Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Rahanduse ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline  väärtpaber )
 
      -  esitajaveksel ( nimetu väärtpaber) 
Raha – üldine  maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu .
Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha
Kaupa esindav raha – väärismetallid
Usaldusraha  – puudub materiaalne  tagatis (kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult 
või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld - usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt 
väärismetalli või  valuuta  kate.
Tekkisid laeunandmiskohad.
Tekkisid pangad , kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka.
Inflatsioon  – liigse raha ringlus(üleliigne)
Formuleeritakse raha omadused :
Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. 
Raharinglus  toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda 
raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
Homogeensus  – kõik ühesugused rahaühikud peaks ideaalkujul olema võimalikud ühesugused või 
identsed, peaksid omama ühesugust füüsilist kuju ning omadusi.
Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab 
raha  esialgse  füüsilise säilimise ja tema omadused.
Kaasaskantavus, käsitlemise mugavus – raha peab olema hästi transporditav, peab olema mugav 
käsitleda, eristamisvõimalus.
Raha piiratus – raha peab ringluses olema parasjagu, seda ei tohi olla ringluses rohkem, kui 
normaalne majandusareng vajab, ei tohi olla ka liiga vähe, mis hakkab pidurdama majanduse 
potentsiaalset arenguvõimalust. 
Äratuntavus – raha peab olema kõikidele tehingupartneritele tuntud, sest kui raha ei tunta, siis seda 
ei aktsepteerita.
Jaotatavus – raha peab olema võimalikult väiekestes kupüürides, et sellega saaks mugavamalt ja 
täpsemalt kaupade eest maksta.
Kuni 19.saj.lõp. kasutati kullastandardisüsteemi – raha oli vahetatav kulla vastu.
See süsteem hakkas  lagunema  1.ms. ajal, kuna  kadus  ära ühtne valuuta ja hakati maksma kullaga 
ning kullavarud kadusid .
Valuutakomiteesüsteem - Toimis siis kui Eestis oli oma raha(kroon)
- koduvaluuta seoteakse mingi teise tugevama valuutaga. Seotakse fikseeritud, jäiga kursiga.  
- kogu ringlusesse suunatud rahamass peab olema tagatud keskpangas valuuta või väärismetalli 
reserviga
- omane väikeriikidele
Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides  paberraha  ehk kupüüre või  münte . Nad on rahamärgid või
kaupa esindav raha. 
Rahamärgid on, kas väikese omaväärtusega või praktilise väärtuseta rahatähed. Rahamärkide 
väärtus tuleneb oluliselt nende ostujõust.
Seaduslik ja muu maksevahend
Kuni 20.saj. alguseni  mõisteti rahana ringluses olevat paberraha ja münte. Hakkab tekkima  raha 
alternatiiv ehk muid maksevahendeid. Tekivad elektroonilised maksevahendid, mis oluliselt  laiendab
raha mõistet. 
1)Raha kui seaduslik maksevahend - See on raha, mille on emiteeriv riik kuulutanud seaduslikuks 
maksevahendiks, milleks on käibel olevad kupüürid ja metallmündid. Mida on kohustatud vastu 
võtma piiramatult majandustehingute osalised. 
2)Muud maksevahendid(alternatiivmaksevahendid- pangakaardid )
Mõisted
Likviidsus  – kui kiiresti on võimalik vara muuta rahaks ilma täiendavate kuludeta.
Pangaraha – pankadevahelistes arveldustes kasutatav arveldusraha. Ei eksisteeri kunagi reaalse 
rahana.
Raha funktsioonid
1. Raha kui maksevahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu vastavalt raha 
väärtusele ning kaupade hindadele. Toimib normaalse inflatsiooni tingimustes. Kui inflatsiooni tase 
tõuseb, siis raha funktsioon muutub küsitavaks ja tekib uuesti bartertehing.
2. Raha kui väärtuse mõõt – raha on ühikumõõduks kaupade ja teenuste väärtuse mõõtmisel, mis 
annab võimaluse neid väärtuse alusel omavahel võrrelda. Kui teised väärtuste  mõõdud on 
konstantsed, siis raha kui väärtuse mõõt on muutuv suurus. Inflatsiooni tõttu ei suudeta kaupa ja 
raha väärtusi kokku viia.
3. Raha kui akumulatsioonivahend – kuna raha on suhteliset püsiva väärtusega, siis võib raha 
koguda ehk akumuleerida teadmises, et seda saab kasutada tulevikus  mingite  suuremate kulutuste 
tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet 
rääkida.
4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse 
muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud,  inflatsioon on 
muutlikum ja  tehingud võivad olla pikaajalised.
Raha loomise protsess
Kommertspangad  peavad keskpanka  panema  10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis  keskpank  
teab kui palju raha saab  kommertspank  laenata. 
Dekaad – 10 päeva.
Aktiva
Passiva
ArveldusKonto : 100
Hoius :100
Arvelduskonto: 90
Hoius:100
Laen : 90
H:100
Kohustuslik  Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90
10
100
100
ArveldusKonto:90
Laen : 90
H : 100
KohustuslikRes. : 10
Raha loomise
protesessi 
mõjutavad(pidurdavad) 
tegurid
1.Laenu kõlbulik ja projektide nappus – laenutaotlejad ei esita kvalitseetseid laenuprojekte.
2.Laenunõudluse üldine langus – 
3.Rahasummade leke finantssektorist – nt. Säästude  omanikud  hoiavad raha enda käes
4.Laenude väljastamist võib piirata panga liiga madal omakapitali tase 
5.Keskpanga  rahapoliitika  kasutades administratiivseid vahendeid – keskpank  korjab osa rahast ära 
ja kommertspangad ei saa enam nii palju välja laenata
Inflatsioon  - Hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus. Mis tuleneb liigse rahahulga 
käibele laskmisest võrreldes majanduse tegeliku vajadusega
D
  eflatsioon  – üldine hinnataseme langus ning raha ostujõu ehk väärtuse kasv. Ei kesta kaua.
Kui raha pakkumine langeb alla seda taset, mis on vajalik ühiskonna normaalseks arenguks, siis 
majanduse kasv aeglustub või peatub üldse – inflatsioon.
Kui raha ületab majanduskasvu normaalse vajaduse, siis hakkab raha väärtus  langema  ning kaupade 
hinnad tõusevad – inflatsioon.
Hüperinflatsioon  – üle 600% aastas, kaupade hinnad 6-kordistuvad.
Galopeeriv inflatsioon - ka hüperinflatsioon, kuid järsem (jõuab mõne päevaga)
Laineline  inflatsioon – kõige probleemsem inflatsiooni liik, kuna kõigub palju ja inimesed ei suuda 
kaupa ümber hinnata.
Majandustehingutes ei ole tehinguosalised huvitatud niivõrd raha nominaalsest väärtusest  vadi  tema 
reaalsest väärtusest ehk ostujõust.
Raha reaalse väärtuse muutumise mõõtmiseks kasutatakse indekseerimist ehk indekseid. Tavaliselt 
mõõdetakse mingi kindlaks määratud kaupade kogumi väärtus(ostukorv) mingi ajaperioodi jooksul.
Ostukorvi väärtuse muutumise iseloomustamiseks arvutatakse vastav indeks mida nimetatakse 
hinnaideksiks.
Hinnaindeks  on suhtarv , mis iseloomustab valikulise kauba komplekti hinna muutumist perioodi 
jooksul.
Hinnaindeksi n periood – ostuk. Maksumus n per(2011,2010) / ostuk. Maksumus baas.per(nt2005)   
x 100%
Ahelindeks  – nt : n periood on 2010 ja eelmise aasta periood 2009 jne. 1 aasta madalam.
Tarbijahinnaindeks  – mõõdab tarbekaupade ja teenuste ostukorvi maksumuses suhet mingi valitud 
perioodi suhtes. Hindame ostukorvi väärtuse muutust ajas. Iga aasta muutub.
Ostukorvi mõjutab tehnoloogia .
Tootja hinnaindeks – iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ning seda 
kastutatakse jaehindade planeerimisel.
Ehitushinnaindeks – iseloomustab ehituse maksumuse muutumist ja mille alusel võib prognoosida 
ehitatavate pindade võimalikku hinda tulevikus.
Energiahinnaindeks – saab kasutada rahvusvahelistes energiatarne lepingute koostamisel
Tööjõuhinnaindeks – selle abil saab vaadata, kus on tööjõud hea ja kus halb, kui suur on töötajate 
palk 
Eksport ja importhinnaindeks – toome sisse kallimat kaupa kui välja viime
TEST 10.10.2012
 
Finantsvahendus  – 
Hoida raha „sukasääres“ :
1) raha väärtus väheneb inflatsiooni toime tõttu
2)sellises vormis raha säilitamine ei ole säilitajale kasulik, kuna raha võiks panna  teenima  täiendavat
tulu
3)raha säilitamine sellises kujul ei ole turvaline
Igas ühiskonnas on isikuid, kes  ajutiselt  säästavad raha ning on nõus seda investeerima. Samuti on 
ühiskonnas on isikuid, kes vajavad raha ehk on olemas laneuvõtjad. 
Säästja  (investor)  PankLaenuvõtja ( invest . Ei ole tegelt investor)
Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult 
probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi  hõlbustamiseks  võib kasutada finantsvahendajate 
teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on  institutsioon , mille kaudu raha liigub 
neilt, kelle tulud ületavad kulusid  neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga.  Finantsvahenduse 
kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule 
laenuvajajale.
Finantsvahendajad kahes grupis:
1)Houiseid vastuvõtvad  finantsasutused (pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad 
liikmetelt)
2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid)
Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 
1)laenu andmisega kaasnevad alati  riskid , mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida
Laenuriskid:
1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga
2) tururisk - laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra 
tõttu(inflatsioon;turu kadumine)
3)likviidsusrisk :
-säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist( laenuandja )
-ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja)
4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu 
tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale)
Laenu  andes  peab säästja analüüsima kõiki nimetatud riske, kuid reeglina ei ole neil selleks piisavalt
teadmisi, vahendeid või infot ning seetõttu annavad säästjad nimetatud kohustused 
finantsvahendajale.
Lähtuvalt laenuandja(säästja ja investor) kasutatakse finantsvahendust : 
1) riskide vähendamiseks läbi nende  hajutamise  
2) kulude vähendamiseks, kui laenuandja isegi soovib analüüsida riske mingi kindla projektiga, 
siis kulutaks ta selleks piisavalt palju aega ja tulemuse kvaliteet pole alati garanteeritud, seega 
muutub see kulukaks.
3) säästude likviidsuse säilitamiseks ja antud kontekstis tähendab likviidsus esiteks seda, kui 
kergelt on võimalik tagatisvara  rahaks muuta; teiseks kui kiiresti on võimalik tagatis rahaks müüa; 
kolmandaks  kui suur on tõenäosus laen tagasi saada ehk vältida võimalikku kahju.
Kuna enamik investoreid ei suuda prognoosida, millal nad ise raha vajavad, siis investeeritakse 
meelsamini  lühiajaliselt .
Laenuvõtja vajadused : 
1) Laenuks vajatakse suurt summat, tavaliselt ühel  laenuandjal  otsefinantseerimise korras väga suuri
summasi ei ole
2)Laenuraha peab olema saadaval konkreetseks tähtajaks ja teatud ajaperioodiks, mis sageli võib 
olla pikem kui ükskik laenuandja on nõus aktsepteerima.
3) Laenuvõtmisega seotud kulud peavad olema võimalikult madalad ja seetõttu vajab laenuvõtja 
infot turumäärade kohta.
Finantsvahenduse kasutamine ehk kaudne finantseerimine võimaldab lahendada eelnimetatud 
investorite ja laenuvõtjate probleemid, kuid see ei tähenda, et otsefinantseerimist kaasaajal ei 
kasutata. Nt. Kasutatakse otsefinantseerimist sageli juhul, kui ettevõtte soovib end laiendada ja 
korraldab selleks täiendava  aktsia  emissjoni või emiteerib võlakirju. 
Otsefinantseerimine toimib kaasaajal järgmistel asjaoludel : 
1) Vabaturu  tehingutele on kehtestatud seadusega erinevad piirangud, nt piiratakse  kommertspankade
laenuandmistegevust, seega tõusevad laenuintressimäärad ja laenuvõtjad otsivad uusi 
laenuvõimalusi otsefinantseerimise kaudu.
2)Lõpliku laenuvõtja krediidireiting on kõrge. Kui laenuvõtja laenukindlus on tugev, siis ei vajata 
tema kohta olulist täiendavat infot ning laenuandjad on nõus sellistele laenuvõtjatele nõus andma 
odavamat krediiti. 
Käsiteldes otse- ja kaudfinantseerimist võib tunduda, et olulist vahet nende vahel pole. Peamiseks 
erinevuseks nende kahe finantseerimise liigi vahel on see, et kaudfinantseerimine võimaldab 
teisendada e. kovnerteerida tähtaegu. 
Finantsvahenduse  kasutamisel  võib nimetada viit põhifunktsiooni ühiskonnas : 
1)Laenuandmise ja võtmisega riskide hajutamine
2)Majandusaegentide varustamine finantsinfoga
3)Intressimäärade kujundamine
4)Varade  tähtaega  konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate vastandike huvide kokkuviimine
5)Üldiste tehingukulude vähendamine ja varade ühendamine
RISKIDE HAJUTAMINE JA INFO FINATSVAHENDUSEST 
Riskide hajutamise peamiseks  eelduseks  finantsvahendustegevuses on nn suuremastaabiline tegevus,
mis põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. 
Suuremahulise tegevuse tulemusel on üheks oluliseks hajutatavks riskiks likviidsusrisk, mis seisneb
selles, et  finantsvahendaja  käsutuses on suur hulk kliendikontosid ning on vähetõenäoline, et kõik 
kliendid oma raha korraga välja võtaks või kõik laenuvõtjad jätaks laenud tagastamata.
Finantsvahendajate tegevuse mastaabsus annab neile veel ühe olulise eelise, nimelt vähendab ta 
kapitali säilivuse riski, mis seisneb selles, et suuremahulise tegevuse tõttu väheneb üksikinvestori 
oht oma raha kaotada.
 Sellisel riskivähendamisel on käks põhjust : 
1)Mida  suuremaks  kujuneb pank, seda lihtsam on varasid mitmekesistada ekh riske hajutada
2)Pangategevuse mastaabsus vähendab automaatselt laenuandmisega seotud riski, sest pangal on 
võimalus valida laenukliente erinevalt otsefinantseerimisest, seega saab pank vähendada 
laenuportfelli riski üldist taset.
Markowitchi teooria : mida rohkem tooteid portfellis, seda väiksem risk.
Pangad tegelevad laenuandmisel riski hajutamisega lähtudes suurte arvude seadusest, kuid lisaks 
kasutavad finantsvahendajad riskide vähendamiseks ka muid võimalusi.
 Muud abinõud :  
1)Erinevate laenuliikide kasutamine(madala  riskiga (laen kinnisvara tagatisega); suure 
riskiga( tarbimislaen ))
2)Kasutatakse erinevaid laenukustutamise tähtaegu, panga huvi on saavutada laenu tagastumisel 
võimalikult ühtlane  rahavoog
3)Laenude andmine erinevatasee tegevusvaldkondadesse ja majandusharudesse
4)Laenuandmine erinevatele riikidele ja  erinevas  valuutas
5)Suurte laenude piiramine:
-kommertspankadel on seotud laenude suurus omakapitali suurusega 
-suured laenud ei tohi koonduda ühe või omavahel seotud isikute kätte
6) Tagatise  nõue(peab olema likviidne)
7)Kindlustamise nõue(kindlsutatakse elu)
8)Laenude analüüsimine ja sihipärase kasutamise jälgimine
Pangad valdavad ja kasutavad mahukat infot. 
Makroökonoomika  info - riigi statistikaameti info
 
    - riigieelarvealane info
 
    - meediast saadav info
Mikroökonoomikaalane info:
 – ettevõtteid
- üksikisikuid
- suur osa sellisest infost saadakse klientide aruandlusest ja laenutaotlustest 
- teine suur info on pangal endal olemas kliendikontode näol
INTRESSIMÄÄRAD
Finantstehingutel on intressimääradel oluline tähendus, sest nad on paljude finantstehingute hinnaks.
Laenuvõtmisel tuleb maksta intressi, hoiustamisel aga tekib võimalus saada intressi. 
Intressimäär  on aritmeetiline näitaja, mis on aluseks intressi väljaarvutamisele.
Intress  on hind, mida makstakse raha laenuks võtmise eest(summa). 
Intress on summa, mida soovitakse teenida tulevikus raha tänane väärtus.
Praktikas rakendatakse erinevaid intressimäärade mõisteid ja enamlevinumad mõisted on 
nominaalne  ja reaalne intressimäär.
Nominaalne – erinevatelt varadelt makstav intressimäär. Fikseeritakse laenulepingus või avaldatakse
krediidiasutuste  trükistes hoiuste intressimäärana.
Reaalne – inflatsiooniga  korrigeeritud nominaalne intressimäär. Tehingupooli  huvitab  eelkõige 
reaalne intressimäär, mis iseloomustab intressi  tegelikku väärtust. 
Ujuv intressimäär – muutub koos inflatsiooni taseme muutumisega
Praktikas on keeruline  korrigeerida  inflatsiooniga : 
1) puudub üks ja ainus inflatsiooni mõõtmiseks kasutatav hinnaindeks, seega võib inflatsiooni 
arvutamisel lähtuda erinevatest hinnaindeksitest ja lisaks võib ka mingit konkreetset hinnaindeksit 
arvutada erinevatel  meetoditel
2) puuduvad täpsed teadmised tulevikuinflatsioonist. Tehinguosalisi ei huvita niivõrd möödunud 
inflatsioonitasemed kui tulevikus toimiv inflatsioon. Inflatsiooni  prognoosimine  on aga suhtelistel 
keerukas.
Inflatsiooni taseme näitaja on ligikaudne ning seetõttu sobib teatud ajaperioodiks.
Inflatsiooni arvutamine :  R=N-pi – väiksemate korral ; R
  +1=(N+1)  /  (pi+1)
NT1:  Nominaalseks intressimääraks on 8% ning inflatsiooni tase on 5%. Arvutage milline on 
reaalne intressimäär.  R = 8%-5% =3 ; R+1=(0,08+1) / (0,05+1)  R = 2,86
NT2 : R+1 = (0,15 +1) / (0,05+1)  R= 9,52
Laenuandmise tasu
1)Laenuadnja soovib saada tasu selle eest, et ta  loobub jooksvast targmisisest e. tänasest tarbimisest.
Impulsiivne tarbimisteooria – inimene tahab palju raha kohe kulutada.
2)Lanuandja küsib kompensatsiooni  likviidsuse loovutamise eest.
3)Laenuandmisega kaasnevad alati riskid, mille eest nõutakse kompensatsiooni.
Intressimäärad makromajanduslikul tasandil
Intressimäärade kujunemine sõltub väga paljudest  majanduskeskkonnas  toimivatest teguritest.
( inflatsioonimäär , rahvusvahelised finantsturud jne)
Kuna kaasajal toimub maailma üldine globaliseerumine ning finantstehingutel praktiliselt piirid 
puuduvad, siis üha enam mõjutavad intressimäärasid välistegurid , mida otseselt ei saa alati 
mõjutada.( finantsturg , kohalik valitsused)
Majandustasemel käsitlevad intressimäärade kujunemist kaks peamist teooriat : 
1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria -  
2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria 
Mõlema teooria  keskseks  lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, 
mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid 
ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. 
Raha pakkumise mõjutegurid
1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine 
rahanõudlus, et  katta  raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine 
jääb tagasihoidlikuks, siis hakkavad intressimäärad tõusma, kuna turul tekib likviidsuse nappus.
2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument , mille kaudu saab mõjutada 
vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda 
 rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat 
rahapoliitikat. Karmima rahapol. Rakendamiseks võib keskpank kasutades administratiivseid 
vahendeid vähendada rahapakkumist.
3)Kõrgemad intressimäärad välisturul 
4)Reaalmajanduslikud tegurid – toimivad pikema perioodi jooksul. 
5)Valitsuse  fiskaalpoliitika  – valitsus määrab ära, milline on avaliku sektori laenuvajadus, mida 
suuremaks see kujuneb, seda rohkem võetakse raha ära majandussektorilt ning see toob kaasa 
laenuvahendite hinnatõusu, seega võib suur eelarve defitsiit otseselt mõjutada intressimäärade tõusu.
6)Ebakindluse taseme tõus finantssektoris – finantskeskkonna  ebakindlus  tekitab uusi ja  suuremaid  
riske, mis omakorda mõjutavad reaalse intressimäära tõusu. 
Intressimäärad panga tasemel 
Üheks olulisks intressimääraks kaasaajal on rahaturu  intressimäärad, mis on lähtekohaks panga 
baasintressimäära kujundamisel. Seega on täiesti normaalne, et panga baasintressimäärad muutuvad 
koos rahaturu intressimäärade  muutustega . Baasintressimäära kujundamisel võtavad pangad arvesse 
tavaliselt riskivabad laenude eest pakutavad intressimäärad.
Rahaturg
Panga kasumi taotlus – peab saama rentaalsuse taseme, et teenida aktsionärile kasumit
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Rahanduse ülevaade #1 Rahanduse ülevaade #2 Rahanduse ülevaade #3 Rahanduse ülevaade #4 Rahanduse ülevaade #5 Rahanduse ülevaade #6 Rahanduse ülevaade #7 Rahanduse ülevaade #8 Rahanduse ülevaade #9 Rahanduse ülevaade #10 Rahanduse ülevaade #11 Rahanduse ülevaade #12 Rahanduse ülevaade #13 Rahanduse ülevaade #14 Rahanduse ülevaade #15 Rahanduse ülevaade #16 Rahanduse ülevaade #17 Rahanduse ülevaade #18 Rahanduse ülevaade #19 Rahanduse ülevaade #20 Rahanduse ülevaade #21 Rahanduse ülevaade #22 Rahanduse ülevaade #23 Rahanduse ülevaade #24 Rahanduse ülevaade #25 Rahanduse ülevaade #26 Rahanduse ülevaade #27 Rahanduse ülevaade #28 Rahanduse ülevaade #29 Rahanduse ülevaade #30 Rahanduse ülevaade #31 Rahanduse ülevaade #32 Rahanduse ülevaade #33 Rahanduse ülevaade #34 Rahanduse ülevaade #35 Rahanduse ülevaade #36 Rahanduse ülevaade #37 Rahanduse ülevaade #38 Rahanduse ülevaade #39 Rahanduse ülevaade #40 Rahanduse ülevaade #41
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valtukhova Õppematerjali autor

Mõisted

sularahata arveldamine, kaupraha, usaldusraha, inflatsioon, homogeensus, raha säilivus, raha piiratus, äratuntavus, jaotatavus, kasutati kullastandardisüsteemi, reserviga, alternatiiv, likviidsus, pangaraha, inflatsioon, deflatsioon, hüperinflatsioon, hinnaindeks, ahelindeks, tarbijahinnaindeks, tootja hinnaindeks, ehitushinnaindeks, energiahinnaindeks, tööjõuhinnaindeks, igas ühiskonnas, finantsvahenduse kasutamine, käsiteldes otse, teisendada, sellisel riskivähendamisel, makroökonoomika info, finantstehingutel, intressimäär, intress, intress, nominaalne, ujuv intressimäär, impulsiivne tarbimisteooria, adinistreerimiskulud, lanuesumma, lanuliik, tulukõver, tulukõverate analüüs, võlakirja vahel, oluline osa, pank, pank, orientatsiooni, pangale, finantskeskuste teooria, avatakse aasovi, pandi põhja, stabiliseerimisperiood, tõukejõuks, ühispank, valuutaturg, valuutamaakleriteks, valuutakursiks, kaudne noteering, otsene noteerimine, müügikursi vahet, ujukurss, muutumisega, rakendamisel, mõjuteguriks, pikaajaliseks mõjuteguriks, fiskaapoliitika, keskpanga mõju, mõlemal teoorial, raha mõõtmiseks, esimeseks mõõduks, nõudehoiuseid, kekspank, rahakordaja, ideaalseks rahakordajaks, kolmandaks funktsiooniks, intressi või, vabaturu tehinguteks, majandusteadlaste arvates, valuutainterventsiooni, turvalisuse kaitseks, samasugust suhtumist, valitsuse koostöö, rahvusvaheliste kokkulepetega, imf, keskseid ülesandeid, ülejäänud osi, tagatiseks, lepingud, võimaluseks, sellised laenud, kuld, rahvusvaheline rekonstruktsiooni, ibdri tegevus, laenu pikkuseks, maailmapangal, riigi eelarve, riigi eelarvel, riigieelarve, hilisemalt, riigi kvoot, riigieelarve kulud, re seletuskirjas

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
23
docx
Rahanduse arvestus
30
pdf
Rahanduse alused
36
docx
Finantsvahendus
15
docx
Rahanduse alused
1072
pdf
Logistika õpik
31
pdf
Finantsjuhtimine
13
docx
Rahanduse teooria arvestus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun