Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahanduse alused arvestus (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus ?
  • Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis ?
  • Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist ?
  • Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus ?
 
Säutsu twitteris

  • Devalveerimise mõiste. Devalveerimine – on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine . Võib olla rahareformi üks viise.
  • Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted
  • Rahanduse definitsioon. Rahandus – on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
  • Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus
  • Raha definitsioon
    Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend.
  • Raha funktsioonid: Vahetusvahend – on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend, Arvestusühik – raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend, Akumulatsioonivahend – raha reaalväärtus M/P, kus M on raha ja P hinnad, Laenamisvahend
  • Raha tüübid läbi aegade
    Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha – rahana ringlev väärismetall, nt. kuld , hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad – reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha – rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha – kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha – raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata
  • Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav , Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus.
    Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem.
  • Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1) Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus (rahal turvaelemendid ) 3)Säilivus, 4) Liikumiskiirus , 5)Likviidsus, 6)Vahetusväärtuse likviidsus (raha väärtus ajas) 7) omahind
  • Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal - ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP – raha pakkumine, D - esialge hoius, R – kohustusliku reservi määr, n – hoiustamiste arv.
  • Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja.
  • Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo – on rahabaas (raha majanduses) M1 – on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel)
    M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid)
  • Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu)
  • Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts . 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971 . aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest.
  • Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul)
    Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused.
  • Eesti krooni reservvääring
    EURO
  • Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus +
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rahanduse alused arvestus #1 Rahanduse alused arvestus #2 Rahanduse alused arvestus #3 Rahanduse alused arvestus #4 Rahanduse alused arvestus #5 Rahanduse alused arvestus #6 Rahanduse alused arvestus #7 Rahanduse alused arvestus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Schumi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastused rahanduse alused arvestuse kordamisküsimustele.
    rahanduse alused , arvestus , raha funktsioonid , devalveerimine

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    sunshine9 profiilipilt
    sunshine9: ütleme nii, et aitas küll
    15:37 19-11-2012


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Rahanduse aluste arvestuse vastused
    23
    docx
    Rahanduse arvestus
    6
    doc
    Rahanduse aluste KT küsimuste vastused
    40
    pdf
    Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016
    13
    docx
    Rahanduse teooria arvestus
    33
    docx
    Rahanduse aluste kontrolltöö vastused
    10
    doc
    Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011
    30
    pdf
    Rahanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun