Tegelikkuses see nii ei 1 esine ja tegelik rahakordaja on väiksem. Valem: m = , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja r 12. raha pakkumise kolm mõõtu M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940
välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8
19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi
1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka.
novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei
1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid,
Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4
võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu. Raha mõiste Raha on üldine legaalne maksevahend. Selle vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Selle väärtus võib muutuda seoses inflatsiooni ja deflatsiooniga. Raha kasutatakse kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul, mis teeb sellest inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritava maksevahendi. Raha ajalugu ja areng Kaupraha Raha tähendus on aegade jooksul muutunud seoses selle omaduste ja funktsiooni
mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine. Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010. Olevik: 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana. Euroga kaasnevad mõjud Eestile. Üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist:
Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
... 11 2 SISSEJUHATUS Rahal on väga tähtis roll nii ühiskonna kui ka üksikisiku seisukohalt. Raha vajatakse igapäevases elus, oma äri alustamisel ja ettevõtlusega tegeledes. Selles referaadis seletatakse raha mõistet laiemalt ning räägitakse ka selle ajaloost. Samuti tuuakse välja raha funktsioonid ja rahaga seotud terminid. 3 1. RAHA MÕISTE Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on kõikides inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritav maksevahend, st raha peab saama kasutada kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul.1 Selleks, et raha turvaliselt kasutada, peavad tal olema teatud omadused: · Stabiilsus, mis tekitab raha suhtes usalduse. Selleks, et vältida raha väärtuse kiiret langust, rakendavad riigid meetmeid, et ohjeldada hinnatõusu.
Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu.
kajastab mingit keskmist. Kui keegi teeb paremini tööd, siis ta toodab ettevõttele kasumit. T – toode/teenus Selles seoses puudub raha. Osaühingul miinimum sissemakse 2500 € Aktsiaseltsil 25 000 € Ettevõte peab olema kasumlik. TJ R -> TV -> To -> K -> R´ M R – raha TJ – tööjõud TV – töövahendid M – materjal To – tootmine 1 K – kaup Süsteemis toimub aga inflatsioon. Inflatsioon sööb raha väärtuse ära / hävitab raha väärtust. See on kõikides normaalsetes ühiskondades nii. Seega R´ peab olema suurem kui algne R. R´ > R. R´= R + m (kasum) Hetkel inflatsioon umbes 3%. Kasumlikkus/rentaablus võiks olla u 12-15%. Siis katab ära inflatsiooni taseme, saab uuendada seadmeid, areneda. Raha tuleb uuesti ringlusesse panna. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, kestma pikka aega.
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust)
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse näiteks: eesti kroon on seotud euroga
2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks.
............................................................................. EESTI KROON AASTATEL 19281941...................................................................................... RAHATÄHED............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS:........................................................................................................... RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
· hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest:
pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
