850,000
KOKKU AKTIVA 3,550,000
KOKKU PASSIVA 3,550,000
















12/31/2014
peale laenuvõtmist
Käibevara kokku 1,720,000
1,770,000
Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000
1,200,000
Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel vähenes. Varud 910,000
960,000
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1.638
1.475
Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materjalid ei ole kõrge likviidsusega. Likviidsuskordaja 0.771
0.675
Ka selle näitaja alusel likviidsus langes . Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on iga kohustuse euro kohta peaaegu sama palju likviidseid varasid. Raha 250,000
250,000
Rahaliste vahendite tase 0.238
0.208
Ka see näitaja näitab likviidsuse langust.
Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks raha olnud.
Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist olukorda ise parandada.
Näiteks vaadata üle nõuded. Kas ikka kõik arved on ostjate poolt tasutud.
Likviidsuskordaja langemine ei tähenda kohe, et firma muutus halvaks, sest see on hetke seis.

Sheet 3: Ül. 3


Selle informatsiooni põhjal ei saa nõu anda.
Et nõu anda peaks teadma, mida tootma hakatakse, kui materjalimahukas on uus toode ja kas neid materjale ei ole juba tootmisvarudes. Seisvaid varusid ei ole mõtet hoida. Võib-olla on vajadus palgata täiendavat tööjõudu st. on vaja alustamiseks laenu palga maksmiseks esimesel kuul. Võib-olla on vajadus mingi masina järgi, mis klassifitseerub põhivaraks. Selle informatsiooni põhjal mina paneks praegu bilansis raha kontole 200 000 juurde. Siis on 450 000 ja passivas lühiajaline laen 600 000. Kuid seisev raha ei aita ka firmat edasi.
VARAD
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 450,000
Kreditoorne võlgnevus 650,000 Debitoorne võlgnevus 560,000
Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 910,000
Kokku lühiajalised kohustused 1,250,000 Käibevara kokku 1,920,000
Pikaajalised kohustused 900,000 Materiaalne põhivara 1,680,000
Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,680,000
Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA 3,600,000
KOKKU PASSIVA 3,600,000
12/31/2014
peale laenuvõtmist
Käibevara kokku 1,720,000
1,920,000
Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000
1,250,000
Varud 910,000
910,000
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1.638
1.536
Likviidsuskordaja 0.771
0.808
Raha 250,000
450,000
Rahaliste vahendite tase 0.238
0.36
Likviidsuskordaja on hetkenäitaja ja selle langemine ei tähenda kohe, et firma muutus halvaks.
Vasakule Paremale
Rahanduse alused kodutöö nr 1 #1 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #2 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #3 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #4 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #5 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #6 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #7 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #8 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #9 Rahanduse alused kodutöö nr 1 #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erlemaido Õppematerjali autor
Rahanduse alused kodutöö esimene komplekt. Kokku 3 ülesannet.

Õppejõud Kalle Ahi ja Kristjan Liivamägi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
58
pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

Finantsanalüüs
thumbnail
37
doc

Finantsarvestus I osa

Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited ­ probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2

Finantsarvestus
thumbnail
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid ................................................

Raamatupidamise alused
thumbnail
74
doc

FINANTSJUHTIMINE

probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2

Finantsjuhtimine
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2

Majandus
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2

Majandus
thumbnail
64
pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?

Rahanduse alused
thumbnail
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun