Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Ants Banaan TT-09 Raha Referaat Juhendaja: Väimela 2009 Sissejuhatus Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 1.MIS ON RAHA?.........................................................................................................2 1.1 Kvaliteetne raha...................................................................................................2 2.RAHA TEKKIMINE JA ARENG.............................................................................. 4 2.1 Raha areng Eestis................................................................................................. 5 3.RAHA FUNKTSIOONID...........................................................................................6 4.ERINEVAD RAHA LIIGID.......................................................................................7 5.VALUUTA VAHETUSKURSS................................................................................. 8 6.EUROOPA ÜHISRAHA - EURO.............................
GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi välismajandusliku positsiooni hindamisel ja võrdlemisel teiste riikidega; · aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel. Maksebilansi tehing on üldjuhul RESIDENDI JA MITTERESIDENDI VAHELINE tehing, mis ei pruugi olla seotud üksnes raha liikumisega. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes KAHEKORDSE KIRJENDAMISE PÕHIMÕTTEST ning TEKKEPÕHISEL ALUSEL. Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, s.t. netokirjetena. Maksebilansis kajastatakse välisaktivate suurenemine (k.a. reservid) "-" märgiga ning vähenemine "+" märgiga. Välispassivate suurenemine kajastub "+" märgiga ning vähenemine "-" märgiga.
Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele
Valuutaturul kauplemine toimub otse kahe osapoole vahel läbi elektroonilise suhtlusvõrgustiku ning börsilaadset vahendajat seal ei esine. Sellest tulenevalt on võimalik valuutatehinguid teha ka siis, kui ükski finantskeskus otseselt avatud ei ole. Suur osa valuutatehingutest tulenevad rahvusvahelisest kaubandusest ja keskpankade tegevusest. Ettevõtted, kes müüvad välisriikidesse oma tooteid või teenuseid, peavad kaupade eest saadud raha konverteerima kodumaiseks valuutaks. Lisaks on ettevõtetel ja kaupmeestel vaja maandada valuutakursside kõikumisest tulenevaid riske. Eeltoodule tuginedes on äärmiselt oluline, et valuutatehinguid saab teha 24 tundi ööpäevas. 2. Mõisted Vahetuskurss ehk hind – Forexil esitatakse vahetuskursse valuutapaaridena (näiteks EUR/USD, USD/JPY jne), kus ühe valuuta hind on määratud teise valuuta suhtes. Paari esimest valuutat nimetatakse baasvaluutaks ja tema väärtus on alati 1
alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. deebetsisendid b. kreeditsisendid c. katteta tehingud d. sõltumatud sisendid 6. USA dollari kursi tõus: a. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul c. põhjustab USA kaupade hinnatõusu d. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 7. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a
Kõik kommentaarid