Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
PÄRNU KOLLEDŽ






RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS
Kursusetöö makroökonoomikas





Pärnu 2003




SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES 4
1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast 4
1.2. Kvaliteetne raha 6
1.3. Raha funktsioonid 8
2. EESTI RAHA 11
2.1. Eesti rahareform 11
2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga 13
2.3. Eesti Pank 16
3. EESTI RAHAPOLIITIKA 19
3.1. Rahapoliitika eesmärgid. 19
3.2. Rahapoliitika instrumendid 20
3.3. Eesti rahapoliitiline ülevaade 1998-2000 23
KOKKUVÕTE 28
KASUTATUD KIRJANDUS 29
SUMMARY 30



SISSEJUHATUS


Raha, kui üldtunnustatud käibe- ja maksevahendi tähtsus on aegade jooksul suurenenud. Turgude kiire arengu tõttu pidurdasid bartertehingud turgude edasist arengut. Seetõttu võetigi abinõuna kasutusele raha. Ajaloolises arengus muutub turg nii mahuliselt kui ka kvalitatiivselt . Sellega kaasneb ka raha liikide ja ülesannete areng ja mitmekesistumine. Üldiselt võib täheldada, et raha areneb liikumiskiiruse tõusu suunas.
Raha on äärmiselt tihedalt seotud rahapoliitika kaudu majanduspoliitikaga ja üldse majandussüsteemiga. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jms. Neid eesmärke aga ei ole võimalik korraga saavutada ja seetõttu rõhutatakse enamasti ühte neist. Millist nimelt, sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Eristatakse leebet ja karmi rahapoliitikat.
Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada raha roll makromajanduses ja anda kokkuvõtlik ülevaade Eesti raha loomisest ja rahapoliitikast.

Kursusetöö esimeses peatükis püütakse uurida erinevate koolkondade poolt käsitletud raha ülekandemehhanismi – raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelise seose – kohta käivaid eriseisukohti. Samuti mõtiskletakse kvaliteetse raha tunnuste ja raha erinevate funktsioonide üle.
Teises peatükis on tähelepanu koondatud Eesti oma raha loomisele, Valuutakomitee seostele Eesti rahasüsteemiga ja Eesti Pangale kui Eesti Vabariigis keskpanga funktsioone täitvale institutsioonile.
Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade rahapoliitika eesmärkidest, instrumentidest ja Eesti rahapoliitikast aastatel 1998-2000.



1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES


1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast


Enamik Keynesi -eelseid majandusteadlasi uskus, et raha omatakse üksnes ühel põhju-sel: ostude tegemiseks jooksval perioodil. Sellist raha omamise motiivi nimetatakse äritehingute nõudluseks. Keynes lisas kaks lisapõhjust raha omamiseks. Ettevaatusmo­tiiv viitab soovile omada raha ajutiste finantsiliste hädaolukordade juhtumitel . Raha hoidmine on likviidsuseelistuse väljendus (soov hoida oma varandust kõige likviidsemal kujul).
Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. Rahandusteadlased väidavad, et raha pakkumine on tähtis põhjuslik faktor, millel on võimas mõju majanduse igale sektorile. Teised majandusteadlased pole sellega nõus. Neoklassikalised majandusteadlased usuvad, et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri – idee, mis on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Paljud keinslased väidavad, et raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus. Say seaduse kohaselt toodavad inimesed kaupu selleks, et vahetada neid teiste kaupade vastu; seega ühe kauba pakkumine tähendab nõudlust teise kauba järele. Say seadus on üldise tasakaalu seadus, kuna väidab, et kõigil turgudel peavad nõudlus ja pakkumine olema võrdsed. Selle versiooniga seostub aga probleem: see paistab olevat rakendatav ainult bartermajanduse suhtes, u-na raha ei ole versiooni lülitatud. Leon Walras tegi ühe esimestest katsetest lisada raha Say seadusele. Ta märkas, et raha on seoseks kaupade pakkumise ja nõudmise vahel: kui inimesed pakuvad kaupu, siis nad nõuavad raha, kui inimesed nõuavad raha, siis nad pakuvad kaupu ja tööjõudu. Tänapäeval usub enamik majandusteadlasi, et raha võib mõjutada nii hindu, kui ka kulutamist. Kui raha pakkumine suureneb, siis mõned inimesed leiavad, et neil on liiga palju raha võrreldes kaupade ja väärtpaberitega. Kui nad hakkavad raha kulutama kaupu ostes või finantsportfelle täiendades, toimuvad majanduses muudatused. Enamik majandusteadlasi on seisukohal, et raha on olulisel määral eksogeenne :
  • Väärtpaberituru transmissioonimehhanism: raha mõjutab majandust ainult protsendimäärade kaudu ega mõjuta üldse, kui majandus on suletud likviidsuse lõksu.
  • Ebaküps koguse teooria: raha mõjutab ainult hindu, kuna ringluskiirus ja sissetulek on eeldatavasti konstantsed.
  • Kaasaegse koguse teooria: raha võib mõjutada nii hindu kui ka toodangut lühema aja vältel, kuid ainult hindu pikema aja vältel.
  • Friedmani teooria: raha nõudlus on valikute hulk ja muutused raha pakkumises võivad omada suurt mõju kulutamise komponentidele.
    Raha ja majanduse vaheline seos on kompleksne ja raha võib mõjutada majandust pika ja muutuva ajalise nihkega. Ehkki koguse teooria ja eksogeense raha pakkumise eeldus paistab olevat vastavuses suure hulga empiiriliste andmetega , pole kõik majandusteadlased sellega nõus. Mõnel majandusteadlasel on rahandusele hoopis vastupidised vaated – raha pakkumine on endogeenne , mitte eksogeenne ja et rahanduspoliitika peaaegu ei mõjutagi majanduslikku aktiivsust. Endogeense teooria aluseks on tees, et raha pakkumine on elastne ja vastab majanduse vajadustele. Kui me lubame raha pakkumisel olla endogeenne, siis muutub laenuandmise ja raha loomise protsess eriti tähtsaks. Iga kord kui pank nõustub laenu andma, suureneb raha pakkumine, kuid seda teeb ka võlgnevus. Kui pangad on võimelised ja tahavad krediiti laiendada, siis võib laieneda äritegevus või võidakse laenata olemasolevate võlgade ta-sumiseks. Kui pangad krediiti ei suurenda , siis äritegevuse laienemine on raske või võimatu.
    Paljud majandusteadlased usuvad, et krediidi suurenemine mitte rahamassi kasv, on tähtis majanduslikuks kasvuks. Raha ja võlgnevuse loomise protsess võib kaasaja majanduse viia finantsilise ebastabiilsuseni. Kui firmad võtavad laenuks raha, siis koos lubadusega see tagasi maksta, kuid ainult lootuses tulevikus teenida piisavalt, et laen tagasi maksta. Äri läbikukkumine tähendab, et laenu ei saa tagasi maksta ja panga-süsteem saab samuti löögi, mis viibki ebastabiilsusele.
    Enamik majandusteadlasi usub, et raha on tähtis poliitikat muutev vahend, ainult üksikud on nõus Keynesi vana väitega, et raha või rahanduspoliitika on vähetähtis. Teiseks, enamik majandusteadlasi usub, et raha pakkumine on küllalt elastne, tegemaks raha pakkumise kontrollimise erakordselt raskeks.
    Lõpuks, ainult üksikud majandusteadlased toetavad vana monetaristlikku raha pakkumise konstantse kasvu määra ideed kui ideaalset rahanduspoliitikat, kuigi nii mõnigi leiab, et see on rahanduspoliitika käsitlemise parim praktiline viis. Siiski hakkab pealtnäha ühtsete seisukohtade raames rahanduse küsimusi puudutav majanduslik mõte pöörduma. Paljud poliitikud peavad vajalikuks hoolikalt jälgida mõningaid asju – majanduslikku kasvu, inflatsiooni, tööpuudust, maksebilanssi jne – ja muuta vastavalt rahanduse eesmärke ( Brown , 1997, lk. 216-220, 230-243).

    1.2. Kvaliteetne raha


    Rahaks võib olla ja on ka olnud praktiliselt ükskõik milline objekt, mis käibib üldtun­nustatud maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel ning maksude maksmisel ehk raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. Üldiseid tunnuseid:
  • üldine aktsepteeritavus,
  • tunnustus,
    3) kulumiskindlus,
    4) püsivus,
    5) jagatavus,
    6) homogeensus ,
    7) kantavus,
    8) suhteliselt stabiilne pakkumine ja optimaalne nappus,
    9) haruldus,
    10) suhteliselt raske järeletegemine, võltsimine.
    Kvaliteetne raha on selline raha , mis suudab realiseerida kõige paremini oma ideed (olemust). Oma olemust viib raha ellu temale asetatud ülesannete täitmise kaudu. Seega, mida paremini raha oma ülesannetega (funktsioonidega) toime tuleb, seda kvaliteetsem ta on. Turu arenedes muutuvad ka raha kvaliteedile esitatavad nõuded.
    Raha kvaliteet sõltub üldiselt ka rahast endast (tagatised, hulk ringluses, tunnustatus jms.), vastavusest turu arengutasemele (ootustele), rahaomanike vajadustele, rahapoliitika kvaliteetsusest. Raha sisemised kvaliteedinõuded on ühest küljest seotud osadeks jaotatavusega, et ta võimaldaks ka oste (maksmisi) soovi kohaselt otsida. Ostude vahetusväärtuste suure ampluaa tõttu on tarvis hoida ringluses nii suure kui ka väikese nominaalväärtusega rahatähti.
    Eestis on rahareformijärgsel perioodil märgatavalt kasvanud suuremate kupüüride kasutus. Muude põhjuste kõrval on see hindade üleüldise tõusu kaudseks indikaatoriks. Sularaha struktuuri probleemid langevad ära uuemate rahaliikide, nagu arveldusraha ja elektrooniline raha, puhul. See on üks olulisemaid põhjusi, miks suuremate ostude korral kasutataksegi põhiliselt neid.
    Praeguste rahaliikide puhul muutub üha aktuaalsemaks nende võltsimiskindluse probleem. Paberraha, arveldusraha ja elektroonilise raha kasutamisel on võltsimiskindlus eriti tähtis valuuta kvaliteedi komponent , sest raha valmistamise (emiteerimise) kulu on vahetusväärtusest sadu ja tuhandeid kordi väiksem. Peale hea jaotatavuse ja ehtsuse kontrollitavuse on raha kvaliteedi näitajateks ka hea säilivus (kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresistentsus), sobiv kaal ja mõõtmed, hõlbus äratuntavus jm. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Kvaliteetsem on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid.
    Arenenuma turu puhul on makrotasandilt vaadatuna kvaliteetsem eeskätt see raha, mille emiteerimine tuleb ühiskonnale odavam. Sellele odavnemise tendentsile töötavad pidevalt vastu nii turgude ajutised ebastabiilsusperioodid kui ka rahavõltsijate tegevus, mistõttu liikumine odavuse suunas ei ole sugugi sirgjooneline, vaid aeglane ja tagasilöökidega. Teiseks uueks kvaliteedinõudeks, mida turgude areng raha ette püstitab, on liikumiskiirus . Esiturgudel tõi omanik ise raha vahetuspaika ja see liikus sama kiiresti kui tema isand. Ei olnud sugugi oluline, et raha jõuaks hommikul omanikust varem kauplemiskohale. Nüüd, kus raha liigub põhiliselt rahakanalites lahus omanikest ja kaubad omakorda lahus ostjatest-müüjatest, on eriti tähtis raha hea liikumisvõime. Uuemad, suurema liikumiskiirusega rahad on ka ohutumad. Suurem liikumiskiirus vähendab ka tehingutega kaasnevaid raha teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Et rahal on mitu liiki ja säilitusrežiimi, on raha kvaliteedis tõusnud olulisele kohale likviidsus . Likviidsemat raha saab kiiremini rahaomaniku suva kohaselt kasutada.
    R

    aha on turul kauba teener. Kui turul hakkab kaubavoogudes ilmnema häireid, siis ei suuda ühtki liiki raha ideaalselt oma ülesandeid täita. Et leevendada turu aegajalt esinevate ebastabiilsusperioodide häirivat mõju rahale, püüavad valitsejad rahapoliitikaga sekkuda raha vahetusväärtuse kujunemisse ja tunnustuse saavutamisse. Rahapoliitika puhul tuleb mainida ka seda, et kui samaaegselt ei suudeta kõrvaldad turuhäirete põhjusi, on rahapoliitiliste jõuvõtete soovitud mõju lühiajaline ja pikemas perspektiivis tavaliselt taotletule vastupidine .
    Teiseks, rahapoliitika ei ole enam võitlusvõimeline siis, kui riigi rahaasjad on väga korrast ära: püsiv riigieelarve defitsiit, esmatarbekaupade pikaajaline pakkumist
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #1 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #2 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #3 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #4 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #5 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #6 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #7 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #8 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #9 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #10 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #11 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #12 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #13 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #14 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #15 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #16 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #17 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #18 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #19 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #20 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #21 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #22 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #23 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #24 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #25 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #26 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #27 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #28 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #29 Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 251 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Deivi Vasiljuk Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    SISUKORD

    SISSEJUHATUS 3
    1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES 4
    1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast 4
    1.2. Kvaliteetne raha 6
    1.3. Raha funktsioonid 9
    2. EESTI RAHA 12
    2.1. Eesti rahareform 12
    2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga 14
    2.3. Eesti Pank 17
    3. EESTI RAHAPOLIITIKA 20
    3.1. Rahapoliitika eesmärgid. 20
    3.2. Rahapoliitika instrumendid 22
    3.3. Eesti rahapoliitiline ülevaade 1998-2000 24
    KOKKUVÕTE 30
    KASUTATUD KIRJANDUS 31
    SUMMARY 32


    raha roll makromajanduses , erinevate koolkondade käsitlus rahast , kvaliteetne raha , raha funktsioonid , eesti raha , eesti rahareform , valuutakomitee seosed eesti rahasüsteemiga , eesti pank , eesti rahapoliitika , rahapoliitika eesmärgid , rahapoliitika instrumendid , eesti rahapoliitiline ülevaade , 1998 , 2000 , kursusetöö

    Mõisted

    Sisukord

    • RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES
    • Erinevate koolkondade käsitlus rahast
    • Kvaliteetne raha
    • Raha funktsioonid
    • Eesti rahareform
    • Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga
    • EESTI RAHAPOLIITIKA
    • Rahapoliitika eesmärgid
    • Rahapoliitika instrumendid
    • Eesti rahapoliitiline ülevaade 1998-2000
    • KOKKUVÕTE
    • KASUTATUD KIRJANDUS
    • Brown, S
    • Erilaid, E
    • Hagelberg, R
    • Kallas, S
    • Sõrg, M
    • Zirnask, V., Liikane, K
    • Tõnisson, V
    • SUMMARY

    Teemad

    • RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES
    • Erinevate koolkondade käsitlus rahast
    • Kvaliteetne raha
    • Raha funktsioonid
    • EESTI RAHA
    • Eesti rahareform
    • Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga
    • Eesti Pank
    • EESTI RAHAPOLIITIKA
    • Rahapoliitika eesmärgid
    • Rahapoliitika instrumendid
    • Eesti rahapoliitiline ülevaade 1998-2000
    • Pollisinski, K
    • MONEY AND MONETARY POLICY IN THE ESTONIAN
    • REPUBLIC

    Kommentaarid (4)

    sobercar profiilipilt
    sobercar: Väga hea ja põhjalik
    17:21 07-01-2019
    Verru profiilipilt
    Verru: Väha hea materjal
    16:39 14-03-2012
    mellu007 profiilipilt
    mellu007: Asjalik materjal.
    17:07 04-11-2009


    Sarnased materjalid

    196
    pdf
    Makroökonoomika
    98
    pdf
    Makroökonoomika-Konspekt 2010
    100
    pdf
    LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    82
    docx
    Rahanduse ülevaade
    43
    doc
    Majandus
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    320
    doc
    Majanduspoliitika





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !